Õppetunnid meie Isa palvest

Me järgime oma palvetes Issanda Jeesuse Kristuse eeskuju ja õpetusi. Tema õpetas meile, kuidas palvetada. Tema palvest õpime me nii mõndagi tähtsat. Me alustame meieisapalvest ja lisame sellele õppetunnid Tema teistest palvetest.¹

Kuulake õppetunde, kui ma meieisapalve ette kannan:

„Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi;

sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal;

meie igapäevane leib anna meile tänapäev;

ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele;

ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid kurjast; sest sinu on riik ja vägi ja au igavesti! Aamen.”²

Meieisapalve on kirjas kaks korda Uues Testamendis ja üks kord Mormoni Raamatus.³ See on lisatud ka Joseph Smithi piiblitõlkele⁴, kus on selgitusena kirjas kaks järgmist lauset:

1. „Anna meile andeks meie eksimused, nagu meiegi andeks anname neile, kes meie vastu eksivad,” ⁵ ning

2. „Ära lase meid viia kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast!”⁶

Selgitust andestuse kohta täiendavad veel teisedki Õpetaja avaldused. Ta ütles oma teenijatele: „Kuivõrd te olete andestanud üksteisele oma üleastumised, just samuti andestan mina, Issand, teile.”⁷ Teisisõnu, kui keegi tahab saada andeks, peab ta esmalt ise andestama.⁸ Abiks on ka kiusatust puudutav selgitus, sest Jumalus pole kindlasti see, kes meid kiusatusse saadab. Issand ütles: „Valvake ja paluge, et te kiusatusse ei satuks!”⁹

Kuigi need neli meieisapalve versiooni pole täpselt ühesugused, algavad need kõik tervitusega „Meie Isa”, mis osutab lähedasele suhtele Jumala ja Tema laste vahel. Väljendis „pühitsetud olgu sinu nimi” peegeldub austus ja Jumalat kummardav suhtumine, mis meil palvetades olema peaks. „Sinu tahtmine sündigu” on mõtteavaldus, mida käsitleme hiljem.

Tema „igapäevase leiva” nõudes sisaldub ka vajadus vaimse kosutuse järele. Jeesus, kes ütles enda kohta „eluleib,” lubas järgmist: „Kes tuleb minu juure, see ei näe nälga.”¹⁰ Ja kui me võtame sakramendi võrdkujusid vääriliselt, lubatakse meile veel, et Tema Vaim võib olla alati koos meiega.¹¹ Sellise vaimse ülalpidamise osaliseks ei või saada mingil muul viisil.

Oma palvet lõpetades tunnustab Issand Jumala suurt väge ja hiilgust, öeldes kõige lõpuks „aamen”. Ka meie palved lõppevad aameniga. Kuigi seda hääldatakse erinevates keeltes erinevalt, jääb tähendus samaks. Selle tähenduseks on „tõesti” ehk „tõepoolest”¹². Aamen lisatakse jutluse või palve pühalikuks kinnituseks.¹³ Kõik, kes on sellega nõus, peaksid ütlema samuti kuuldavalt aamen¹⁴, märkimaks, et „see on ka minu püha avaldus”¹⁵.

Oma palve sissejuhatuseks ütles Issand kõigepealt oma järgijatele: „Ärge palju lobisege”¹⁶ ja „palvetage siis nõnda”¹⁷. Nõnda on meieisapalve meile eeskujuks ja pole mõeldud päheõppimiseks ega korduvaks esitamiseks. Õpetaja tahab vaid, et palvetaksime ja paluksime Jumalalt abi, püüdes samas jätkuvalt hoiduda kiusatustest ja elada õigemeelselt.

Ka teised Issanda palved, eriti Tema eestkostepalved, on õpetlikud. Need kannavad sellist nime, kuna Issand kostis palvemeelselt oma Isale oma jüngrite eest. Kujutage vaimusilmas maailma Päästjat palvetades põlvitamas, kui ma tsiteerin Johannese 17. peatükki:

„Seda rääkis Jeesus ja tõstis oma silmad taeva poole ning ütles: „Isa, … austa oma Poega, et ka Poeg austaks sind.

