See on üleskutse teile

Kallid preesterluse vennad, viimastel aastatel oleme olnud tunnistajateks ülemaailmsetele rohketele õnnetustele ja looduskatastroofidele. Nende seas on olnud nii orkaane, kulutuld, maavärinaid kui ka laastavaid tsunaamisid.

Kirik on reageerinud neile ning paljudele teistele imetlusväärselt. Liikmed on kiiresti kokku tulnud, et hädalistele appi minna. Nad kõik tundsid ennast hästi, teades, et õnnistavad läbi teenimise teiste elu.

Tihti juhivad inimesed, kes pole meie Kirikust – teiste kirikute, abiorganisatsioonide, valitsuste liikmed ja infokanalid – tähelepanu Kiriku võimele organiseerida nii kiiresti nii palju vabatahtlikke. Nad imestavad: „Kuidas te sellega hakkama saate?” Vastus sellele küsimusele on lihtne: „Me oleme selleks valmis, meil on organisatsioon, meil on kaastunne, meil on ligimesearmastus.” Tavaliselt on vaja kõrgematel juhtidel teha vaid mõned telefonikõned kohalikele juhtidele, kogumaks sadu ja mõnikord tuhandeid inimesi appi hädasolevatele vendadele ja õdedele.

Täna tahaksin rääkida ühest teisest katsumusest, millele meil on võimalik reageerida, vennad, see on telefonikõne teile. See katsumus pole seotud loodusega, kuid selle tagajärjed on niisama tõelised ning ülemaailmselt tuntavad. Kuigi oleme tuleviku suhtes ootusrikkad, jätkame – nagu oleme seda teinud juba aastakümneid – ühe tähtsa põhimõtte toetamist, milleks on: me oleme oma venna hoidjad.

Vanem Robert D. Hales on hiljuti täheldanud: „Majandusraskused, mis on juba ammu ähvardanud maailma, on nüüd täielikult meieni jõudnud. Nende majandusraskuste mõju Taevase Isa lastele nõuab heategevuse mõistmist rohkem kui kunagi varem nii, nagu seda selgitatakse pühakirjades.”¹ Töötust ning majandusraskuste tagajärgi on tunda kõikides Kiriku vaiades ja kogudustes. Ma kahtlustan, et me kõik oleme nende mõju mingil määral tundnud kas siis isiklikult, läbi perekonnaliikmete või läbi tuttavate.

Vennad, pole ühtegi organisatsiooni, mis võiks paremini reageerida nendele inimkonda tabanud katsumustele kui kõige kõrgema Jumala preesterlus. Meil on see organisatsioon. Vaiade juhatajad, piiskopid, vanemate kvoorumi juhid, ülempreestrite rühma juhid – me kutsume teid koguma kokku preesterluse kvoorumid, et seista vastu töötusele ja majanduslikele katsumustele, mis meie liikmeid on tabanud. Pidage seda oma enda isiklikuks telefonikõneks. Nüüd on kvoorumitel aeg toetada, jalule tõsta ning aidata kvoorumi liikmete perekondi, kes on raskustesse sattunud.

Võimalusi on rohkelt ning see on teie võimalus ning kohustus aidata kokku koguda Issanda vahendid. Kvoorumi liikmete hulgas leidub kindlasti inimesi, kes oskavad soovitada tööpakkumisi, kirjutada CV-sid ja aidata valmistuda töövestluseks. Vaatamata ametinimetustele või oskustele leiate te eest vennad, kes on pühendunud üksteise koormate kandmisele.

President Monson rääkis loo Edi-nimelisest pensionile jäänud juhist, kes elas eeskujulikku kvoorumi liikme elu. Kord küsis president Monson temalt: „Ed, mida sa teed Kirikus? Ed vastas: „Mul on koguduse parim ülesanne. Ma aitan töötutel leida uusi alalisi töökohti. Sellel aasta olen aidanud 12-l töötul vennal leida hea töökoht. Ma pole kunagi olnud õnnelikum!” President Monson jätkas: „Väikest kasvu, „Pisike Ed”, nagu me teda sõbralikult kutsusime, seisis sel õhtul sirge seljaga, silmad säramas ja liigutusvärin hääles. Ta väljendas oma armastust, aidates abivajajaid. Ta taastas nende vendade inimväärikuse. Ta avas võimaluste ukse neile, kes ei osanud ennast ise aidata.”²

On mitmeid viise, kuidas piiskopid ja kvoorumite juhid saavad aidata leevendada töötute kannatusi ja ärevust. Phili autoremonditöökoda Utah osariigis Centerville’s on tunnistuseks sellest, mida preesterluse juhid ja kvoorum võivad korda saata. Phil oli vanemate kvoorumi liige ning töötas kohalikus autoremonditöökojas mehaanikuna. Kahjuks pidi töökoda, kus Phil töötas, ta majanduslike raskuste tõttu koondama. Phil oli uudisest väga muserdatud.

