2010
Tokoni Mai!
Sune 2010


Tokoni Mai!

Tifenī Luisi, Tekisisi, ʻAmelika

ʻI he pō hono ua ʻo ʻeku ako ʻi mulí, ʻi Seni Pitasipeki ʻi Lūsiá, ne u fakatahataha atu ai mo hoku ngaahi kaungāmeʻá ki he loto koló ke vaʻinga ʻakapulu faka-ʻAmelika. Hili e vaʻingá, ne u pehē ke u kiʻi ʻahiʻahi ke heka he pasí ki ʻapi. Naʻe teʻeki ai ke u teitei heka ʻi he pasí ʻi Lūsia, ka naʻe talamai ʻe he faʻē naʻá ne tokangaʻi aú ko e pasi fika 7 pe ko e pasi fika 1 te ne ʻomi au ki ʻapí. Ko ia, ʻi he tau ange ʻa e pasi fika 7, naʻá ku heka hake leva.

ʻI heʻemau lele atú, naʻá ku vakai ki he ngaahi falekoloá mo sio ki he kakaí ʻi heʻenau fetuiaki ʻi he fononga he halá. Naʻe fāifai pē pea fakaʻau ke u toe ʻiloʻi lelei ʻa e feituʻú. Ne u vakai ki hoku uasí ʻo ʻilo ai kuo ʻosi miniti ʻe 30 ʻeku heká.

Fakafokifā pē kuo tuʻu ʻa e pasí, mate mo e ngaahi māmá, pea hifo ʻa e taha kotoa pē. Naʻá ku feinga ke ʻoua naʻa lelea hoku lotó, peá u vakavakai takai ki ha tokoni. Naʻá ku ʻiloʻi kapau te u lava ʻo ʻiloʻi ʻa e loto koló, te u lava pē ʻo aʻu lelei ki ʻapi. Naʻá ku fakatokangaʻi atu ha ongomātuʻa mali kei talavou ʻi he halá peá u lue hangatonu atu leva kiate kinaua.

Ne u pehē ange leva, “ʻOku ou hē. ʻOkú mo ʻiloʻi pe ʻoku ʻi fē ʻa e tauʻanga lēlué?”

Ne pehē mai leva e tangatá, “Ko e tauʻanga lēlué ʻoku mamaʻo ʻaupito ia mei heni. Ka ʻoku ʻi ai ha tauʻanga pasi he feituʻu ko ʻeé. Heka he pasi fika 5, pea te ke aʻu ai ki he loto koló.”

Naʻá ku fakamālō ange leva ki ai peá u lue vave atu leva he halá. Ka, ʻi he ofi mai ʻa e pasí ki he tauʻangá, naʻe ʻikai ko e pasi fika 5 ia ka ko e pasi fika 1. Ne foki leva ʻeku fakakaukaú ki he lea ʻa ʻeku faʻē tauhí: “Heka he pasi fika 7 pe pasi fika 1, pea te ke aʻu ai ki ʻapi.”

Naʻá ku heka pē mo e loto taʻepau, ka naʻa mau toe lele pē ʻo fuoloa. Naʻe hopo tahataha ʻa e kau pāsesé ʻo aʻu ko au pē taha naʻe toé.

Fāifai, pea afe ʻa e pasí ʻo tuʻu he kauhalá.

Pehē mai leva ʻa e fakaʻulí. “Kuo pau ke ke hopo. Ko e tauʻanga fakaʻosí ʻeni.”

Naʻe tetetete kotoa hoku sinó ʻi heʻeku feinga ke mānava mo taʻofi hoku loʻimatá. Kuo fakaʻau ke poʻuli, pea kapau he ʻikai ke u ʻilo ʻa e tauʻanga lēlué ki muʻa pea toki tāpuni, kuo pau ke u mohe ʻi he hala ʻo Seni Pitasipekí.

Naʻá ku lotu fakalongolongo pē mo kamata ke lue. “Tokoni mai muʻa, Tamai Hēvani.” Naʻá ku langa lele, mo taʻalo ki ha ngaahi tekisī naʻe fakalaka hake. Ka naʻe ʻikai ke nau tuʻu.

Naʻe ʻikai fuoloa kuó u aʻu mai ki ha tauʻanga pasi ʻe taha naʻe tokolahi ai ʻa e kakaí. Ne ulo hangatonu mai ha pasi naʻe fakatautau mai—fika 7. Naʻá ku kiʻi momou. Ko e meʻa pē ne fai ʻe he ngaahi pasí ko e ʻai ke u hē, ka naʻe ʻi ai ha ivi mālohi mei mui naʻá ne tekeʻi hake au ʻi he sitepú ki he loto pasí. Naʻá ku tōtangutu hifo he seá, hila hifo ki hoku uasí. Ko e 11:50 poʻulí ia. ʻE tāpuni ʻa e tauʻanga lēlué ʻi ha miniti ʻe 10 mei ai.

Naʻá ku kuikui leva, ʻo toe fanafana, “Tokoni mai.” ʻI he ʻāʻā hake hoku matá, kuó u fakatokangaʻi atu e ulo lahi mai ʻa e maama ʻo e tauʻanga lēlué ʻi he māmālie hifo ʻa e pasí ke tuʻú. Naʻá ku lele leva ki tuʻa mei he pasí ʻo hū ki he tauʻanga lēlué ke maʻu ʻa e lēlue fakaʻosi ʻo e pō ko iá

ʻI heʻeku tangutu ki laló, naʻá ku fakakaukau ki hono ʻafioʻi fakatāutaha heʻetau Tamai Hēvaní ʻa ʻEne fanga kiʻi manupuná (vakai, Mātiu 10:29–31), peá u fakamālō ange leva ʻi hoku lotó kiate Ia. Naʻá ku ʻilo ʻi he pō kaupōʻuli ko iá ʻi he fuʻu kolo lahí ni, naʻá Ne taki au ki ʻapi.