Kiriku presidentide õpetused
13. peatükk: Rahu ja rahulolu ajaliku enesega toimetuleku kaudu


13. peatükk

Rahu ja rahulolu ajaliku enesega toimetuleku kaudu

„Me õpetame enesega toimetulekut kui elu põhimõtet, et me peaksime iseenese eest hoolt kandma ja ise oma vajaduste eest hoolitsema.”

Gordon B. Hinckley elust

Lapsena õppis Gordon B. Hinckley enesega toimetuleku põhimõtteid, kui ta töötas oma vanemate ja õdede ning vendadega. Ta on hiljem meenutanud:

„Me elasime minu mõistmise järgi suures majas. ‥ Oli ohtralt muru ja palju puid, millelt langes miljoneid lehti, ning tohutu hulk tööd, mis vajas pidevalt tegemist.

‥ Meil oli ahi köögis ja ahi elutoas. Hiljem pandi paika katel ning see oli imeline asi. Kuid sellel oli täitmatu söeisu ja puudus automaatne koldetäitur. Igal õhtul tuli sütt katlasse kühveldada ja see sinna hoolikalt pakkida.

Ma õppisin sellelt katlamonstrumilt suurepärase õppetunni: kui sa tahtsid, et oleks soe, siis pidid sa labidat liigutama.

Mu isal oli arusaam, et tema poisid peaksid õppima tööd tegema nii suvel kui talvel ja nii ta ostis kahe hektari suuruse farmi, mis lõpuks kasvas rohkem kui kaheteistkümne hektari suuruseks. Me elasime seal suvel ning naasime linna, kui kool algas.

Meil oli suur viljapuuaed ning igal kevadel tuli puid kärpida. Isa viis meid kärpimise ettenäitamisele, mille viisid läbi põllumajanduskolledži eksperdid. Me saime teada suurepärase tõe – sa võisid päris hästi kindlaks määrata, millist vilja korjad septembris, selle järgi, kuidas veebruaris puid kärpisid.”1

Kuna need tõed olid osa tema isiklikust alusest, õpetas president Hinckley tihti evangeeliumi järgi elamise praktilisi õppetunde. Ta tunnistas õnnistustest, mis tulevad kõvasti tööd tehes, ning julgustas viimse aja pühasid elama oma sissetuleku piires ja valmistama end ette õnnetuste vastu, mis võivad tulevikus tulla.

Lisaks nende põhimõtete õpetamisele aitas president Hinckley pühadel leida viise nende järgimiseks. Näiteks 2001. aasta aprillis tutvustas ta Alalise Hariduse Fondi, mille loomist tema sõnul inspireeris Issand.2 Selle programmi kaudu võisid inimesed annetada fondi, mis annaks lühiajalisi laene, et aidata kvalifitseeruvaid Kiriku liikmeid, peamiselt koju naasnud misjonäre, hariduse või erialase väljaõppe omandamisel, mis võimaldaks neil leida parema töökoha. Kui inimesed maksavad oma laenu tagasi, siis see raha lisatakse fondi, et aidata tulevasi osasaajaid. Alalise Hariduse Fond on aidanud kümnetel tuhandetel inimestel saada enesega toimetulevateks. Nagu president Hinckley kord ütles, siis see annab „ereda lootusekiire”.3

Kujutis
naine aiatööd tegemas

„Taeva all ei ole olemas asendust produktiivsele tööle. See on protsess, mille kaudu unistused saavad reaalsuseks.”

Gordon B. Hinckley õpetused

1

Kui teeme tööd aususega, õnnistatakse meie elu igaveseks.

Ma usun töö evangeeliumisse. Taeva all ei ole asendust viljakale tööle. See on protsess, mille kaudu unistused saavad reaalsuseks. See on protsess, mille kaudu jõude olevatest nägemustest saavad dünaamilised saavutused.4

Natuke mängimist ja lõõgastumist on hea. Kuid töö on see, mis toob erinevuse mehe või naise ellu. Töö on see, mis annab meile toidu, mida sööme, riided, mida kanname, ja kodud, kus elame. Kui soovime isiklikult ja kollektiivselt kasvada ning areneda, siis ei saa me eitada vajadust töötada oskuslike käte ja haritud meeltega.5

Ma olen avastanud, et elu ei ole suurte kangelaslike tegude jada. Suurepärane elu on järjepideva headuse ja viisakuse asi, see tähendab teha, mis on vaja teha, siis kui seda on vaja teha, ilma pasuna puhumiseta. Ma olen tähele pannud, et need ei ole geeniused, kes selles maailmas midagi muudavad. Ma olen tähele pannud, et suuremalt jaolt teevad maailma töö tavaliste andidega mehed ja naised, kes on töötanud tavatul viisil.6

Lapsed peavad koos oma vanematega tööd tegema – koos nõusid pesema, koos põrandaid pesema, muru niitma, puid ja põõsaid kärpima, värvima ja korrastama ja koristama ning tegema sada muud asja, mille kaudu nad õpivad, et töö on puhtuse, arengu ja jõukuse hind.7

Kujutis
mees ja poisid puudehunnikuga

„Lapsed peavad koos oma vanematega tööd tegema. Nad õpivad, et töö on puhtuse, arengu ja jõukuse hind.”