Kuulnud, et Phil oli kaotanud töö, kaalusid tema piiskop Leon Olsen ning vanemate kvoorumi juhatus palvemeelselt viise, kuidas mees taas jalule aidata. Pealegi oli abivajaja ju nende kvoorumi kaaslane ja vend. Nad jõudsid järeldusele, et Philil on piisavalt oskusi, et alustada omaenda äri. Üks kvoorumi liige tegi ettepaneku kasutada remonditöökojana tema vana küüni. Teistel kvoorumi liikmetel oli võimalus koguda uude töökotta erinevaid vajalikke tööriistu ja vahendeid. Peaaegu kõigil oli võimalik aidata vähemalt vana küüni puhastada.

Nad jagasid oma ideid Philiga ja seejärel kvoorumi ülejäänud liikmetega. Küün korrastati ja renoveeriti, tööriistad koguti kokku ning pandi valmis. Phili autoremonditöökoda oli edukas ning lõpuks kolis ümber paremale ja alalisemale pinnale – kõik tänu sellele, et kvoorumi liikmed olid kriisi ajal valmis aitama. Preesterluse kvoorumid on suutelised ja peavadki aitama.

Mitmed vaiad ja kogudused on kutsunud tööturu spetsialiste pakkuma piiskoppidele ja kvoorumi juhtidele lisaabi. Ärge kõhelge nende abi kasutamisel!

Mitmes Kiriku piirkonnas oleme asutanud tööabikeskuseid. Sealsed töötajad on vastava väljaõppega ning saavad teid aidata kvoorumi, vaia või koguduse liikmete tööprobleemide lahendamisel. Nende tihe suhe tööandjatega tuleb nende töölevõtmisel ja nende karjääri tagamisel kasuks.

Kiriku sotsiaalabiettevõtte Deseret Industries säästupoed pakuvad töö- ning õppevõimalusi erineva taustaga inimestele. Erivajadustega inimestele antakse võimalus rehabilitatsiooniks, koolituse saamiseks ja töökoha leidmiseks. Võimaluse korral on sotsiaalabiettevõte Deseret Industries töötute abistamisel hindamatuks abiks piiskoppidele ja kvoorumite juhtidele.

Piiskopid, oluline roll on selles õdedel. Majandusraskuste tõttu peavad mitmed emad tegema vajalikke muudatusi eelarves ja eluviisis. Paljud peavad vajalikuks leida tööd väljaspool kodu. Kaastundliku südamega Abiühingu õed saavad olla siin suureks abiks. Nad leiavad üles hädas olevad inimesed. Nad võivad õpetada. Nad võivad hoida lapsi, lohutada ning innustada. Nad on suureks abiks.

Mõned sõnad tahaksin öelda neile, kes on hetkel töötud. Vastutus töö leidmise või töövõimaluste parandamise eest lasub teil. Jätkuv abistav juhis tuleb Issandalt läbi korrapärase paastumise ja palve. Teie kvoorumi juhid, piiskopid, spetsialistid ja tööabikeskuste töötajad aitavad teid teie püüdlustes. Meid aga paneb muretsema, et tihtilugu pole preesterluse juhid teie raskustest teadlikud. Rääkige neile oma raskustest! Andke neile teada, et otsite tööd! Teie aga, piiskopid ja preesterluse juhid, käituge vastavalt, et aidata preesterluse vendadel olla tõeliselt kvoorumi, preesterluse ja vendade hoidjad.

Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmeks olles ütles president Gordon B. Hinckley:

„Ma olen kindel, kallid vennad, et igas preesterluse kvoorumis on piisavalt vilumust, teadmisi, jõudu ja hoolt, et aidata selle kvoorumi hädasolevaid liikmeid, kui vastavaid vahendeid kasutatakse õigesti.

“… Preesterluse kvoorumi kohustuseks on suunata inimesi ja vahendeid, mis aitavad hädasolevail liikmeil saada endale ja oma perele püsiv alus.”³

1856. aasta oktoobrikuise üldkonverentsi ajal sai president Young teada, et kaks käsikärurühma– Martini ja Willie rühm – on teekonnal hilja peale jäänud ning seisavad vastamisi karmi talvega USA lääneosariikide tasandikel. Ta seisis Jumala prohvetina kantslis ning kuulutas:

„Paljud meie vendadest ja õdedest on käsikärudega tasandikel, … on vaja nad siia toimetada, seega peab saatma neile abi … See kogukond peab minema neile järele, et nad siia tuua. …

See on minu usk, see on Püha Vaimu käsk need inimesed päästa …

Ma ütlen teile kõigile, et teie usk, religioon ega usutunnistus ei päästa kunagi teist ühegi hinge meie Jumala selestilises kuningriigis, kui te ei käitu vastavalt nendele põhimõtetele, mida ma praegu teile õpetan. Minge ja tooge need inimesed tasandikelt tagasi!”⁴

Tänu president Youngi kutsele asuti otsemaid tegutsema. Tasandikel hätta sattunud inimestele saadeti abiks muulavankrid, mehed, kes pidid vankreid juhtima, ning igasuguseid muid vajalikke vahendeid.

Vennad, see on telefonikõne teile. See on telefonikõne meile. Õnnistagu Issand meid kõiki ühe ja sama sooviga vastata täna sellele kutsele – aidata meie inimesi, kes on sattunud majandusraskustesse nii, nagu Tema aitas käsikärurühmi. See on minu palve Jeesuse Kristuse nimel, aamen.