Õige sagedus

Kujutis

väike lennuk, mille taustal on lennujuhtimistorn

Illustratsioonid: Roger Motzkusart

Ühel pärastlõunal Mehhikos Tijuana lennujaamas lennujuhina praktikal olles märkasime instruktoriga, et lennujaama ja suure osa linnast oli katnud ookeanilt tõusnud udu. Nähtavus jäi aga lennukite maandumiseks ja õhkutõusmiseks lubatud piiridesse.

Peagi nägime radaril lennukit Cessna 172, mis lähenes lõunast piki rannikut ja lendas visuaallennureeglite (VFR) järgi. VFR-i järgi määravad piloodid oma asukohta sihtpunkti jõudmiseks visuaalselt maapealsete võrdluspunktide abil.

Kahjuks oli piloot udusse eksinud. Rannikualal ringi lennates püüdis ta lennujaama asukohta tuvastada, kuid halb nähtavus piiras tema nägemist. Küsisin oma juhendajalt, mida saaksime teha, et teda aidata.

„Ta peab end juhttorni raadiosagedusele häälestama ja meiega suhtlema,” vastas ta. „Muidu ei saa me tema heaks midagi teha.”

Ma ei saanud aru, miks eksinud piloot meiega ei suhelnud. Kas tal oli raadioga probleeme? Kas ta tundis, et suudab ohust ise välja tulla?

Minutid möödusid. Lõpuks häälestus piloot torni sagedusele. Murelikul toonil palus ta abi. Kohe andsime talle juhised, et teda ohutult lennujaama rajale juhtida. Ta pidi lihtsalt usaldama meie juhiseid ja oma lennuinstrumente.

Nähes lennukit mõne minuti pärast udust väljumas ja seejärel turvaliselt maandumas, olime kirjeldamatult rõõmsad.

Koduteel mõtisklesin piloodi kogemuse üle. Meile õigel raadiosagedusel helistamine aitas tal saada abi, mitte sihitult ringi lennata – või veel hullemat ära hoida.

Nagu see piloot, eksin ka mina mõnikord pimeduse udusse (vt 1Ne 8:23). Kui ma vajan Jumala juhatust, ootab Ta kannatlikult, et kuulda mu häält.

Nii nagu ma nägin radarilt kadunud lennukit, näeb meie Taevane Isa meid ja meie katsumusi. Olen tänulik, et Ta meid juhatab. Ta pakub abi palve, pühakirjade, elavate prohvetite ja Püha Vaimu anni kaudu. Ta juhatab meid välja füüsilisest ja vaimsest ohust, kui häälestume õigele sagedusele, palume juhatust ja kuulame Tema häält.