… Ma olen lõpetanud selle töö, mille sa oled annud mulle teha!

Sest need sõnad, mis sa andsid mulle, olen ma annud neile, ja nemad on vastu võtnud ja teavad, et ma tõesti olen lähtunud sinu juurest, ja nemad on uskunud, et sina oled mind läkitanud.

Mina palun nende eest.”¹⁸

Sellest Issanda palvest saame me teada, kui tugevalt Ta tunnetab oma vastutust meie Vahemehe ja Eestkostjana Isa ees.¹⁹ Niisama tugevalt peaksime ka meie tunnetama oma kohustust järgida Tema käske ja lõpuni vastu pidada.²⁰

Jeesus tegi eestkostepalve ka rahva eest muistses Ameerikas. Ülestähenduses seisab, et „mitte keegi ei suuda kujutleda seda rõõmu, mis täitis meie hingi sel ajal, kui me kuulsime teda palumas Isa meie eest,”²¹ millele Jeesus lisas: „Õnnistatud olete teie oma usu pärast. Ja nüüd vaadake, mu rõõm on täielik.”²²

Hiljem palvetas Jeesus veel ka ühtsuse eest. „Isa,” ütles Ta, „Ma palun sind nende eest, … et nad usuksid minusse, nii et mina võiksin olla nendes nagu sina, Isa, oled minus, et me võiksime olla üks.”²³ Ka meie võime palvetada ühtsuse eest. Me saame palvetada, et oleksime südamelt ja meelelt ühtsed Issanda võitute ja nendega, kes on meile armsad. Me võime palvetada vastastikuse mõistmise ja austuse eest endi ja oma ligimeste vahel. Kui me teistest tõeliselt hoolime, peaksime me nende eest palvetama.²⁴ „Palvetage üksteise eest”, õpetas Jaakobus, sest „õige inimese vägev palve suudab palju.”²⁵

Issand andis palve kohta veel teisigi õppetunde. Ta ütles oma jüngritele, et „te peate alati paluma Isa minu nimel”.²⁶ Päästja rõhutas ka järgmist: „Paluge oma peredes alati Isa minu nimel.”²⁷ Me rakendame kuulekalt seda õppetundi, kui palvetame Taevase Isa poole Jeesuse Kristuse nimel.²⁸

Üks Issanda palvetest annab meile korduva õppetunni kolmes järjestikuses salmis: „Isa, ma tänan sind, et sa oled andnud Püha Vaimu nendele, keda ma olen valinud …

Isa, ma palun sind, et sa annaksid Püha Vaimu kõigile neile, kes usuvad nende sõnadesse.

Isa, sa oled andnud neile Püha Vaimu, kuna nad usuvad minusse.”²⁹

Kui Püha Vaimu kaaslus on nii tähtis, peaksime ka meie selle eest palvetama. Ühtlasi peaksime me aitama kõikidel usulepöördunutel ja oma lastel soodustada Püha Vaimu anni kasutamist. Nõnda palvetades saab Pühast Vaimust meie elus oluline headtegev vägi.³⁰

Issand on õpetanud, kuidas oma palveid tähendusrikkamaks muuta. Näiteks ütles Ta, et „õigemeelsete laul on minule nagu palve ja sellele vastatakse õnnistusega nende peade peale.”³¹

Palvet saab tähendusrikkamaks muuta ka paastudes.³² Issand ütles: „Ma annan teile käsu, et nüüdsest ajast peale tuleb teil jätkata palves ja paastumises.”³³ President Joseph F. Smith, palvetas targa paastumise eest, manitsedes, et „saab ka üle pingutada. Inimene võib paastuda ja palvetada end surnuks ja selleks pole mingit vajadust, ka pole see tark tegu … Issand võib kuulda lihtsat, pooletosina jagu sõnadega, usuga tehtud palvet ja märkab paastumist, mis ei pruugi kesta rohkem kui kakskümmend neli tundi, niisama valmilt ja tõhusalt, nagu Ta vastab tuhandesõnalisele palvele ja kuuajapikkusele paastumisele … Issandale toob palju enam meelehead ja rahulolu see, mis on piisav kui see, mis on liigne ja tarbetu.”³⁴

