„6.–12. mai. Luuka 12–17; Johannese 11: „Rõõmutsege ühes minuga, sest ma leidsin oma lamba, kes oli kadunud!”” Tule, järgne mulle – Pühapäevakoolile: Uus Testament 2019 (2019)
„6.–12. mai. Luuka 12–17; Johannese 11”, Tule, järgne mulle – Pühapäevakoolile: 2019
„Kadunud poeg”, autor Liz Lemon Swindle
6.–12. mai
Luuka 12–17; Johannese 11
„Rõõmutsege ühes minuga, sest ma leidsin oma lamba, kes oli kadunud!”
Alustage ettevalmistusi, uurides palvemeelselt Luuka 12.–17. ja Johannese 11. peatükki. Kes teie klassi „kadunud lammastest” teile meenuvad? Vaadake abi saamiseks trükist „Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks” ja seda ülevaadet, kui otsite Issanda juhatust, kuidas rahuldada klassi liikmete vajadusi kõige paremini ka siis, kui nad ei käi tunnis.
Pange oma muljed kirja
Innustage mõttevahetust
Õppimise juures on tähtis osa rakendamisel, seega paluge klassi liikmetel jagada, kuidas nad otsustasid elada millegi järgi, mida õppisid sel nädalal pühakirjadest.
Õpetage põhiõpetust
Evangeeliumi hülgamiseks ei piisa ühestki vabandusest.
-
Et aidata klassi liikmetel uurida tähendamissõna suurest õhtusöömaajast, võiksite kutsuda nad oma kujuteldavale peole. Paluge neil tuua põhjuseid, miks nad peole tuleksid või jätaksid tulemata. Lugege koos salme Luuka 14:15–24 ja arutage inimeste toodud vabandusi, kui nad kutsuti peole, mis sümboliseeris evangeeliumi õnnistusi. Milliseid vabandusi toovad inimesed tänapäeval, et mitte võtta vastu Päästja kutset saada osa Taevase Isa õnnistustest? Võib-olla saavad klassi liikmed rääkida õnnistustest, mida nad on saanud, kui nad on teinud vajalikke ohverdusi, et elada teatud evangeeliumi põhimõtete järgi.
Me saame üles otsida need, kes on kadunud, ja rõõmustada koos Isaga, kui nad tulevad tagasi.
-
Kuidas inspireerida neid, keda õpetate, otsima inimesi, kes on „kadunud”, kuna neil ei ole evangeeliumi õnnistusi, ja kutsuma neid tagasi tulema? Võiksite paluda klassi liikmetel mõelda hetkeks mõnele tuttavatele „kadunud lambale” ja lugeda seejärel sellele inimesele mõeldes salme Luuka 15:1–7. Mille tegemiseks nad tunnevad inspiratsiooni, et ulatada sellele inimesele sõbrakätt taktitundeliselt ja armastusega? Selle arutelu juures võib olla abi president Thomas S. Monsoni loost „Lisamaterjalides” või vanem Mervyn B. Arnoldi kõnest „Päästma! Me suudame seda!” (2016. a kevadine üldkonverents).
-
Kas klassi liikmetel oleks sellest abi, kui nad mõistaksid eri viise, kuidas inimene võib kaduda? Soovi korral andke klassi liikmete rühmadele uurimiseks üks kolmest tähendamissõnast Luuka 15. peatükis. Mida soovitatakse nendes tähendamissõnades selle kohta, kuidas peaksime püüdma leida neid, kes on kadunud? Millised sõnad Luuka 15. peatükis paljastavad, mida arvab Taevane Isa kadunutest? Nende tähendamissõnade õpetamisele võib anda olulist lisaväärtust kirikulaulu „Karjase südames kallid”, Kiriku lauluraamat, nr 140, ühine laulmine.
-
Teie klassi liikmetel võib olla kasulik keskenduda vanema poja sõnadele ja tegudele tähendamissõnas kadunud pojast. Ehk võiksid nad kirjutada sellele tähendamissõnale teistsuguse lõpu, kus vanema venna suhtumine nooremasse erineb. Mida õpetab isa nõuanne tähendamissõnas meile sellest, millisel arvamusel peaksime olema kadunutest ja neist, kes naasevad evangeeliumi juurde? (Vt ka vanem Jeffrey R. Hollandi mõtteavaldust „Lisamaterjalides”.) Samuti võiksite paluda klassi liikmetel ette kujutada, et nemad on see isa selles tähendamissõnas. Millist lisanõu nad annaksid vanemale pojale, et aidata tal rõõmustada teiste arengu või edusammude üle?
Jeesus Kristus on ülestõusmine ja elu.
-
Kas mõni klassi liige, kes luges sel nädalal Laatsaruse ülesäratamisest, leidis midagi sellist, mis tugevdas tema usku, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg ja lubatud Messias? Paluge neil rääkida, mida nad leidsid. Millised muud kogemused on tugevdanud nende usku Jeesusesse Kristusesse? Võiksite märkida, et selle ime toimumise ajal Laatsarus ei tõusnud üles, vaid ta äratati uuesti ellu surelikuna.
