Avalduses „Elav Kristus: apostlite tunnistus” kuulutasid Kiriku juhid: „[Me] anname ‥ oma tunnistuse [Päästja] võrratu elu tõelisusest ja Tema suure lepitava ohverduse lõpmatust väest. Kellelgi teisel ei ole olnud niivõrd sügavat mõju kõigile neile, kes on elanud või hakkavad veel elama maa peal” (Liahoona, aprill 2000, lk 2–3). See õppetund näitab, et Päästja on võrreldamatu, kuna muu seas on Ta patuta ja täiuslikult kuulekas Taevasele Isale. Uurides Päästja jutuajamist Samaaria naisega kaevu ääres, näevad õpilased, milline sügav mõju võib Tal olla igaühele, kes avab oma südame Temale.
Alustage tundi, kirjutades tahvlile minu tahe ja Jumala tahe. Paluge ühel õpilastel lugeda ette Johannese 6:38 ja teistel teksti jälgida ning leida, mitu otsust tegi Jeesus oma tahte järgi. Paluge õpilastel mõtiskleda, mitu otsust on nad hiljuti teinud oma tahte ja mitu Jumala tahte järgi.
Rääkige õpilastele, et pärast Jeesuse ristimist kiusas Saatan Jeesust, et Ta teeks asju Tema enda tahte järgi. Paluge, et mõned õpilased loeksid kordamööda ette Matteuse 4:1–11. Paluge teistel õpilastel teksti jälgida ja leida, kuidas Jeesus Kristus kiusatustest üle sai. (Soovi korral võite õpilastele selgitada, et Joseph Smithi tõlge salmidest Matteuse 4:1–11 selgitab, et Vaim, mitte Saatan, viis Jeesuse pühakoja harjale (vt salm 5) ja seejärel kõrgele mäele (vt salm 8). Kui Vaim Jeesuse nendesse kohtadesse viis, tuli kurat Teda kiusama.)
Mida te panite tähele selle kohta, kuidas Päästja Saatana kiusatustele vastas?
Mida te õpite nendes salmides Päästja eeskujust?
Kuidas sarnanevad kiusatused, millega Päästja silmitsi seisis, kiusatustega, millega meie oma elus silmitsi seisame?
Näidake ja lugege president David O. McKay (1873–1970) avaldust kiusatuste kohta, millega Jeesus kõrbes silmitsi seisis:
Kujutis
President David O. McKay
„Pea iga kiusatus, millega teie ja mina silmitsi seisame, tuleb meile ühel järgmisel viisil. Kui me need liigitame ühe kategooria alla neist kolmest, siis leiame, et iga kiusatus, mis meid määrib, kuitahes vähesel määral, tuleb meile kui 1) himu kiusatus; 2) Jumala asjadest võõrdunute uhkusele, moele ja edevusele järeleandmine; 3) kirg või soov saada maailma rikkust või võimu inimeste seas” (Unspotted from the World. – Ensign, aug 2009, lk 27).
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Heebrealastele 2:17–18; 4:15–16. Paluge ühel teisel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 20:22. Paluge klassil teksti jälgida ja leida sarnasusi nende kahe kirjakoha vahel. Seejärel esitage järgmisi küsimusi:
Miks oli Jeesusel vajalik kiusatusi kogeda?
Miks on tähtis, et me mõistaksime, et Jeesus Kristus koges samasuguseid kiusatusi nagu meie tänapäeval?
Rääkige õpilastele, et üks tänase õppetunni eesmärkidest on kujutada Päästja võrreldamatut elu. Küsige klassilt, kuidas seni tunnis uuritud pühakirjakohad kujutavad ühte aspekti Päästja võrreldamatust elust. (Õpilased peaksid ära tundma järgmise põhimõtte: Jeesus Kristus elas võrreldamatut elu, kuna Ta ei andnud kunagi järele kiusatusele ega patustanud.)
Näidake president Howard W. Hunteri (1907–1995) järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.
Kujutis
President Howard W. Hunter
„On tähtis meeles pidada, et Jeesus oli võimeline patustama, et Ta oleks võinud järele anda, et elu- ja päästmisplaan oleks võinud luhtuda, kuid Ta jäi ustavaks. Kui Ta ei oleks saanud Saatana kiusatustele järele anda, ei oleks see olnud tõeline proovilepanek ega selle tulemuseks ehtne võit. ‥ Ta oli täiuslik ja patuta, mitte sellepärast, et Ta pidi selline olema, vaid kuna Ta selgelt ja kindlameelselt selline olla tahtis” (The Temptations of Christ. – Ensign, nov 1976, lk 19).
Paluge õpilastel lugeda Luuka 22:42, 44 ja 3. Nefi 11:11, otsides Jeesuse Kristuse omadust, mis oleks veel üks näide Tema võrreldamatust elust. (Õpilased peaksid ära tundma, kuidas Päästja allus Isa tahtele.)
Näidake president Ezra Taft Bensoni (1899–1994) järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.
