Kust leida vastuseid?

Kui olin 21-aastane, õpetasid Viim-se Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku misjonärid Venemaal minu piirkonnas inglise keelt. Esialgu osalesin ainult keeletundides, kuid peagi jäin kohale kauemaks, et kuulata vaimseid mõtteid, mida vanemad peale tundi jagasid, ja küsida neilt küsimusi.

Olin kasvanud üles minu riigis üldlevinud usus, kuid mul oli palju seni vastuseta jäänud usulisi küsimusi. Misjonärid ja Kiriku liikmed vastasid küsimustele, millele keegi polnud varem rahuldavat vastust andnud.

Kord tundsin end peale tundi eriti julgena ja küsisin misjonäridelt endale raamatu, mida nad kasutasid – Mormoni Raamatu. Koju jõudes asetasin raamatu riiulisse, ilma et oleksin seda lugenud.

Raamat ei jäänud riiulisse kauaks! Olin inglise keele tundides käivatelt Kiriku liikmetelt kuulnud, et pühakirjades on iga probleemi jaoks lahendus. Sedasi võtsin raskuste ja probleemide tekkides riiulist Mormoni Raamatu ja hakkasin seda lugema. Alati leidsin ka vastused – vastused, mis ütlesid mulle täpselt, mida mul oli vaja teada.

Sellest hetkest alates hakkasin tundma, et ma ei saa ilma Kirikuta elada. Tahtsin olla just seal! Tundsin, et kuulun sinna.

Siiski tahtsin Jumalalt küsida, et olla kindel. Probleem oli selles, et elasin väikeses ühetoalises korteris, mida jagasin eakast naisest korteriomanikuga. Mul polnud palvetamiseks omaette kohta. Kuid ühel õhtul lipsasin kööki, mis oli muust korterist veidi eraldatud, ja küsisin Taevaselt Isalt, kas Kirik on tõde. Vastusena valdasid mind nii tugevad tunded, et teadsin, mida pean tegema.

Veidi aja pärast sain ristitud. Aeg Kiriku liikmena on olnud kõige õnnelikum aeg minu elus. Kui varem olid mul küsimused, siis nüüd olid mul vastused. Kui varem oli mind vallanud tühjustunne, siis nüüd tundsin end täisväärtuslikuna.

Olen tänulik, et Taevane Isa ei ole jätnud meid vastustest ilma. Ma tean, et ta räägib meiega, nii palve kui ka pühakirjade kaudu.