2017
Tokangaʻi ʻe Heʻetau Tamai Hēvaní
June 2017


Ngaahi manatú

Tokangaʻi ʻe Heʻetau Tamai Hēvaní

ʻĪmisi
cowboys

Laʻitā ʻa Tobias Keller/Unsplash

Kimuʻa peá ne puke ʻi he ʻatamai ngalongaló (Alzheimer), naʻe mateuteu maʻu pē ʻeku tamaí ke fai ha foʻi talanoa ki heʻene fānaú pe hiva kiate kinautolu. ʻOku ou manatuʻi lelei pē ʻene tangutu ʻi hono sea lahí ke fakamohemohe hoku tuongaʻane siʻisiʻí ʻi hono fungá lolotonga ʻene fai ha ngaahi talanoa ki he taimi naʻe kei tamasiʻi aí—naʻá ne tauhi e fanga pulú kae heka pē ʻene pusí ʻi hono umá peá ne fakapaheke ʻi he fuʻu maka kulokula ʻo ʻEsikalānité, ʻi ʻIutā, USA. Pea ʻi he kamata pē ke tulemohe hoku kiʻi tuongaʻané, naʻe tuku leva ʻa e talanoá, pea kamata ke ne hivaʻi ʻa e foʻi hiva fakakaupoe tatau pē.

Kuikui ho matá ʻo mohe, siʻeku kiʻi kaupoé,

Ko hoʻo Tamai Hēvaní ʻokú Ne tokangaʻi koé.

Ko e ʻahó ē kuo ʻosí, ʻokú ke ʻilo kuo taimi e mohé.

Tokoto ā ʻo mohe, siʻeku kiʻi kaupoé.1

Kuo hoko hoku tuongaʻane siʻisiʻí ko ha tamai he taimí ni, pea ʻoku tokoto falemahaki ʻeku tangataʻeikí ʻi Sanitieko, Kalefōnia, USA. Neongo ʻokú ne mamata ki he ʻulu pāmé, ka ʻokú ne kei fakakaukau pē ko ha kiʻi tamasiʻi ia ʻokú ne fuʻifuʻi ʻa e ngoue koané, tematá, mo e pīní. Ka ʻoku ʻikai. ʻOku fakaʻau ke ne mālōlō.

ʻI he ʻaho kotoa pē, ʻoku fakatahataha mai ʻeku faʻeé, ngaahi tuongaʻané, mo hoku tokouá ʻo nofo takatakai ʻi hono mohengá. ʻOku tā mai ʻeku faʻeé ki hoku ʻapi ʻi he funga moʻunga ʻi ʻIutā, USA. Naʻá ne talamai ko e taimi ʻokú ne fakaʻaliʻali ai ki heʻeku tangataʻeikí e ʻū laʻitā motuʻa fakafāmilí, ʻoku malimali hono fofonga toulekeleká. Ko e taimi ʻe niʻihi, ʻokú ne manatu loto ki hono ngaahi tokouá, ʻa ia kuo fuoloa ʻenau pekiá. ʻOkú ne feinga ke fafangaʻi ia, ka ʻoku ʻikai ke ne tali ʻe ia. ʻOkú ne talaange kuo maʻu ʻe hono ngaahi tokouá ha mataʻi ika pea kuo pau ke ne ʻalu ke tokangaʻi e fanga hōsí kimuʻa he maʻu meʻatokoni efiafí.

Kuo mau tali lelei ʻa e fakakaukau ko ia ʻo e taimi te ne mavahe ai mei he moʻui fakamatelié ni, ʻe ʻave ʻemau tangataʻeikí “ki [hono] ʻapí ki he ʻOtua pē ko ia ʻa ia naʻe foaki ʻa e moʻuí kiate [kitautolú],” ki “palataisi, … ʻa ia te [ne] mālōlō ai mei [heʻene] ngaahi faingataʻaʻia kotoa pē mo e hohaʻa kotoa pē mo e mamahi” (ʻAlamā 40:11–12).

Ko e taimi ʻoku ou tā ai ki heʻeku faʻeé, ʻokú ne ʻave ʻa e telefoní ki heʻeku tangataʻeikí. ʻOku ou ʻohovale ʻi heʻene kamata ke hiva mai: “Kuikui ho matá ʻo mohé, siʻeku kiʻi kaupoé, ko hoʻo Tamai Hēvaní ʻokú Ne tokangaʻi koé.”

ʻOku ou fifili pe ʻoku ʻiloʻi nai heʻeku tangataʻeikí ko au ʻokú ma talanoá. Mahalo pē ʻikai, ka ʻoku haʻu ʻa e foʻi hiva ko ʻení ʻo hangē ko ha meʻaʻofa ki hoku lotó. ʻOku ou tangi ʻi he houngaʻia koeʻuhí ko e ʻaloʻofa ongongofua ʻa ʻeku Tamai Hēvaní mo ʻEne palani ʻo e fakamoʻuí. ʻI he fakaʻosinga pē ʻa e hiva fakamohemohé, ʻoku ou fakakaukauloto ki he fofonga ʻeku tangataʻeikí ʻi heʻene tule mohé. Kuo ʻosi e taimí, ka ʻoku ou maʻu ha ʻamanaki lelei ʻi he fakakaukau ko ia ko e maté ko ha konga pē ia ʻo e palani ʻa e ʻOtuá ke tau toe foki ange ai kiate Iá. ʻOku ou tui ki he palani ʻa e ʻOtuá mo ʻEne ʻofa kiate kitautolú ʻi he taimi te tau mālōlō aí. ʻOku ou fanafana ange, “Poʻuli ā Teti. Mohe ā. ʻOku tokangaʻi koe heʻetau Tamai Hēvaní.”

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. Vakai, Jack Scholl mo M. K. Jerome, “My Little Buckaroo” (1937).