Kui me ei kahtle

Me loeme Mormoni Raamatust eeskujulikest noortest meestest, kes olid tõeliselt vaprad, julged ja tugevad. „Jah, nad olid tõe ja arukuse mehed, sest neid oli õpetatud kinni pidama Jumala käskudest ja kõndima tema ees laitmatult” (Al 53:21). Need ustavad noored mehed avaldasid austust oma emadele – oma eeskujudele ja õpetajatele.

Heelamani sõjameeste emad elasid ajal, mis polnud meie ajast erinev. Nende olukord oli raske ja ohtlik ning noored olid kutsutud kaitsma füüsilist ja vaimset vabadust. Tänapäeval elame me maailmas, kus meil „ei ole maadlemist vere ja lihaga, vaid valitsuste ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, taevaaluste kurjuse vaimudega” (Ef 6:12).

Rasked ajad nõuavad tugevaid vanemaid ja eeskujusid, kes õpetavad tõde, mis oli tuttav Heelamani sõjameestele: „Kui nad ei kahtle, siis Jumal päästab nad” (Al 56:47). Selle tõe õpetamine ja selle järgi elamine tänapäeval nõuab valvsust. Me ei pea siiski kartma. Kui teame, kes me oleme ja kes on Jumal, ja oleme sõlminud Temaga lepingud, on ka meil – nagu neil sõjameeste emadel – suur positiivne mõju.

Tõenäoliselt oli igaühel neist Heelamani 2060 sõjamehest ema, kes talle mõju avaldas. Aga need emad ei tegutsenud üksinda. Õpetamaks lepingute väge, said need emad ilmselt usus ja eeskujuks olemisel tuge teistelt õigemeelsetelt meestelt ja naistelt. Tolle aja noored mõistsid seda lepingut, millega nende vanemad olid lahingutegevusest eemale hoida lubanud. Ja isegi kui see näis võimatuna, avas armastav Taevane Isa nendele vanematele võimaluse oma lepingust kinni pidada – ja vabaks jääda (vt Al 56:5–9). Ka meil tuleb oma lepinguid austada, et lapsed ja noored – meie enda lapsed ning noored meie kogudustes, naabrus- ja kogukondades – mõistaksid ja toetaksid lepingutest kinnipidamist.

Kui austame oma lepinguid, loob Taevane Isa meie jaoks võimalused. Meil tuleb täpselt lepinguid järgida. Näiteks saame täpselt jälgida, et meie palved oleksid öeldud ja pühakirjad uuritud, et meie templisoovitus oleks kehtiv, riietus kombekas ja hingamispäev pühitsetud. Kui me teeme seda, on meie lapsed sellest teadlikud ja saavad öelda: „Me ei kahtle, et meie emad teadsid seda” (Al 56:48).

Viimse aja pühadest naised, kes mõistavad, et nende jõud pärineb Issanda lepitusest, ei anna alla raskete ja heidutavate aegade saabudes. Austades lepinguid, oleme me laste ja noorte toetamisel, kosutamisel ja kaitsmisel laitmatud, et saaksime ühel päeval öelda selle pealekasvava põlvkonna kohta: „Ma ei ole mitte kunagi näinud nii suurt julgust, ei, mitte kogu … rahva hulgas” (Al 56:45).

Julie B. Beck, Abiühingu üldjuhataja