2010–2019
Luhlahlfongi Leum
Ohktopa 2019 toeni luhlahp


Luhlahlfongi Leum

Ma kuht etuh na muh in fungyang in luhlahlfongi Leum ac luhngse Lal nuh sin tuhlihk Nahtuhl.

Tamuhlwel ac tahmtahel sacohk wiyuck, lwacte se nga eis ke kuhtuh pacl somlah ah fahkwack ke sifen sramsram se luhk uh. Mwet se ma suhmuhslah lwacta sac nuhnak ke macruht lun tempuhl nuh sin mukul ma pahtpaht tuhmwacl suc misac. Ellac pa e muhtwacn ahkluo kiyacl. El siyuck kihsensiyuck soko: kuh ac kuh in oasr lohm sel sifacna ke moul se tok uh, kuh elac kuh in wi mukul tuhmwacl ac muhtwacn se met kiyacl ah muhta? Nga fahk na muh elacn luhlahlfongi ke Leum.

Nga tahfwelah in lohng sin sie mwet nga suhnakuhluhl, suc nga akacsruhi ke lwelah lal. Tukun misac luhn muhtwacn sacohk kiyacl ac ninac kiyacn tuhlihk nahtuhl, pahpah sac sifil macruhtlac. Kuhtuh sin tuhlihk mahtuh ah tiacna insense nuh ke sifil macruht sac ac suk in sramsram nuh sin sie mwet ke sucu fototo lalos suc pa mwet kol se luhn Alu uh. Tukun lohngyuck srihpac nuh ke sruhnga lalos ah, suc som yohk nuh ke ohiyac ac kuhpahsr ke facluh luhn nguhn kuh ke tohkohsrahi luhn wolacna ma ukwe Nuhnuhnkuh Sahflah, mwet kol se inge fahk: “Kom elyah ke ma tiac pwacye. Kom enenuh in elyahkihn lah kom ac muh som nuh ke acn ingacn. Lohacng nuh ke ma sacn. Fin kom sun acn we, ma nuhkwewa e fah wolacna liki na ma kom nuhnkuh uh.”

Mwe luti na wowo se! Luhlahlfongi Leum!

Ke lwacta nga tuh eis ah, nga etuh lah kuhtuh mwet uh elyahkihn kihsensiyuck ke facluh luhn nguhn suc kuht fah muhta kac tukun kuht misac ac met liki kuht sifil moulyak. Kuhtuh motko muh facluh luhn nguhn fah tahfwelah ohiyac ac elyah ma sikyak nuh sesr ke moul suhkawihl se inge. Meac na pawcye kuht etuh ke atacn facluhn luhn nguhn? Nga luhlahlfongi muh article se luhn BYU professor se ke sifac se inge ahkpwacyeyelah: “Ke kuht siyuck sesr sifacna lah meac kuht etuh ke facluh luhn nguhn liki ma suhmuhslah uh, top nuh kac an ‘tiac yohk oacna ma kuht nuhnkuh uh.’”1

Ahok, kuht etuh ke ma suhmuhslah muh tukun mahnosr misac kuht tahfwelah in moul oacna nguhn eke facluh luhn nguhn. Ma suhmuhslah uh oacyacpac luti lah facluh luhn nguhn el kihtakatwelihk inmahsrlon elos suc “suwohswohs” kuh “wo” ke moul lalos ac elos suc koluk. Elos oacyacpac luti lah kuhtuh mwet suwohswohs som luti wosasuc nuh sin mwet koluk (liye 1 Peter 3:19; Doctrine and Covenants 138:19–20, 29, 32, 37). Yohk sripac emet, mwe fahkwack mihsenge uh fahkwack lah orekma luhn molwelah som suwohswohs nuh ke facluh luhn nguhn (liye Doctrine and Covenants 138:30–34, 58), ac tuh kut tiac in kohllah pahtlac auliyak lasr ke moul suhkawihl se inge (liye Alma 13:27), kuht lutiyuck lah kuhtuh auliyak uh kuh in sikyak we (liye Doctrine and Covenants 138:58).

Orekma luhn molwelah ke facluh luhn nguhn pa in ahksukohsohkyelah nguhn liki ma ma suhmuhslah kwacna ahkuhtweyac ke “kapihr.” Mawet nuhkwewa lun facluh luhn nguhn puhtatyang nuh ke ohiyacn kapihr. Fwackyuck wowo lal President Joseph F. Smith, ma oasr section 138 ke Doctrine and Covenants, fahk lah mwet suwohswohs ma misac uh, suc oasr ke ohiyac luhn “mihs” (Doctrine and Covenants 138:22) ke elos oraclah met liki Sifil Moulyak (liye Doctrine and Covenants 138:16), “ngwetlah liye luhpan loeslaciyacn wacngihnlac luhn nguhnalos liki mahnolos ekihn kapihr se nuh selos” (Doctrine and Covenants 138:50).

