Jüngriks olemine

Nädalal, mis jääb palmipuudepüha ja ülestõusmispühade hommiku vahele, on kohane pöörduda mõttes valguse, elu ja armastuse allika – Jeesuse Kristuse poole. Jeruusalemma rahvahulgad nägid Temas suurt kuningat, kes võib nad vabastada poliitilisest rõhumisest. Tegelikult aga andis Ta meile palju rohkem! Ta andis meile oma evangeeliumi, kallihinnalise pärli, suurepärase teadmiste võtme, mis selle mõistmise ja kasutamise korral avab elu täis õnne, rahu ja rahulolu.

Evangeelium on Kristuse head uudised. See on ilmutus, et Jumala Poeg tuli maa peale, elas täiusliku elu, lunastas meie patud ja võitis surma. See on pääsemise tee, lootuse ja rõõmu tee ning kindel teadmine, et Jumalal on oma laste jaoks lunastus- ja õnneplaan.

Evangeelium on jüngriks olemise tee. Sellel teel kõndides võime kogeda kindlust ja rõõmu isegi ohtlikel, kurbadel ja ebakindlatel aegadel.

Me elame ajal, mil paljud muretsevad oma rahaasjade pärast. Nad muretsevad tuleviku pärast ja kahtlevad oma võimes ületada nende ees seisvaid raskusi. Paljud on oma elus üle elanud õnnetusi ja tundnud kurbust. Nad igatsevad oma ellu mõtet ja eesmärki.

Kuna huvi on suur, siis on maailm agar pakkuma arvukalt uusi lahendusi meie ees seisvatele probleemidele. Inimesed tormavad ühelt uuelt ideelt teisele, lootes leida midagi, mis annaks vastuse nende hinge põletavatele küsimustele. Nad käivad seminaridel, ostavad raamatuid, CD plaate ja muud. Nad vaimustuvad otsides midagi uut. Paratamatult hääbub iga uue teooria leek, asendudes „uue ja parema“ lahendusega, mis lubab hakkama saada sellega, millest eelmised jagu ei saanud.

Asi pole selles, et neis maistes valikutes puuduksid tõeterad: paljud neist sisaldavad tõde. Siiski ei ole ühegagi neist võimalik saavutada meie eesmärgiks olevat kestvat elumuutust. Elevuse vaibudes jääb alles tühjusetunne ning me otsime järgmist uut ideed, mis avaldaks õnne saladuse.

Erinevalt eelöeldust on Jeesuse Kristuse evangeeliumis olemas vastused kõigile meie probleemidele. Evangeelium ei ole saladus. See ei ole keeruline ega varjatud. See võib avada tõelise õnne ukse. See ei ole kellegi teooria ega ettepanek. See ei tule üldse inimestelt. See pärineb maailma Looja – kes teab tõdesid, mida meie ei suuda parimagi tahtmise korral lõpuni mõista – igavese puhta vee allikalt. Seda kõike teades, on Ta andnud meile evangeeliumi – jumaliku kingituse, lõpliku õnne ja edu valemi.

Kuuldes Jeesuse Kristuse evangeeliumi üllaid tõdesid, lööb meis särama lootus ja usk.⁵ Mida rohkem täidab meie südant ja meeli sõnum ülestõusnud Kristusest, seda suuremaks muutub meie soov Teda järgida ja elada Tema õpetuste kohaselt. See omakorda paneb meie usu kasvama ja laseb Kristuse valgusel jõuda meie südamesse. Selle sündides näeme, kui ebatäiuslik on meie elu, ja soovime lahti saada patu rusuvast koormast. Me igatseme vabaneda süütundest ja see innustab meid parandama meelt.

Usk ja meeleparandus juhivad puhastavasse ristimisvette, kus me teeme lepingu, et võtame enda peale Jeesuse Kristuse nime ja kõnnime Tema jälgedes.

Toetamaks meie soovi elada puhast ja püha elu, õnnistatakse meid ristimisega läbi tule – kirjeldamatu Püha Vaimu anniga, taevase trööstijaga, kes saadab ja juhib meid, kui kõnnime õigsuse teel.