Arusaama sellest, mis „liigne ja tarbetu”, võiks rakendada ka palvete pikkuse puhul. Kiriku koosoleku lõpupalve ei peaks sisaldama kokkuvõtet igast sõnumist ega peaks kujunema kavaväliseks jutluseks. Isiklikud palved olgu nii pikad kui tahes, kuid avalik palve peaks olema lühike palve, et Issanda Vaim oleks meiega, või lühike tänuavaldus toimunu eest.

On veel teisigi viise palvete tähendusrikkaks muutmiseks. Me saame pöörduda Jumaluse poole õigete sõnadega.³⁵ Samas kui igapäevane maine riietumisviis ja kõnepruuk muutub üha korrapäratumaks, on meil palutud kaitsta ametlikku ja õiget palve keelt. Palvetades kasutame me viisakat kõnepruuki.³⁶ See aitab meil olla alandlikud. Ka see teeb meie palved tähendusrikkamaks. Ühes pühakirjakohas teavitatakse: „Ole alandlik, ja Issand, sinu Jumal, juhib sind kättpidi ning vastab sinu palvetele.”³⁷

Palve algus on omaalgatuslik. „Vaata,” ütleb Issand, „ma seisan ukse taga ja koputan: kui keegi mu häält kuuleb ja ukse avab, selle juurde ma lähen sisse ja söön õhtust ühes temaga ja tema minuga!”³⁸ See uks avaneb, kui palvetame oma Taevase Isa poole Jeesuse Kristuse nimel.³⁹

Millal me peaksime palvetama? Mil iganes soovime! Alma õpetas: „Kõikides oma toimetustes pea nõu Issandaga ja ta juhib sind heale; jah, kui sa õhtul heidad puhkama, siis heida puhkama Issandas, … ja kui sa tõused hommikul, olgu su süda täis tänu Jumalale; ja kui sa neid asju teed, siis sind tõstetakse üles viimsel päeval.”⁴⁰ Jeesus tuletas oma jüngritele meelde „mitte lakata palvetamast oma südames”⁴¹.

Kiriku liikmetel on tavaks laskuda igal hommikul ja õhtul põlvili, et teha perepalvet, millele lisanduvad igapäevased isiklikud palved ja toidu õnnistamine.⁴² President Monson ütles: „Öeldes Issandale pere- ja isiklikke palveid, tehkem seda usuga ja Teda usaldades.”⁴³ Ja nõnda, kui me palvetame ilmalike ja vaimsete õnnistuste eest, peaksime me kõik paluma nagu Jeesus meieisapalves: „Sündigu sinu tahtmine!”⁴⁴

Jeesus Kristus, maailma Päästja – Tema, kes lunastas meid oma verega – on meie Lunastaja ja Eeskuju.⁴⁵ Oma sureliku missiooni lõpus palvetas Ta, et Tema kui Armsa Poja tahe neelduks Isa tahtesse.⁴⁶ Sel otsustaval hetkel hüüdis Päästja: „Isa, … mitte nõnda, kuidas mina tahan, vaid kuidas sina tahad!”⁴⁷ Nõnda siis peaksime me palvetama Jumala poole: „Sündigu sinu tahtmine!”

Ja palvetagem, „et [Issanda] kuningriik võiks minna edasi maa peal, et selle elanikud võiksid … olla valmis tulevasteks päevadeks, mil Inimese Poeg tuleb … alla … oma auhiilguse säraga, et kohata Jumala kuningriiki, mis on rajatud maa peal.”⁴⁸

Rakendagem tulihingeliselt neid Issandalt saadud hinnalisi õppetunde oma igapäevaelus ja omaenda otsustavatel hetkedel. Seda palvetan ma Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.