Miks ei muutnud Jumal minu elu?

Pärast viit aastat üksindust ja väärkohtlemist oli minu suhe Taevase Isa ja Jeesuse Kristusega lagunemas. Minu ootused oma elule olid rööpast väljas ja täitumata.

Tundsin, et olen katki.

Kui sai selgeks, et mu abikaasa ei soovi muutuda, hakkasin paluma Jumalat, et ta päästaks mind sellest olukorrast või näitaks mulle õiget rada. Aga kui vastuseid, mida ma vajasin, ei tulnud, hakkasin süüdistama Taevast Isa kui oma valu põhjustajat.

Käisin jätkuvalt kirikus ja pidasin kinni oma lepingutest, kuid mu süda oli täis pahameelt juhatuse puudumise pärast.

Siis ühel päeval mõistsin, et mul on oma olukorrale vastus – ma pidin tegutsemiseks ja olukorra muutmiseks kasutama oma valikuvabadust. Ja ma teadsin, milline otsus oleks minu jaoks parim, kui eesmärk on naasta Taevase Isa juurde.

Lõpuks otsustasin astuda sammu edasi: rääkisin oma abikaasaga ja imekombel lõpetasime oma suhte harmooniliselt.

See raske kogemus aitas mul õppida tundma meie Jumala antud valikuvabaduse anni väge ja elulist tähtsust.

President Dallin H. Oaks, esimene nõuandja Esimeses Presidentkonnas, on õpetanud: „Tagasi vaadates näeme selgelt, kui suuresti mõni meie valik on meie elu mõjutanud. Me teeme paremaid valikuid ja otsuseid, kui vaatame võimalusi ja mõtiskleme, kuhu need välja viivad. Kui me seda teeme, järgime president Russell M. Nelsoni nõuannet teha algust, pidades silmas lõppeesmärki. Meie jaoks on lõppeesmärk alati lepingurada läbi templi igavesse ellu, mis on suurim kõigist Jumala andidest.”¹

Ma mõistsin, et Taevane Isa ei sekku kellegi valikuvabadusse – Ta lasi mul oma abikaasaga abiellumise üle ise otsustada. Ta ei sunniks ka mu abikaasat muutuma, kuigi ma pidasin kinni oma lepingutest, sest igavene abielu nõuab mõlemalt inimeselt vaimseid ja ajalikke pingutusi Jeesuse Kristuse järgimisel.

Kui seisame silmitsi katsumustega, saame kasutada oma valikuvabadust, et muuta oma vaatenurki, hoiakuid ja isegi iseennast. See on valikuvabaduse jumalik and. Taevane Isa soovib, et me otsiksime Teda ja Vaimu ning usaldaksime ennast, et teeme oma elus parimad otsused.

Alguses lootsin pärast oma vägivaldset abielu kiiresti paraneda ja edasi liikuda, kuid protsess on olnud aeglane ja raske. Terapeutiliste vahendite, prohvetite sõnumite kuulamise, pühakirjade lugemise, palvetamise ning sõprade ja perekonna armastuse ja toetuse tundmise kaudu tunnen ma lootust paremale tulevikule. Kui kasutan oma valikuvabadust tervenemise leidmiseks, ootan ma elu, mis hõlmab andestust ja kauneid suhteid teistega, sealhulgas Päästjaga.

Suurenenud arusaamaga sellest, kuidas oma elus valikuvabadust kasutada, muutus mu kibedus Jumala vastu mõistmiseks ja minu suhe Temaga paranes.

See ongi evangeeliumi eesmärk – teha oma valikud Kristuse juurde tulemiseks, tegutseda prohvetite nõuannete järgi, kes julgustavad meid kasutama oma valikuvabadust, et usaldada Issandat, ning luua ilus usuga täidetud elu.

Nagu õde Camille N. Johnson, Abiühingu üldjuhataja, õpetas: „Valikuvabaduse ülev põhimõte võimaldab otse loomulikult kirjutada meie oma lood. ‥ Kuid Jeesus Kristus on valmis meid kasutama jumalike tööriistadena ‥, et kirjutada meistriteos ‥, kui [meil] on usku Tal seda lubada, kui [me lubame] Tal kirjutada oma lugu.”²

Abielu lahutamine oli üks valusamaid kogemusi, millega olen silmitsi seisnud. Kuid ma olen õppinud, et kui seisame elus silmitsi ootamatute katsumustega, võime otsida vaimset juhatust ja teha otsuseid, mis viivad meid lepingurajal edasi. Taevast Isa ja Jeesust Kristust järgides võime alati loota headele asjadele ja tõotatud rahu ja rõõmu õnnistustele.