Mwet koluk oacyac kweokkihn sie pacna atacn kaclpous. Ke srihpen tiac auliyak liki ma koluk, elos oasr ke acn se Mwet Sap Paul el pahngon muh “kaclpous” luhn nguhn (1 Peter 3:19; liye pac Doctrine and Covenants 138:42). Nguhn inge ahkuhtweyac muh pa “kapihr” kuh “mwet in kaclpous” (Doctrine and Covenants 138:31, 42) kuh pa “lihllihlyak nuh ke acn lohsr” wi “tuhng, sahsaho, ac ngalngucl wihs” ke elos tuhpan sifil moulyak ac pacl in nuhnuhnkuh (Alma 40:13–14).

Sifil Moulyak nuh sin mwet nuhkwewa ke facluh luhn nguhn ahkkweyeyucklac ke Sifil Moulyak luhn Jisus Kraist (liye 1 Corinthians 15:22), tuh siena pacl ac sikyak nuh sin kais sie un mwet. Ne ke pacl se srihsrngiyucki ingacn, ma suhmuhslah luti kuht yohk ke ip luhn ohiyac ke facluh luhn nguhn yohkna ke orekma luhn molwelah. Kuhtuhsrihk na sahyac ahkkahlwemyeyuck. Wosasuc uh fahkwelihk nuh sin mwet lusrohngtwen, mwet tiac auliyak, mwet koluk tuh elos in kuh in sukohsohklah liki kapihr lalos ac som suwohswohs nuh ke mwe ahkinsewowo ma Pahpah sacohk tuhmasr Inkuhsrao El oraclah nuh selos.

Kaclpous ke facluh-nguhn sang enenweyacn pacl in sano nuh sin mwet auliyak suwohswohs—ac sahp finne kuh in lwelah in sa oruh—ohiyacn akwuck nuh ke ayaol lalos fin facluh tuh elos in kuh in pacptaislac ac engankihn mwe insewowo luhn Nguhn Muhtahl (liye Doctrine and Covenants 138:30-37, 57-58).2 Akwuck ke ayaol se ke moul suhkawihl se inge oacyacpac ahkkweye elos in som ke kuh luhn pristut in ahkyohkye un mwet suwohswohs suc kuh in fahkwelihk wosasuc nuh sin nguhn ke acn kaclpous.

Lun ip yohk inge, ma suhmuhslah lasr uh oracni kuhtuhsrihk ke facluh luhn nguhn ma tahfwelah misac ac som met liki Nuhnkuh Sahflah.3 Na meac pac kuht etuh ke facluh luhn nguhn? Puhkantwen mempucr ke Alu uh eis aruhrruhma kuh mwe ahknuhnak sahyac in fahkwack nuh selos lah fuhkah fahsriyac kuh orweyacn ma ke facluh luhn nguhn uh, tuhsruhk ohiyac luhn nguhn sikyak luhn kais sie mwet inge tiac kuh in kahlwem kuh luityuck oacna ke mwe luti yohk ke Alu uh. Ac, ahok, oasr na kuhtuh ngwetngwet oreklac sin mempucr ac kuhtuh sihmlac ke sources pa nuh ke puk ke ma sikyak ke apkuhran-in-misac.4

Nuh ke ma inge nuhkwewa, sramsram in sensen kahlwem lal Elders D. Todd Christofferson ac Neil L. Andersen ke toeni luhlahp met ah yohk sirhpac in esamyuck. Elder Christofferson el luti: “Enenuh in esamyuck lah tiac pohloh kahs nuhkwewa oreklac sin mwet kol ke Alu uh, pacl met ah kuh pacl mihsenge, enenuh in sramtweyuckyak ke mwe luti yohk. Kwacna kahlwem ke Alu uh muh pohloh kahs oreklac sin mwet kol se ke sie toeni wacna ahol mwet se, tuh nuhnak fal-in nuhnkweyuck, tiac kalmac pa in pa na ingacn kuh oracni nuh sin Alu nuh fohn se.”5

Ke toeni tuhkuhyang ah, Elder Andersen el luti ke mwe luti yohk se inge: “Mwe luti yohk lutiyuck sin mwet 15 [singucul limekohsr] nuhkwewa ke Prestuhnsi Se Met ac U luhn Mwet Sap Singucul Luo. Tiacna ukunyucklac lun sie ipin pohloh kahs ke sie sramsram.”6 Mwe fahkwack ke sucu uh, signiyucki sin mwet pahluh 15 [singucul limekohsr], mwet liyactwen, mwet fahkwack, pa sie petsac na wowo se ke mwe luti sacn.