Mida rohkem on Vaim koos meiega, seda rohkem me teenime teisi. Me muutume rahunõudjateks oma kodus ja peres. Me aitame kõikjal oma ligimesi, tehes halastavaid tegusid, mis on tulvil lahkust, andestust, armulikkust ja pikameelsust.

Need on esimesed sammud rahuldust pakkuval õigel eluteel. See on Jeesuse Kristuse järgijate rahutoov tee.

Sellele vaatamata pole muutus lihtne ega saa teoks üleöö.

Hiljuti kirjutas mulle üks sõber ja pihtis, et tal on raskusi oma tunnistuse tugeva ja kindlana hoidmisega. Ta küsis minult nõu.

Ma kirjutasin talle südamliku kirja, soovitades mõningaid asju, mida tehes ta võiks oma elus joonduda rohkem taastatud evangeeliumi õpetustele. Minu üllatuseks vastas ta mulle juba nädala pärast. Tema kirja sõnum oli järgmine: „Ma tegin su soovituste järgi. Neist ei olnud mingit kasu. Mida ma võiksin veel proovida?“

Vennad ja õed, me peame olema järjekindlad. Me ei päri igavest elu sprindikiirusel. See on kestvusjooks. Me peame rakendama jumaliku evangeeliumi põhimõtteid üha uuesti ja uuesti. Me peame päevast päeva hea seisma selle eest, et need oleksid osa meie tavalisest elust .

Liiga sageli suhtume me evangeeliumisse nagu talumees, kes külvas hommikul maisiseemne maha ja ootab juba pärastlõunal tõlvikute valmimist. Võrreldes Jumala sõna seemnega, selgitas Alma, et lõpuks kasvab seemnest viljakandev puu, kuid selleks on tarvis meie „usku, suurt usinust ja kannatlikkust“⁶. Mõned õnnistused tulevad tõepoolest kohe: varsti pärast seemne istutamist meie südamesse hakkab see paisuma, võrsuma ja kasvama ja sellest me teame, et seeme on hea. Sellest hetkest peale kui astume jüngriks olemise teele, saavad meile osaks Jumala nähtavad ja nähtamatud õnnistused. Kuid me ei saa osa nende õnnistuste täiusest, kui „jätame puu hooletusse ega mõtle selle eest hoolitsemisele“⁷. Me peame „toitma seda suure hoolitsusega, et see võiks juurduda“⁸. Vaid siis saame maitsta vilja, mis on „magusaim kõigest magusast ja … puhtaim kõigest puhtast” ja „[süüa] seda vilja isegi kuni [me] saa[me] täidetud, et [meil] ei ole nälga ega ole [meil] janu.“⁹

Jüngriks olemine on rännak. Me vajame sel teel puhastavaid õppetunde, et lihvida oma iseloomu ja puhastada oma südant. Kõndides kannatlikult jüngriks olemise teel, näitame endale oma usu suurust ja valmidust võtta vastu pigem Jumala kui meie enda tahe.

Ei piisa sellest, kui me üksnes räägime Jeesusest Kristusest ja kuulutame, et oleme Tema jüngrid. Ei piisa sellest, kui ümbritseme end meie usu sümbolitega. Jüngriks olemine pole tugitoolisport. Me ei saa oodata usust tulenevaid õnnistusi, jäädes passiivseks pealtvaatajaks, nii nagu me ei saa loota paremat tervist, vaadates tugitoolis istudes spordisaateid ja sportlasi arvustades. Ja siiski eelistavad mõned jääda „tugitooli jüngriteks“ ja tihti see ongi nende peamine teenimisviis.

Meie usk ei ole taaskasutuskeskusele sarnanev usk. Meile ei saa osaks evangeeliumi õnnistused üksnes teiste poolt tehtavate heategude vaatamisest. Me peame loobuma kõrvaltvaatamisest ja tegema oma elus seda, mida kuulutame.

Õnneks algab esimene samm jüngriks olemise teel just sealt, kus seisame praegu! Meil ei pea esimese sammu tegemiseks olema eelnevat kvalifikatsiooni. Pole oluline, kas oleme rikkad või vaesed. Ei esitata mingeid nõudeid haridusele, väljendusoskusele või mõtlemisvõimele. Me ei pea olema täiuslikud, peene kõnepruugiga ega isegi mitte heade kommetega.