Kujutis
President Ezra Taft Benson
„Ta kannatas Ketsemanis kõikide inimeste vaevad, et nemad ei peaks kannatama, kui nad meelt parandavad.
Ta lasi oma vaenlastel ennast alandada ja solvata, ilma et oleks kaevelnud või kätte maksnud.
Ja lõpuks kannatas ta rooskamist ja risti jõhkrat häbi. Alles siis suri Ta omast vabast tahtest. ‥
Ta oli täiuslikult kuulekas meie Taevasele Isale” (Jesus Christ: Our Savior and Redeemer. – Ensign, nov 1983, lk 7–8).
Arutage neid salme, esitades järgmised küsimused:
Miks oli Taevase Isa plaanis vaja, et Jeesus oleks täiuslikult patuta ja täiuslikult kuulekas Taevase Isa tahtele? (Õpilased võivad anda erinevaid vastuseid, kuid nad peaksid ära tundma järgmise tõe: päästmisplaan nõudis, et Jeesus oleks täiuslikult kuulekas, et teha lepitust.)
Kuidas mõjutab teie usku Jeesusesse Kristusesse teadmine, et Ta oli täiuslikult patuta ja kuulekas Taevase Isa tahtele? (Kui õpilased vastavad, rõhutage, et kui me Jeesuse Kristuse eeskujul püüame teha Isa tahet enda tahte asemel, võime me saada jõudu ületada kiusatusi ja olla kuulekad.)
„Kellelgi teisel ei ole olnud niivõrd sügavat mõju kõigile neile, kes on elanud või hakkavad veel elama maa peal.”
Aidake õpilastel selle avalduse üle mõtiskleda, küsides neilt järgmise küsimuse:
Milline Jeesuse Kristuse loomuomadus võimaldas Tal avaldada sellist mõju kõigile, kes on elanud ja saavad elama?
Rääkige õpilastele, et üks inimene, keda Jeesus oma sureliku teenimisaja jooksul sügavasti mõjutas, oli Samaaria naine. Aidake õpilastel kasutada pühakirjade õpiabisid, et leida infot samaarlaste kohta. (Märksõna „Samaarlased”. –Pühakirjajuht. – scriptures.lds.org.) Tehke kokkuvõte salmidest Johannese 4:1–8 ja paluge seejärel ühel õpilasel Johannese 4:9 ette lugeda. Märkige ära, kuidas naise vastus Jeesusele paljastab mõningast vaenulikkust, mis juutide ja samaarlaste vahel tol ajal oli. Paluge õpilastel lugeda läbi Johannese 4:10–15. Kui olete andnud neile piisavalt aega, esitage järgmised küsimused:
Kuidas te iseloomustaksite Jeesuse ja naise vahelist vestlust?
Mida Jeesus talle pakkus?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 4:16–19, samal ajal kui teised teksti jälgivad ja ette kujutavad, kuidas oleks olnud olla too naine selles vestluses. (NB! Ettekujutamine võib muuta pühakirjaloo elavamaks ja reaalsemaks.) Seejärel esitage järgmised küsimused:
Mis mõtted teil oleksid olnud, kui oleksite olnud Samaaria naine? Miks?
Millist tõestust leidsite sellele, et Jeesusel oli temale mõju? (Märkige ära, kuidas naine Teda erinevate tiitlitega kutsus: „juut” (salm 9), „isand” (salmid 11, 15) ja seejärel „prohvet” (salm 19).)
Paluge paaril õpilasel kordamööda ette lugeda Johannese 4:20–29. Paluge klassil leida Päästja tiitlid salmides 25 ja 29. Seejärel paluge õpilastel hetk mõtiskleda, enne kui nad vastavad järgmisele küsimusele:
Mida Päästja selle lühikese aja jooksul tegi, mis muutis seda, et see naine ei näinud Teda kui „juuti” (salm 9), vaid kui „Kristust” (salm 29)? (Paluge õpilastel jagada, mida nad nendes pühakirjakohtades leidsid. Võimalikud vastused: Ta näitas naise vastu austust; Ta õpetas naist; Ta õpetas naist viisil, et Püha Vaim jagas tunnistust; Ta avaldas naise kohta privaatseid asju ja keskendas kogu tähelepanu naisele.)
Mida õpetab see lugu Päästjast ja Samaaria naisest selle kohta, mida Päästja teie vastu tunneb ning milline mõju võib Tal teile olla?
Millal olete näinud Päästja mõju oma elus või näinud seda mõne tuttava inimese elus? Kuidas see mõju avaldus?
Mida te olete nõus tegema, et paremini Päästja mõju oma elus tähele panna ja lasta sellel ennast muuta?
Tunnistage, et kui me anname oma elu Päästjale, on Tal meile sügav mõju. Suurim Päästja mõju ilmneb, kui me kutsume Tema lepitava ohverduse väe meid puhastama, tõstma ja muutma. Innustage õpilasi mõtisklema selle üle, mida nad saavad teha, et näidata Päästjale tänu Tema mõju eest nende elus. Innustage neid oma tunnete ajel tegutsema.