Liki na sie ma wo oacna mwe fahkwack luhn sucu, mwe luti palyeyuckyak luhn Prestuhn ke Alu uh, ahkkweyeyucklac sin mwet pahluh ac mwet sap sahyac, oacyacpac pa sie mwe srihkasrak ke ma se inge. Nuh ke ma ac sikyak tok ke facluh luhn nguhn, Mwet Pahluh Joseph Smith el sang mwe luti luo apkuhran nuh ke kahsrweyacn mwe luti lal ma kwacna lutiyuck sin mwet pahluh tohkoh. Sie ma inge pa mwe luti lal ke sermon lal King Forlett lah mempucr ke sucu se ma suwohswohs fah tuhkweni ke facluh luhn nguhn.7 Sie pac pa pohloh kahs se inge ke sie mas misac ke yac tari ah ke moul lal: “Nguhn luhn mwet wo kihluckyak nuh ke orekma yohk ac wolacna … [ke] facluh luhn nguhn. . Elos tiac loeslac liki kuht, ac etuh ac kahlwem ke nuhnak lasr, puhla lasr, ac mukwikwi lasr, ac kwacna wi kuht puhla ngal.”8

Na, ac faskah kihsensiyuck soko nga siyuck met ah lah nguhn uh muhta oasr yac? Fin kihsensiyuck soko ingacn luhman ke siena kuh wacngihn srihpac nuh sum, nuhnkuh kihsensiyuck puhkantwen lom sifacna, kuh finne elos ma kom tuh srifweyucki kac in topuk fal nuh ke ma kom lohng sin siena mwet kuhtuh pacl somlah ah. Kihsensiyuck nuhkwewa ke facluh luhn nguhn, nga ngihsrwe ke top luo. Ma se met, esam lah God El luhngse tuhlihk Nahtuhl ac fah pwacyena oruh ma ac wo nuh sesr kais sie. Ahkluo, esamwack mwe luti ke se inge ke Bible ah, suc ma kahsrweacng emet nuh sihk ke un kihsensiyuck ma tiac toplac ah:

“Luhlalfongi Leum God ke insiom kewa. Nimet lulalfongi etu lom sifacna.

“Esam Leum God in ma nukwewa kom oru, ac El ac fah akkalemye inkanek suwohs nu sum.” (Soakas 3:5–6).

Oacyacpac Nephi el kaliyac sramsram lal ke kahs inge, “O Leum, nga luhlahlfongi Kom, ac nga ac fah luhlahlfongi Kom ne tok ma pahtpaht. Nga ac fah tiac fihliyac luhlahlfongi luhk nuh in poun mwet uh” (2 Nephi 4:34).

Kuht nuhkwewa kuh in sifacna nuhnkuh ke ma ac sikyak tok eke facluh luhn nguhn kuh finne sramsramkihn kihsensiyuck inge kuh kuhtwena ma tiac toplac ke sucu kuh acn sahyac. Tuhsruhk lwelah tuh kuht in tiac luti kuh orekmakihn oacna mwe luti yohk fuhlwact ma tiac fal ke mwe luti nuh pwacye. In oruh oacna tiac kihluckuhnwack orekma luhn Leum ac sahp finne ahkkolukye kais sie mwet liki in suk mwe ahkwoyelos sifacna ke fwackyuk la sifacna ma plwacn luhn Leum use nuh sesr kais sie. Sahflahiyacn fungyang nuh ke mwe luti la sifacna kuh ngwetngwet ma finne ahkfototoye kuht liki lohacng ke etwacack ac kampare lah fah tahfwelah kahlwem lasr ac kahsrwe kuht in som suwohswohs nuh ke inkacnwek in olwelah.

Luhlahlfongi Leum pa sie mwe luti etweyuck ac pwacye ke Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi Lal ke Lwen-Sahflah. Pa inge mwe luti lal Joseph Smith ke Mwet Luhlahlfongi met ah tuh sikyak nuh se ahkkoluk upac ac elyah upac oacna koflah kuhtangyucklac.9 Srwackna pa inge mwe luti wo se emet kuht kuh in orekmakihn ke kuht kampare in luti kuh srihke in konwacack mwe ahkwoye ma upac sikyak nuh sesr soenna ahkkahlwemyeyuck kuh tiac fal nuh ke mwe luti nuh pwacye luhn Alu uh.

