Mormoni Raamat meie usundi päiskivi

Mu kallid vennad ja õed! Tahaksin täna teile rääkida ühest tähelepanuväärseimast kingitusest kaasaja maailmale. Pean silmas kingitust, mis on palju tähtsam kui ükskõik milline pöördeline leiutis majanduses või tehnoloogias. See kingitus on inimkonnale väärtuslikum isegi paljudest kaasaja meditsiini imelistest edusammudest. See on inimkonnale väärtuslikum kui lennunduse ja kosmonautika areng. Ma räägin Mormoni Raamatust, mis anti inimkonnale 156 aastat tagasi.

Selle kingituse ettevalmistamine kestis Issanda käe läbi enam kui tuhat aastat. Siis peideti ülestähendused ära, et need säiliksid oma eheduses kuni meie ajani. Ehk tunnistavad selle kaasaegse pühakirjaraamatu tähtsusest kõige selgemini Issanda enda sõnad raamatu kohta.

Issand on oma suu läbi tunnistanud: 1. et see on tõde (ÕL 17:6); 2. et see sisaldab tõde ja Issanda sõnu (ÕL 19:26); 3. et see tõlgiti kõrgema väe abil (ÕL 20:8); 4. et see sisaldab Jeesuse Kristuse evangeeliumi täiust (ÕL 20:9; 42:12); 5. et see anti inspiratsiooni kaudu ja kinnitati inglite teenimise kaudu (ÕL 20:10); 6. et see tõendab, et pühakirjad on tõesed (ÕL 20:11); 7. et need, kes võtavad selle vastu usus, saavad igavese elu (ÕL 20.14).

Teise vägeva tunnistuse Mormoni Raamatu tähtsusest saame, kui märkame, millal Issand lasi sellel raamatul taastamise aegadel esile tulla. Sellele eelnes vaid esimene nägemus. Selles imelises avalduses õppis prohvet Joseph Smith tundma Jumala tõelist olemust ja sai teada, et Jumalal on tema jaoks töö. Järgnes Mormoni Raamatu esiletulek.

Mõelge, mis kõik sellega kaasnes. Mormoni Raamatu esiletulemisele järgnes preesterluse taastamine. Mormoni Raamat avaldati vaid mõni päev enne Kiriku loomist. Pühadele anti lugemiseks Mormoni Raamat, enne kui neile anti ilmutused selliste suurte õpetuste kohta nagu kolm hiilguse astet, selestiline abielu ja töö surnute eest. Mormoni Raamat anti enne preesterluse kvoorumeid ja Kiriku struktuuri. Kas ei räägi see meile mitte sellest, kuidas Issand suhtub eelmainitud pühasse töösse?

Mõistes, kuidas Issand suhtub sellesse raamatusse, ei peaks meid üllatama, et Ta annab pühaliku hoiatuse, kuidas meie peaksime selle vastu võtma. Viidates, et need, kes võtavad Mormoni Raamatu vastu usus, töötades õigemeelselt, saavad igavese elu krooni (vt ÕL 20:14), jätkab Issand hoiatusega: „Kuid neile, kes uskmatuses teevad oma südamed kõvaks ja lükkavad selle tagasi, pöördub see nende endi hukkamõistmiseks” (ÕL 20:15).

1829. aastal hoiatas Issand pühasid, et nad ei suhtuks hoolimatult pühadesse asjadesse (vt ÕL 6:12). Mormoni Raamat on kindlasti püha asi, kuid siiski suhtuvad paljud sellesse hoolimatult või teisisõnu, suhtuvad sellesse kergemeelselt ja kohtlevad raamatut, nagu poleks see piisavalt tähtis.

