Lehhi unenägu

Pühakirjade ja iseäranis Mormoni Raamatu lugemise, õppimise, uurimise ja nende üle mõtisklemise tähtsust rõhutavad Lehhi nägemuses elupuust mitu asja (vt 1Ne 8).

Lehhi unenäos on kesksel kohal elupuu – „Jumala armastuse” sümbol (vt 1Ne 11:21–22). „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on annud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu” (John 3:16). Seega on Issanda Jeesuse Kristuse sünd, elu ja lepitav ohverdus ülimad ilmingud Jumala armastusest oma laste vastu. Nefi tunnistuse järgi on see armastus „kõikidest asjadest kõige ihaldusväärsem”, ja nagu ingel tema nägemuses kuulutas, „kõige rõõmustavam hingele” (1Ne 11:22–23; vt ka 1Ne 8:12, 15). 1. Nefi 11. peatükis on kirjas üksikasjalik kirjeldus elupuust kui Päästja elu, teenimistöö ja ohverduse – Jumala alandumise sümbolist (vt 1Ne 11:16).

Puu vili sümboliseerib lepituse õnnistusi. Puu vilja söömine tähendab talitustest ja lepingutest osasaamist, misläbi lepitus meie elus täienisti mõjule pääseb. Vili on kirjelduse järgi „ihaldusväärne, kuna teeb inimese õnnelikuks” (1Ne 8:10) ning tekitab suurt rõõmu ja soovi seda rõõmu teistega jagada.

Paljutähenduslikult on Lehhi unenäos toodud selgelt välja Mormoni Raamatu kõige tähtsam teema – kõigi kutsumine Kristuse juurde. Erilise tähelepanu all on puuni viiv raudkäsipuu (vt 1Ne 8:19). Raudkäsipuu on Jumala sõna.

Isa Lehhi nägi oma nägemuses nelja inimrühma. Kolm neist pürgisid kitsal ja ahtal teerajal edasi puu ja selle viljade poole. Neljandat rühma puu ei huvitanud, vaid nende lõppsihiks oli hoopis soov jõuda suurde ja ruumikasse hoonesse (vt 1Ne 8:31–33).

1Ne 8:21–23 antakse meile teada esimesest inimrühmast, kes pürgis edasi ja jõudis elupuuni viivale rajale. Kohates aga pimeduse udu, mis sümboliseerib „kuradi kiusatusi” (1Ne 12:17), eksisid inimesed teelt, uitasid eemale ja jäid kadunuks.

Pange tähele, et nendes salmides ei ole mainitud raudkäsipuud. Neil, kes eiravad Jumala sõna või ei võta seda tõsiselt, puudub juurdepääs jumalikule kompassile, mis näitab teed Päästja juurde. Mõelge sellele, et see rühm jõudis rajale ja pürgis edasi, mis näitab, et neil olid vaimsed tõekspidamised ja veidi usku Kristusesse, kuid kuradi kiusatused juhtisid nad eemale ja nad eksisid.

1Ne 8:24–28 loeme teisest rühmast, mis jõudis elupuu juurde viivale kitsale ja ahtale teerajale. Inimesed selles rühmas „[pürgisid] edasi läbi pimeduse udu, klammerdudes raudkäsipuu külge, kuni jõudsid kohale ja sõid selle puu vilja” (s 24). Kui aga peenelt riides inimesed suurest ja ruumikast hoonest teise rühma inimesi pilkasid, „häbenesid nad” ja „langesid ära keelatud radadele ning jäid kadunuks” (s 28). Pange palun tähele, et selle rühma kirjelduses öeldakse, et nad klammerdusid raudkäsipuu külge (vt 1Ne 8:24; rõhutus lisatud).

Teise rühma puhul on oluline, et inimesed pürgisid edasi usuga ja pühendunult. Neid oli õnnistatud ka raudkäsipuuga ja nad klammerdusid selle külge! Kuid kui nad kohtasid tagakiusamist ja vastuseisu, langesid nad eemale keelatud radadele ja eksisid. Olgugi et sel rühmal jagus usku, pühendumust ja Jumala sõna, jäid nad lõpuks kadunuks – ehk seetõttu, et nad lugesid või õppisid või uurisid pühakirju ainult periooditi. Raudkäsipuu külge klammerdumine vihjab minu arvates juhuslikule „uurimistuhinale” või pigem enese ebaregulaarsele Jumala sõnasse kastmisele kui järjepidevale ja jätkuvale Jumala sõnasse sukeldumisele.