Mwe luti se pacna ingacn sang kihsensiyuck ma tiac toplac ke sealings ke moul se tok uh kuh kena oraclah eklac ke srihpen ma sikyack ke tahfonglac ke moul suhkawihl. Oasr na ma yohk kuht tiac etuh ma kuht etuh na muh in fungyang in luhlahlfongi Leum ac luhngse Lal nuh sin tuhlihk Nahtuhl.

In ahksahfye, ma kuht etuh ke facluh luhn nguhn pa lah orekma lal Pahpah ac Wen ke molwelah tuhtahflah ke pacl sacn. Mwet Lahngo lasr oraclah orekma ke ahkfahsryeyacn sukohsohklah nuh sin mwet kapihr (liye 1 Peter 3:18–19; 4:6; Doctrine and Covenants 138:6–11, 18–21, 28–37), ac lah orekma ngacn tuhtahflah oacna suwohs ac mwet tuhtahf fal tahfwelah in fahkwelihk wosasuc, weacng auliyak, nuh selos suc srwackna enenuh in ahknwacsnwacsye ikaclos (liye Doctrine and Covenants 138:57). Ip luhn ma nuhkwewa ingacn pa ahkuhtweyucki ke mwe luti nuh pwacye luhn Alu uh, ituckyang ke fwackyuck mihsenge uh.

“Mwet misac ma auliyak fah moliyucklac, ke ahkostwen nuh ke akwuck ke lohm sin God,

“Ac tukun elos molwelah kaiyuck ke ma koluk lalos, ac ahknwacsnwacsyeyucklac, fah eis mwe sang fal nuh ke orekma lalos, tuh elos pa eis usru luhn molwelah” (Doctrine and Covenants 138:58–59).

Ma kunwacsr kais sie pa in luti ip yohk ke wosasuc fohlohkihnyuckyak, liyacacng masap, luhngse ac kahsruh sie sin sie, ac oruh orekma luhn molwelah lun tempuhl.

Nga fahkwack ke pwacyeiyacn ma nga fahk inge ac ke ma pwacye inge luti uh ac fah luti ke toeni se inge. Ma se inge oruh fihsrwasrlah ke srihpen Iwaclah luhn Jisus Kraist. Oacna ke kuht etuh ke fwackyuck mihsenge uh, El “kaksakihn Pahpah, ac molwelah orekma nuhkwewa ke pahol” (Doctrine and Covenants 76:43; ahkuhtweyac wo ituckyang). Ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe Ahkkahlwemye

  1. “What’s on the Other Side? A Conversation with Brent L. Top on the Spirit World,” Religious Educator, vol. 14, no. 2 (2013), 48.

  2. Liye Teachings of the Prophet Joseph Smith, sel. Joseph Fielding Smith (1976), 309–10; Joseph Smith, “Journal, Tecempuh 1842–Jun 1844; Book 2,” p. 246, The Joseph Smith Papers, josephsmithpapers.org.

  3. Fwackyuck se nuh sel Joseph Smith kwacna fahkwack ke facluh luhn nguhn fahk lah, “Walihl se pacna inge oasr inmahsrlosr inge ma fah oasr inmahsrlosr ingoh” (Doctrine and Covenants 130:2). Sahp ma se inge ac ahkuhtweyac tohkohsrahi luhn kaksak liki na facluh luhn nguhn, ke ac tahfwelah, “Ac tuhkweni muhkwena wi kaksak ma pahtpaht, suc kaksak ma kuht tiac engankihn ingena” (fuhs 2).

  4. Srihkasrak se, George G. Ritchie, Return from Tomorrow (1978) ac Raymond Moody, Life after Life (1975).

  5. D. Todd Christofferson, “The Doctrine of Christ,” Liahona, Mei 2012, 88; liye pac Joseph F. Smith, Gospel Doctrine, 5th ed. (1939), 42. Liye, srihkasrak se, ahkuhtweyac se ke Doctrine and Covenants 74:5 ke lutlut sifacna luhn Mwet Sap Paul.

  6. Neil L. Andersen, “Trial of Your Faith,” Liahona, Nohfuhmpuh 2012, 41.

  7. Liye Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith (2007), 175.

  8. History of the Church, 6:52; oasr ke Teachings of the Prophet Joseph Smith, 326; pacl puhs tuhkuh ke Henry B. Eyring, To Draw Closer to God (1997), 122; liye pac Teachings of Presidents of the Church: Brigham Young (1997), sapta 28, “The Spirit World.”

  9. Liye Teachings: Joseph Smith, 231–33.