1832. aastal, kui mõned teerajajatest misjonärid koju naasid, noomis Issand neid, kuna nad suhtusid Mormoni Raamatusse hoolimatult. Issand ütles, et selline suhtumine on tuhmistanud nende meeli. Püha raamatu kergekäeline kohtlemine ei põhjustanud mitte üksnes nendel endil valguse kaotamist, see tõi kogu Kiriku süüdimõistmise, nimelt kõikide Siioni laste. Ja siis ütles Issand: „Ja nad jäävad selle süüdimõistmise alla nii kauaks, kuni nad parandavad meelt ja tuletavad meelde uut lepingut, nimelt Mormoni Raamatut” (ÕL 84:54–57).

Kas tõsiasi, et Mormoni Raamat on olnud meiega enam kui poolteist sajandit, on muutnud raamatu vähem tähendusrikkaks? Kas me mäletame uut lepingut, nimelt Mormoni Raamatut? Piiblis on Vana Testament ja Uus Testament. Sõna testament tuleneb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab ka lepingut. Kas Issand pidas seda silmas, kui Ta kutsus Mormoni Raamatut uueks lepinguks? See on tõepoolest teine testament ehk tunnistust Jeesusest. See on üheks põhjuseks, miks hiljuti lisati Mormoni Raamatu pealkirjale sõnad „Teine tunnistus Jeesusest Kristusest”.

Kui teerajajatest pühasid noomiti, et nad suhtuvad Mormoni Raamatusse kergekäeliselt, siis kas meid ei mõisteta süüdi, kui teeme sama? Issand ise on tunnistanud selle raamatu igavikulisest tähtsusest. Kas väike hulk meist viib kogu Kiriku hukkamõistule, kuna peab tähtsusetuks pühasid asju? Mida me ütleme kohtumõistmisel, kui seisame Jumala ees, Tema uuriva pilgu all, kui kuulume nende hulka, keda kutsutakse uue lepingu unustajateks?

On kolm tähtsat põhjust, miks viimse aja pühad peaksid kogu elu Mormoni Raamatut uurima.

Esiteks on Mormoni Raamat meie usundi päiskivi. Need on prohvet Joseph Smithi sõnad. Tema tunnistas, et „Mormoni Raamat on kõige korrektsem igast raamatust maa peal ja meie usundi päiskivi.”¹ Päiskivi on poolkaari ühendav kivi. Päiskivi hoiab paigal kõiki teisi kive. Kui päiskivi eemaldada, langeb kaar kokku.

Mormoni Raamat on meie usundi päiskivi kolmel viisil. Ta on päiskiviks meie tunnistusele Kristusest. Ta on meie õpetuse päiskivi. Ta on meie tunnistuse päiskivi.

Mormoni Raamat on päiskiviks meie tunnistusele Jeesusest Kristusest, kes on kõige selle päiskivi, mida me teeme. Ta tunnistab väe ja selgusega Jeesuse tõelisusest. Erinevalt Piiblist, mis on käinud mitme põlve ümberkirjutajate, tõlkijate ja korrumpeerunud usumeeste käest läbi, kes kõik muutsid esialgset teksti, jõudis Mormoni Raamat kirjutajalt lugejani vaid ühe inspireeritud tõlkija vahendusel. Seepärast tunnistab ta Õpetajast selgelt, rohkelt ja suure väega. Kuid ta teeb veelgi rohkem! Suur osa tänapäeva kristlikust maailmast eitab Päästja jumalikkust. Nad kahtlevad Tema imelises sünnis, täiuslikus elus ja Tema hiilgava ülestõusmise reaalsuses. Mormoni Raamat õpetab arusaadavalt ja eksimatult kõigist nendest tõdedest. See raamat annab ka kõige täielikuma selgituse lepituse kohta. See jumalikult inspireeritud raamat on tõepoolest päiskivi, tunnistades maailmale, et Jeesus on Kristus.²