30. salmis loeme kolmandast inimrühmast, mis pürgis edasi „kogu aeg raudkäsipuust tugevalt kinni hoides, kuni inimesed jõudsid kohale ja langesid maha ja sõid selle puu vilja”. Selle salmi võtmesõnadeks on kogu aeg raudkäsipuust tugevalt kinni hoides.

Ka kolmas rühm pürgis edasi usu ja tõekspidamistega, kuid miski ei viita sellele, et nad oleksid ära eksinud, keelatud radadele langenud või kaduma läinud. Ehk luges ja õppis ja uuris see kolmas rühm järjepidevalt pühakirju. Ehk oli tegu usinuse ja pühendumisega näiliselt väiksele ja lihtsale asjale (vt Al 37:6), mis päästis kolmanda rühma hävingust. Ehk oli see Issanda ja tõe tundmine (vt Al 23:5, 6), milleni jõuti ustava pühakirjade uurimisega, mis andis teed vaimsele alandlikkuse annile, mistõttu nad „langesid maha ja sõid selle puu vilja” (1Ne 8:30; rõhutus lisatud). Ehk oli see vaimne kosutus ja jõud, mida saadi, „toitudes [kogu aeg] rõõmuga Kristuse sõnast” (2Ne 31:20), mistõttu see rühm ei pööranud tähelepanu suures ja ruumikas hoones olijate põlastusele ja pilkamisele (vt 1Ne 8:33). See on rühm, millega meie teiega peaksime ühinema.

Nefi vennad küsisid: „Mida tähendab see raudkäsipuu, mida meie isa nägi, mis viis puu juurde?

Ja [Nefi ütles] neile, et see on Jumala sõna, ja kes iganes Jumala sõna kuulda võtavad ja sellest tugevalt kinni peavad, need ei hävi kunagi; ka ei suuda kiusatused ega vastase tulised nooled nende üle võimust võtta, et neid pimedaks teha selleks, et neid hävingusse juhtida” (1Ne 15:23–24; rõhutus lisatud).

Mis vahet on siis raudkäsipuu külge klammerdumisel ja sellest tugevasti kinnihoidmisel? Mina leian, et tugev kinnihoidmine raudkäsipuust tähendab suurelt jaolt palvemeelset, järjepidevat ja tõsimeelset pühakirjade kasutamist kindla ilmutatud tõe allikana ja usaldusväärse juhina kitsal ja ahtal teerajal, mis viib elupuuni – nimelt Issanda Jeesuse Kristuseni.

„Ja sündis, et ma nägin, et raudkäsipuu, mida mu isa oli näinud, oli Jumala sõna, mis viis elavate vete allikale ehk elupuu juurde” (1Ne 11:25).

Mormoni Raamatus tuuakse välja tõed, mis on meie ajal ja oludes olulised ja hädavajalikud. Mormoni Raamatu vaimset ja praktilist tähtsust meie elus on rõhutanud Moroni: „Vaata, ma räägin teile, nii nagu te oleksite siinsamas ja ometi te ei ole. Aga vaata, Jeesus Kristus on näidanud teid mulle ja ma tean teie tegusid” (Mr 8:35). Kuna Jumal teadis meie aegadest ja oludest ning näitas seda ka Mormoni Raamatu peamistele autoritele, lisasid nad raamatule spetsiaalseid teemasid ja näiteid, mis on maa elanikele viimsel ajal kõige tähtsamad.

Ma kutsun teid üles vaagima hoolikalt ja palvemeelselt järgmist küsimust: Mis võiks olla ja peaks olema minu õppetund Lehhi elupuunägemusest ning raudkäsipuust kogu aeg tugevasti kinni hoidmise põhimõttest, mis võimaldaks mul tänases maailmas vaimselt tugevaks jääda?

Tehes usinasti tööd ja otsides inspiratsiooni sellele tähtsale küsimusele vastamiseks, hakkate te Püha Vaimu väega nii oma südames kui meeles täielikumalt mõistma, kui tähtis on raudkäsipuust kogu aeg tugevalt kinni hoida. Teid õnnistatakse, et te saaksite neid õppetunde usu ja usinusega ise oma kodus ellu rakendada.

Olgu meil silmad, et näha, ja kõrvad, et kuulda Lehhi nägemusest teisigi õppetunde, mis aitavad meil „Kristuses püsivana edasi pürgi[da] täiusliku lootuse sära ja armastusega Jumala ja kõikide inimeste vastu. Mispärast, kui te edasi pürgite, toitudes rõõmuga Kristuse sõnast, ning peate vastu lõpuni, vaata, nõnda ütleb Isa: Te saate igavese elu” (2Ne 31:20).