Prohvet Joseph Smith

Mormoni Raamat on ainulaadne pühakirjaraamat. Olgugi et selle kirjutasid muistsed prohvetid, ei tulnud see meile nagu Piibel. Suurem osa Piiblist oli Vanas Maailmas kirjas peamiselt eraldi rullraamatutel ja kirjatundjad olid neid sajandeid kopeerinud. Need raamatud köideti kokku alles neljandal sajandil pärast Jeesust Kristust ja avaldati ühe teosena, mida me teame kui Piiblit.

Mormoni Raamatu kirjutasid muistsed prohvetid Uues Maailmas metallplaatidele. Neist koostas viiendal sajandil pKr kuldplaatidele lühendatud ülestähenduse peamiselt üks prohvet – Mormon – kelle järgi raamat ka oma nime sai. Tema poeg Moroni mattis hiljem plaadid maha, kuhu need jäid 1827. aastani, mil Moroni ülestõusnuna need Joseph Smithi nimelisele noorele mehele andis.

Järgmine lugu räägib, kuidas Joseph sai, tõlkis ja avaldas ülestähenduse, mille pealkirjaks on nüüd Mormoni Raamat: Teine testament Jeesusest Kristusest. Päästja ise tunnistas selle raamatu õigsusest (vt ÕL 17:6).

1. 1820. aastal elas New Yorgi osariigis Palmyra lähedal 14-aastane poiss Joseph Smith. Talle valmistas juba noorena muret tema suhe Jumalaga ja teda ajasid segadusse väited, mida tõid kuuldavale erinevad kristlikud kirikud, mis üksteise õpetusi maha tehes usulepöördunuid otsisid. Saanud Piiblit uurides innustust, otsustas Joseph otsida tarkust Jumalalt, kes „kõigile annab suisa ega tee etteheiteid” (Jk 1:5). Ta läks kodu lähedale metsa palvetama.

2. Kui Joseph põlvili laskus ja palvetas, langes tema peale ere valguse sammas. Ta nägi selles kahte Isikut. Taevane Isa võttis sõna ja lausus: „See on minu armas Poeg. Kuula Teda!” (JSA 1:17) Issand ütles Josephile, et ta ei liituks ühegi kirikuga, sest ükski neist polnud õige, vaid talle anti lubadus, et evangeeliumi täius tehakse talle teatavaks millalgi tulevikus.¹

3. Möödus kolm aastat, mille jooksul Joseph Smith rääkis oma kogemusest teistele, mistõttu hakati teda taga kiusama. Ta teatas: „Kuigi mind vihati ja kiusati taga, kuna ma ütlesin, et olin näinud nägemust, oli see siiski tõsi. Ja [see pani] mind südames endalt küsima: Miks mind tõe rääkimise pärast taga kiusatakse? Ma olen tõepoolest näinud nägemust ja kes olen mina, et võiksin vastu seista Jumalale? Või miks tahab maailm panna mind eitama seda, mida ma olen tegelikult näinud? Sest ma ju nägin nägemust, ma teadsin seda ja teadsin ka, et Jumal teab seda, ning ma ei saanud … seda eitada” (JSA 1:25).

4. 21. septembril 1823 oli Joseph Smith parasjagu palvetamas, kui tema ärklikorruse magamistuba täitus valgusega ja sinna ilmus ingel Moroni. Moroni rääkis Josephile mõnede muistsete prohvetite kirjutistest. See kuldplaatidele uurendatud ülestähendus oli maetud lähedalasuva künka sisse. Josephile anti teada, et ta pidi selle ülestähenduse tõlkima.

5. Viimaks, 22. septembril 1827, anti plaadid Josephi hoolde. Ta võttis need välja kivikastist, mis oli maetud New Yorgi osariigis Palmyra lähedal asuvasse künkasse suure kivi alla.

6. Nagu tollal maakohtades tavaks, polnud Joseph Smith kuigi haritud. Et teda tõlkimise juures abistada, andis Jumal talle muistse tõlkimisvahendi, mida nimetati Uurimiks ja Tummimiks. Teda õnnistati ka kirjutajatega, kes panid kirja, mida ta tõlkides dikteeris. Teiste seas olid talle kirjutajateks tema naine Emma, jõukas talunik Martin Harris ja kooliõpetaja Oliver Cowdery. Suurem osa tõlketööst lõpetati vähem kui kolme kuuga pärast seda, kui Oliver kirjutajana teenima hakkas.

   Emma kirjeldas, kuidas oli Josephi kirjutajana teenida: „Ükski inimene poleks saanud dikteerida käsikirjades kirjutatut, ilma et ta oleks inspireeritud, sest kui [mina olin] tema kirjutaja, dikteeris [Joseph] mulle tund tunni järel. Pärast sööki või muid katkestusi alustas ta kohe sealt, kus pooleli jäi, ilma et oleks käsikirjale pilku heitnud või lasknud sealt endale mingit osa ette lugeda.”²

   Josephi selgitus Mormoni Raamatu esiletuleku tähtsuse kohta on järgmine: „Tõlkisin Jumala väega Mormoni Raamatu hieroglüüfidelt teadmised, mis olid maailma jaoks kadunud. See oli imeline sündmus, mil, olles harimatu nooruk, võitlesin üksi selle uue ilmutusega maise tarkuse ja kaheksateistkümne sajandi jooksul mitmekordistunud teadmatuse vastu.”³

7. Nende 18 kuu jooksul, mil plaadid Josephi käes olid, polnud tema ainuke, kes neid nägi või neid oma käes hoidis. Kolm meest – Oliver Cowdery, David Whitmer ja Martin Harris – tunnistasid ametlikult, et ingel Moroni näitas neile kuldplaate, ja et nad teadsid, et plaadid „on tõlgitud Jumala anni ja väega, sest tema hääl on seda meile teatanud”. Lisaks neile tunnistasid veel kaheksa meest, et olid kuldplaate näinud ja käes hoidnud.⁴

8. 1829. aasta augustiks oli Josephil sõlmitud leping kirjastaja Egbert B. Grandiniga New Yorgi osariigist Palmyrast raamatu trükkimiseks. Martin Harris pani oma talu panti, et raamatu trükikulude eest tasuda ja 26. märtsil 1830 ilmus raamat müügile.

9. 6. aprillil 1830 kogunes umbes 60 inimest New Yorgi osariigis Fayette’is ühte palkmajja. Issanda Jeesuse Kristuse juhatusel asutas Joseph Smith seal ametlikult Päästja Kiriku, mis taastati selle esialgsel kujul, ning mida juhtisid apostlid ja prohvetid, kes olid volitatud kõnelema Jumala nimel. Hilisemas ilmutuses anti Joseph Smithile teada Kiriku nimi: Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (vt ÕL 115:4).