Samuti on Mormoni Raamat päiskiviks õpetusele ülestõusmisest. Nagu eelnevalt sai mainitud, kuulutas Issand ise, et Mormoni Raamat sisaldab „Jeesuse Kristuse evangeeliumi täiust” (ÕL 20:9). See ei tähenda, et see sisaldab kõiki õpetusi, põhimõtteid ja ilmutusi. Pigem tähendab see, et me leiame Mormoni Raamatust meie päästmiseks vajalike õpetuste täiuse. Ja neid õpetatakse arusaadavalt ja lihtsalt, nii et isegi lapsed saavad õppida päästmisest ja ülendusest. Mormoni Raamat pakub palju sellist, mis avardab meie mõistmist päästmise õpetusest. Ilma selleta poleks paljud asjad, mida õpetatakse teistes pühakirjades, sugugi nii arusaadavad ja hinnalised.

Lõpetuseks võib öelda, et Mormoni Raamat on meie tunnistuse päiskivi. Just nii nagu kaar langeb päiskivi eemaldamisel kokku, sõltub kogu Kiriku püsimine või langemine Mormoni Raamatu tõesusest. Kiriku vaenlased mõistavad seda väga hästi! Just seepärast püüavad nad Mormoni Raamatu õigsust nii agaralt ümber lükata, sest kui see raamat suudetakse valeks tunnistada, pole ka Joseph Smith prohvet. Samuti ei vasta sel juhul tõele meie väited, et meil on preesterluse võtmed, et saame ilmutusi ja meil on taastatud Kirik. Kuid samas, kui Mormoni Raamat on tõde – ja tänapäeval tunnistavad miljonid, et Vaim on neile tunnistanud, et see on tõde –, siis tuleb nõustuda ka väidetega, mis puudutavad taastamist ja kõike sellega kaasnevat.

Jah, mu kallid vennad ja õed! Mormoni Raamat on meie usundi päiskivi – meie tunnistuse päiskivi, meie õpetuse päiskivi ning päiskivi meie tunnistusele Issandast ja Päästjast.

Teine suur põhjus, miks Mormoni Raamat peaks olema meie õppimise keskpunktiks on see, et see kirjutati meie päeviks. Ei nefilased ega muistsed laamanlased kasutanud seda raamatut kunagi. See oli mõeldud meie jaoks. Mormon kirjutas nefilaste tsivilisatsiooni lõpu eel. Saades Jumalalt inspiratsiooni, valis ta sajanditepikkuste ülestähenduste hulgast välja lood, kõned ja sündmused, millest meile on kõige rohkem abi.

Kõik Mormoni Raamatu peamised kirjutajad on tunnistanud, et nad kirjutasid tulevastele põlvedele. Nefi ütles: „Issand Jumal [on] lubanud mulle, et need asjad mida ma kirjutan, hoitakse ja säilitatakse ning antakse minu soole, põlvest põlve” (2 Ne 25:21). Tema vend Jaakob, kes temalt kirjutamise üle võttis, kirjutas samamoodi: „Sest [Nefi] ütles, et tema rahva ajalugu peaks olema uurendatud tema teistele plaatidele, ja et ma peaksin säilitama neid plaate ja andma need edasi oma soole, põlvest põlve” (Jb 1:3). Enos ja Jaarom kinnitasid samuti, et nad ei kirjuta mitte oma rahvale, vaid tulevastele põlvedele (vt En 1:15–16; Jm 1:2).

Mormon ise ütles: „Jah, ma kõnelen teile, te Iisraeli koja jääk” (Mr 7:1). Ja Moroni, viimane inspiratsiooni saanud kirjutaja, nägi tegelikult meie päevi ja aega. Ta ütles: „Vaata, Issand on näidanud minule suuri ja imepäraseid asju sellest, mis varsti peab tulema, sel päeval, kui need asjad teie keskele ilmuvad.

Vaata, ma räägin teile, nii nagu te oleksite siinsamas ja ometi te ei ole. Aga vaata, Jeesus Kristus on näidanud teid mulle ja ma tean teie tegusid” (Mr 8:34–35).

