Esimese Presidentkonna sõnum

Tõeliseks jüngriks saamine

President Henry B. Eyring

Esimene nõuandja Esimeses Presidentkonnas

Prindi Jaga
    youth, woman, man silhouettes

    Igal sakramendikoosolekul on meil au lubada Taevasele Isale, et me peame alati meeles Päästjat ja peame Tema käske, et Tema Vaim võiks olla alati meiega (vt Mn 4:3; 5:2; ÕL 20:77, 79). Tema meelespidamine tuleb meil alati loomulikult, kui võtame enda peale Tema nime. Me teeme seda mitmel viisil, kuid eriti siis, kui me teenime teisi Tema nimel, loeme Tema pühasid sõnu ja palvetame, et teada, mida Tema soovib, et me teeksime.

    Minule sai see osaks siis, kui ma ristisin ühte noort meest. Ma teadsin, et Päästja volitatud teenijad olid mind kutsunud misjonäriks, et ma õpetaks Tema evangeeliumi ja tunnistaks Temast ja Tema õigest Kirikust. Mu misjonikaaslane ja mina olime lubanud sellele noorele mehele, et kui ta parandab meelt, usub Päästjasse ja saab ristitud ühe Tema volitatud teenija poolt, siis Jeesuse Kristuse lepituse väe kaudu võib ta saada puhtaks.

    Kui ma selle noore mehe ristimisbasseini veest välja tõstsin, sosistas ta mulle kõrva: „Ma olen puhas! Ma olen puhas!” Sel hetkel meenus mulle, kuidas Ristija Johannes ristis Päästjat Jordani jões. Lisaks meenus mulle, et ma tegin ülestõusnud ja elava Päästja päästvat tööd – mille juures viibib Püha Vaim nagu ka Johannese puhul.

    Minu ja meist kõigi jaoks võib Päästja meelespidamine olla enamat kui toetumine teadmiste ja kogemuste mälestustele, mis meil Temast on. Me võime teha iga päev valikuid, mis lähendavad meid Temaga praegu.

    Lihtsaim valik võib olla lugeda pühakirju. Seda tehes võime tunda, et oleme Talle lähedal. Minu jaoks tuleb lähedus kõige sagedamini Mormoni Raamatut lugedes. 2. Nefi peatükke lugedes kuulen ma esimeste minutite jooksul oma meeles Nefi ja Lehhi hääli kirjeldamas Päästjat, nagu oleksid nad Teda isiklikult tundnud. Tänu sellele tunnen lähedustunnet.

    Teid võivad Talle ligemale tuua teised pühakirjakohad. Kuid kus tahes ja millal tahes te loete Jumala sõna alandlikult ja tõelise kavatsusega Päästjat meeles pidada, suurendate oma soovi võtta Tema nime oma igapäevaelus enda peale.

    See soov muudab seda, kuidas te Issanda Kirikus teenite. Te palvetate Taevase Isa poole, et saada abi isegi näiliselt väikese kutse suurendamisel. Abi, mida te palute, on võime unustada ennast ja keskenduda rohkem sellele, mida Päästja soovib nende heaks, keda teid on teenima kutsutud.

    Olen tundnud Tema kätt ja Tema lähedust oma lapsi teenides, kui palusin, et teada, kuidas aidata neil leida rahu, mida ainult evangeelium toob. Sellistel hetkedel on mulle vähem tähtis see, et mind nähtaks eduka lapsevanemana, vaid ma hoolisin sügavalt oma laste edust ja heaolust.

    Soov anda neile, keda me teenime, seda, mida Päästja neile annaks, viib palveteni, mis on Taevase Isa tõeline anumine Jeesuse Kristuse nimel. Kui me palume sellisel viisil – Päästja nimel, uskudes Temasse –, siis Isa vastab. Ta saadab oma Püha Vaimu meid juhatama, trööstima ja innustama. Kuna Vaim tunnistab alati Päästjast (vt 3Ne 11:32, 36; 28:11; Et 12:41), suureneb meie võime armastada Issandat kogu oma südame, meele ja jõuga (vt Mk 12:30; Lk 10:27; ÕL 59:5).

    Igapäevase ja praeguse meelespidamise õnnistused tulevad aeglaselt ja kindlalt, kui me Teda teenime, Tema sõnast toitume ja usuga Tema nimel palvetame. Ja meelespidamine vermib meid saama tõelisteks Issanda Jeesuse Kristuse jüngriteks Tema kuningriigis selle maa peal – ja hiljem koos Tema Isaga tulevases suurepärases maailmas.