Teie ja mina võime astuda sellele jüngriks olemise teele juba täna. Olgem alandlikud, palvetagem kogu oma südamest Isa poole taevas ja väljendagem oma soovi saada Temaga lähedasemaks ja õppida Temalt! Uskuge! Otsige, ja te leiate! Koputage, ja uks avatakse!¹⁰ Teenige Issandat, teenides teisi! Olge oma koguduses aktiivsed! Tugevdage oma peret, kohustudes elama evangeeliumi põhimõtete järgi! Olgu teil üks süda ja üks meel, nii oma abielus kui ka oma peres!

Käes on aeg seada oma elu korda nii, et võiksime saada templisoovituse ja seda kasutada. Käes on aeg pidada tähendusrikkaid pereõhtuid, lugeda Jumala sõna ja pöörduda siiras palves meie Taevase Isa poole. Käes on aeg olla kogu südamest tänulik Tema kiriku taastamise, elavate prohvetite, Mormoni Raamatu ja preesterluse väe eest, mis õnnistavad meie elu. Käes on aeg võtta vastu Jeesuse Kristuse evangeelium, saada Tema jüngriks ja kõndida Tema teel.

Mõned arvavad, et kuna nad on teinud vigu, ei saa nad enam täielikult osa evangeeliumi õnnistustest. Kui vähe nad mõistavad Issanda eesmärke! Üheks elava evangeeliumi suurimaks õnnistuseks on see, et meid puhastatakse ja meil aidatakse oma vigadest õppida. Me „kõik [oleme] pattu teinud ja [oleme] Jumala aust ilma“¹¹, siiski on Jeesuse Kristuse lepitusel vägi teha meid terveks, kui me parandame meelt.

Meie kallis sõber vanem Joseph B. Wirthlin õpetas meile seda põhimõtet selgesõnaliselt, öeldes:

„Oi kui imeline on teada, et meie Taevane Isa armastab meid, isegi kui me teeme vigu! Tema armastus on selline, et isegi kui peaksime iseenda puhul alla andma, ei anna Tema kunagi alla.

Meie [võime] näha end eilse ja tänase päeva valguses. Meie Taevane Isa näeb meid igaveses valguses.

Jeesuse Kristuse evangeelium on muutumise evangeelium. See võtab meid kui maiseid inimesi ja teeb meist täiuslikumad igaviku tarbeks.“¹²

Ma kutsun neid, kes on mingil põhjusel jüngriks olemise teelt lahkunud, alustama sealt, kus te olete, ja tulema taastatud Jeesuse Kristuse evangeeliumi juurde. Kõndige taas Issanda teel! Ma tunnistan, et Issand õnnistab teie elu, annab teile teadmisi ja rõõmu, mis on suuremad, kui me suudame mõista, ning õnnistab teid taevaste Vaimu andidega. Tema teel kõndimiseks on alati õige aeg. Kunagi pole liiga hilja!

Ma tunnistan neile, kes tunnevad end küündimatutena, sest nad pole olnud kogu oma elu Kiriku liikmed; neile, kes tunnevad, et ei suuda kunagi kaotatud aega tasa teha, et Issand vajab just teie andeid ja oskusi. Kirik vajab teid! Meie vajame teid! Tema teel kõndimiseks on alati õige aeg. Kunagi pole liiga hilja!

Pidagem tänasel palmipuude pühal, ülestõusmispühade eelsel ajal ja alati meeles, et meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumil on vägi täita iga tühimik, ravida iga haav ja rajada sild üle kurbuseoru. See on Issandale lootmise, Temasse uskumise ja Tema usaldamise tee. Jeesuse Kristuse evangeeliumi õpetatakse kogu selle täiuses Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus. Seda Kirikut juhib elav prohvet, kes on saanud Issandalt Jeesuselt Kristuselt volituse meid juhtida ja juhatada, et aidata meil seljatada tänapäeva katsumused, ükskõik kui tõsised need ka poleks.

Ma tunnistan pühalikult, et Jeesus Kristus elab. Tema on maailma Päästja ja Lunastaja. Tema on lubatud Messias. Ta elas täiusliku elu ja lepitas meie patud. Tema on alati meie poolel! Tema võitleb meie lahingud! Tema on meie lootus! Tema on meie pääste! Tema on meie tee! Ma tunnistan sellest Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.