Kui nad nägid meie päevi ja valisid välja just selle, mis on meie jaoks kõige väärtuslikum, kas me siis ei peaks ka vastavalt sellele Mormoni Raamatut uurima? Peaksime endilt pidevalt küsima: „Miks andis Issand Mormonile (või Moronile või Almale) inspiratsiooni lisada need asjad oma ülestähendustesse? Mida on mul sellest õppida, mis aitab mind just praegusel hetkel ja ajajärgul?”

Ja te leiate ühe näite teise järel, mis vastavad nendele küsimustele. Näiteks leiame Mormoni Raamatust mudeli, kuidas valmistuda teiseks tulemiseks. Suurem osa raamatust keskendub peamiselt mõnele aastakümnele enne Kristuse tulemist Ameerika mandrile. Seda ajaperioodi hoolikalt uurides võime teada saada, miks hävitati mõned sellise kohutava kohtumõistmisega, mis eelnes Kristuse tulemisele ja mis tõi inimesed kokku templi juurde Külluse maal katsuma oma käega haavade jälgi Tema kätel ja jalgadel.

Me õpime Mormoni Raamatust, kuidas elasid Kristuse jüngrid sõja ajal. Me näeme, kuidas Mormoni Raamatus on kujukalt ja judisemapanevalt tõetruult kirjeldatud salavandeseltse. Me leiame Mormoni Raamatust õppetunde selle kohta, kuidas saada hakkama tagakiusamise ja usust taganemisega. Me õpime palju misjonitööst. Ja rohkem kui kusagil mujal näeme Mormoni Raamatus ohte, mis on seotud materiaalsete asjadega ja südame maistele asjadele häälestamisega. Kas keegi võib kahelda selles, et see raamat on mõeldud meile ja et me leiame sealt suurt väge, lohutust ja kaitset?

Kolmas põhjus miks Mormoni Raamat on viimse aja pühadele väga oluline, on ära toodud samas prohvet Joseph Smithi avalduses, millele ennist viitasime. Joseph Smith ütles: „Ma ütlesin vendadele, et Mormoni Raamat on kõige korrektsem igast raamatust maa peal ja meie usundi päiskivi, ja et inimene saaks Jumalale selle õpetuste järgi elades ligemale, kui ühegi teise raamatu abil.” See on kolmas põhjus, miks uurida Mormoni Raamatut. See aitab meil Jumalaga lähedasemaks saada. Kas meil ei ole sügaval südames igatsust saada Jumalaga lähedasemaks, olla oma igapäevategevustes rohkem Tema sarnane, tunda, et Ta on pidevalt koos meiega? Kui jah, siis aitab Mormoni Raamat meid rohkem kui ükski teine raamat.

Mitte üksnes sellepärast, et Mormoni Raamat õpetab meile tõde, kuigi ka seda tõepoolest teeb. Ega sellepärast, et Mormoni Raamat tunnistab Kristusest, kuigi teeb ka seda. Siin on midagi enamat! Sellel raamatul on vägi, mis hakkab teie elu mõjutama hetkest, mil asute raamatut tõsisemalt uurima. Te leiate suuremat jõudu seista vastu kiusatustele. Teil on vägi vältida pettusi. Teil on vägi püsida kitsal ja ahtal rajal. Pühakirju kutsutakse elusõnadeks (vt ÕL 84:85) ja see pole ühelgi muul puhul tõesem kui Mormoni Raamatu puhul. Kui te hakkate tundma nende sõnade järele nälga ja janu, leiate te, et elu on üha külluslikum ja külluslikum.