KujutisJeesus nutab„Jeesus nuttis”, autor James Tissot
-
Üks võimalus salmide Johannese 11:1–46 uurimiseks on paluda klassi liikmetel lugeda need salmid kordamööda ette ja peatuda, kui nad leiavad tõendeid usust Jeesusesse Kristusesse. Paluge neil leitut arutada. Kuidas saavad katsumused ja nõrkused tugevdada meie usku Temasse?
-
Veel üks võimalus selle loo lugemiseks on anda mõnele klassi liikmele ülesandeks püüda näha asju asjaosaliste – nt Päästja, apostlite, Marta, Maarja ja Laatsaruse – vaatenurgast. Mida me neilt kõigilt õpime? Mida õpime Päästja kohta salmidest Johannese 11:33–35? Miks on tähtis teada neid asju Tema kohta?
Innustage kodus õppimist
Et innustada klassi liikmeid lugema Matteuse 19.–20.; Markuse 10. ja Luuka 18. peatükki, võiksite küsida midagi sellist, nagu „Mis tunne teil oleks, kui töötaksite terve päev ja teile makstakse sama palju kui kellelegi, kes töötas vaid ühe tunni?”. Öelge neile, et järgmise nädala lugemismaterjalis on tähendamissõna, milles vihjatakse, kuidas seda saab pidada õiglaseks.
Lisamaterjalid
„Te leidsite mu üles.”
President Thomas S. Monson rääkis järgmisest piiskopina saadud kogemusest: „Ühel pühapäevahommikul märkasin, et Richard, üks meie preestritest, kes harva kohal käis,puudus jälle preesterluse koosolekult. Ma jätsin kvoorumi nõuandja hoole alla ja läksin Richardit tema kodust otsima. Tema ema ütles, et ta läks kohalikku autoremonditöökotta tööle. Sõitsin sinna, kuid Richardit polnud kusagil näha. Äkitselt sundis miski mind vaatama töökoja kõrval asuvasse vanasse remondikanalisse. Nägin läbi hämaruse kahte säravat silma. Ma kuulsin Richardit lausumas: „Te leidsite mu üles, piiskop! Ma tulen kohe välja.” Richardiga vesteldes ütlesin talle, kui väga me temast puudust tunneme ning teda vajame. Ma võtsin temalt lubaduse osaleda kõikidel .. koosolekutel. .. [Hiljem] rääkis Richard, et tema elu pöördepunktiks oli olnud see, kui piiskop ta autotöökoja kanalist üles leidis ja tal aktiivseks saada aitas.” (Suhkrupeedid ja hinge väärtus. – Esimese Presidentkonna sõnum, juuli 2009, lk 2)
Evangeeliumi õppimine teiselt kadunud pojalt.
Vanem Jeffrey R. Holland on täheldanud kadunud poja vanema venna kohta järgmist:
„See poeg pole niivõrd vihane selle peale, et teine koju tuli, kuivõrd on ta vihane, et ta vanemad on selle üle nii õnnelikud. Tundes, et teda ei hinnata, ja ennast ehk isegi rohkem kui veidi haletsedes unustab see kohusetundlik poeg – ja ta on imeliselt kohusetundlik – hetkeks, et ta pole pidanud iial tundma räpasust ega meeleheidet, hirmu ega enesejälestust. Ta unustab hetkeks, et iga vasikas talus on juba tema oma ja ka kõik rüüd kapis ning kõik sõrmused laekas. Ta unustab hetkeks, et talle on tema ustavuse eest tasutud ja alati tasutakse.
Temal, kel on niisama hästi kui kõik olemas ja kes on selle kõik oma töökuse ja imelisusega välja teeninud, jääb puudu ühest asjast, mis teeks temast täieliku Issanda-mehe, kes ta peaaegu on. Temas pole veel seda kaastunnet ja halastust, ta ei küündi veel nägema ligimesearmastusega, et see pole tema rivaal, kes tagasi tuleb. See on tema vend. Ehk nagu tema isa tal näha palus, keegi, kes oli surnud ja on jälle saanud elavaks. Keegi, kes oli kadunud ja on leitud.” (The Other Prodigal. – Ensign, mai 2002, lk 63)
Õpetamise täiustamine
Ulatage kadunule sõbrakäsi. Nagu karjane Päästja tähendamissõnas (vt Lk 15:4) „saate te ulatada sõbrakäe neile, kes teie tunnist puuduvad. Teie võimalused klassi liikmeid õpetada ja toetada ning aidata neil tulla Kristuse juurde ulatuvad kaugemale klassiruumist ja neist, kes osalevad teie ametlikes tundides.” (Teaching in the Savior’s Way, lk 8)