Meie armas vend president Marion G. Romney … tunnistas õnnistustest, mis tulevad nende ellu, kes loevad ja uurivad Mormoni Raamatut. Ta ütles:

„Ma olen kindel, et kui vanemad loeksid kodus palvemeelselt ja regulaarselt Mormoni Raamatut, nii omaette kui koos lastega, püsiks selle suurepärase raamatu vaim jäädavalt meie kodus ja kõigis, kes seal elavad. Suureneb aupaklikkus, vastastikune austus ja üksteisega arvestamine. Vaidluse vaim lahkub. Vanemad annavad oma lastele nõu suurema armastuse ja tarkusega. Lapsed on vastutustundlikumad ja kuulekamad vanemate nõuannete suhtes. Suureneb õigemeelsus. Meie kodu ja elu täidab usk, lootus ja armastus – puhas Kristuse armastus –, mis toob rahu, rõõmu ja õnne.”³

Need lubadused – rohkem armastust, üksmeelt ja õigemeelsust kodus, suurem austus vanemate ja laste vahel ning kõrgem vaimsus – ei ole antud ilmaasjata, vaid prohvet Joseph Smith mõtles just seda, kui ütles, et Mormoni Raamat aitab meil Jumalaga lähedasemaks saada.

Vennad ja õed! Ma anun teid kogu südamest, et te mõtiskleksite suure pühalikkusega Mormoni Raamatu tähtsuse üle nii teie endi kui kogu Kiriku seisukohast.

Üle 10 aasta tagasi tegin ma seoses Mormoni Raamatuga järgmise avalduse:

„Kas meie suhtumisel sellesse raamatusse on igavesed tagajärjed? Jah! Meid kas õnnistatakse või mõistetakse süüdi.

Iga viimse aja püha peaks kogu elu Mormoni Raamatut uurima. Vastasel juhul seab ta ohtu ja jätab hooletusse oma hinge, selle asemel et saada vaimsemaks ja harida end kogu oma elu. On vahe pöördunu vahel, kes on rajanud kõik Mormoni Raamatu kaudu Kristuse kaljule ja jääb raudkäsipuust kinni hoides püsima, või pöördunu vahel, kes pole seda teinud.”⁴

Ma kinnitan teile täna neid sõnu. Ärgem saagem hukka mõistetud, nuheldud ja süüdi mõistetud seetõttu, et suhtume kergekäeliselt Issanda poolt meile antud suurepärasesse ja imelisse kingitusse. Pigem saagu meile osaks lubadused, mis on seotud selle raamatu südames kalliks pidamisega.

Õpetuse ja Lepingute 84:54–58 loeme:

„Ja teie meeled on möödunud aegadel olnud pimendatud uskmatuse tõttu ja sellepärast, et te olete võtnud asju, mis te olete saanud, kerglaselt –

ja see tühisus ja uskmatus on asetanud süüdimõistmise alla kogu kiriku.

Ja see süüdimõistmine lasub Siioni laste, tõepoolest nende kõigi kohal.

Ja nad jäävad selle süüdimõistmise alla nii kauaks, kuni nad parandavad meelt ja tuletavad meelde uut lepingut, nimelt Mormoni Raamatut ja eelnevaid käske, mis ma neile andnud olen mitte ainult rääkides, vaid tegutsedes vastavalt sellele, mis ma olen kirjutanud,

et nad võiksid kanda vilja, mis on kohane nende Isa kuningriigile; vastasel juhul jääb Siioni laste peale väljavalamiseks järele vaid nuhtlus ja hukkamõist.”

Eelmisest üldkonverentsist alates olen ma saanud palju kirju pühadelt, nii noortelt kui vanadelt üle kogu maailma, kes on vastu võtnud üleskutse lugeda ja uurida Mormoni Raamatut.

Mind on rõõmustanud nende lood, kuidas selle kohustuse täitmise tulemusel on muutunud nende elu ja kuidas nad on saanud Issandaga lähedasemaks. Need hiilgavad tunnistused kinnitasid mu hingele prohvet Joseph Smithi sõnu, et Mormoni Raamat on tõepoolest „meie usundi päiskivi” ning et mehed ja naised „saa[vad] Jumalale selle õpetuste järgi elades ligemale kui ühegi teise raamatu abil”.

Minu palve on, et Mormoni Raamatust saaks meie elu päiskivi.