Selle Kiriku geniaalne idee on töö. Igaüks töötab. Te ei arene, kui te ei tööta. Usk, tunnistus tõest, on nagu minu käe lihas. Kui te seda kasutate, kasvab see tugevaks. Kui te riputate selle sidemega kaela, muutub see nõrgaks ja lodevaks. Me paneme inimesed tööle. Me loodame neilt suuri asju, ning on imepärane ja imeilus, et nad saavad sellega hakkama. Neil on tulemused.8

Selles Kirikus ei juhtu mitte midagi, kui te ei tee tööd. See on nagu käsikäru. See ei liigu paigast, kuni haarate kahest käepidemest ja lükkate. Kõva töö viib Issanda töö edasi, ja kui olete õppinud tööd tegema tõeliselt ausalt, siis see õnnistab teie elu igavesti. Ma mõtlen seda kogu oma südamest. See õnnistab teie elu igavesti.9

2

Meie kohustus on aidata teistel end tõsta ja saavutada enesega toimetulek.

Üks vana ütlus kõlab, et kui sa annad mehele kala, saab ta sel päeval söönuks. Aga kui sa õpetad teda kala püüdma, saab ta süüa kogu oma ülejäänud elu. ‥

Suurendagu Issand meie visiooni ja mõistmist, et teha neid asju, mis aitavad meie liikmeid mitte üksnes vaimselt, vaid ka ajaliselt. Me võtame enda peale väga tõsise kohustuse. President Joseph F. Smith ütles, ‥ et usk, mis ei aita inimest selles elus, ei tee tõenäoliselt tema heaks midagi ka tulevases elus. (Vt „The Truth about Mormonism”. – Out West, sept 1905, lk 242.)

Kui meie inimeste hulgas on laialt levinud vaesus, peame me tegema kõik, mis suudame, et aidata neil midagi teha, et rajada oma elu enesega toimetuleku alusele, mida võib õpetada. Haridus on võimaluse võti. ‥

Meie pühalik kohustus ‥ on järgmine: „Abista[da] nõrku, tõsta käsi, mis on rippu vajunud, ja tugevda[da] nõrkenud põlvi” (ÕL 81:5). Me peame aitama neil enesega toime tulla ja olla edukad.

Ma usun, et Issand ei soovi näha oma inimesi vaesusesse elama mõistetuna. Ma usun, et Ta soovib, et ustavad naudiksid häid asju maa peal. Ta tahab, et meie teeksime neid asju, et neid aidata.10

Nii nagu me õpetame, peaks inimene enda heaks tegema kõik, mis on võimalik. Kui ta on ära kasutanud kõik oma vahendid, siis peaks ta pöörduma abi saamiseks oma pere poole. Kui perekond ei saa aidata, siis võtab asja üle Kirik. Ja kui Kirik võtab üle, siis on meie suur soov esiteks hoolitseda koheste vajaduste eest ning seejärel aidata teda nii kaua, kui tal on abi vaja, kuid selle protsessi jooksul abistada teda koolitamisel, töökoha saamisel ja viisi leidmisel, kuidas jälle jalule tõusta. See on [Kiriku] suurepärase sotsiaalabiprogrammi kogu eesmärk.11

Need, kes on programmis saajatena osalenud, on säästetud „tegevusetuse needusest ja armuandide kurja käest”. Nende väärikus ja endast lugupidamine on säilitatud. Ja tohutul hulgal mehi ning naisi, kes ei ole olnud otsesed saajad, kuid on osalenud toidu kasvatamises ja töötlemises ning paljudes teistes kaasas käivates tegevustes, tunnistavad rõõmust, mis leidub teiste isetus teenimises.

Mitte keegi, kes seda programmi selle tohutu tähendusega ja hiiglasuurte tulemustega näeb, ei saa mõistlikult kahelda ilmutuse vaimus, mis pani sellele alguse ning mis on suurendanud selle praktilist väge hea tegemisel.12

Me jätkame. Vajadusi leidub alati. Nälg, puudus ja katastroofid jäävad alati meiega. Ja alati on neid, kelle elu on puudutanud evangeeliumi valgus, kes on nõus teenima ja tegema tööd ning kergendama nende elu, kes maa peal puudust kannatavad.

Selle sarnaselt oleme rajanud ka Alalise Hariduse Fondi. See on leidnud aset teie heldete annetuste kaudu. ‥ Väärilistele noortele meestele ja naistele antakse hariduse omandamiseks laenu. Muidu jääksid nad ka edaspidi vaesuse küüsi, mida nende vanemad ja esivanemad on põlvkondade vältel tunda saanud. ‥

Seda tööd juhib Issanda Vaim. See sotsiaalabi alane tegevus on ilmalik tegevus, mis väljendub riisi ja ubade, tekkide ja telkide, riiete ja ravimite ja töö kaudu, samuti parema töö nimel omandatava hariduse kaudu. Kuid see niinimetatud ilmalik töö väljendab vaid välispidiselt sisemist vaimu – Vaimu, mis on meie Issandal, kelle kohta öeldi, et „tema käis mööda maad ja tegi head” (Ap 10:38).13

3

Prohvetid on meid julgustanud vaimselt ja ajaliselt tulevasteks katastroofideks ette valmistuma.

Me õpetame enesega toimetulekut kui elu põhimõtet, et me peaksime iseenese eest hoolt kandma ja ise oma vajaduste eest hoolitsema. Ja nii me julgustame oma inimesi, et neil oleks midagi, julgustame ette planeerima, toitu ‥ käepärast hoidma, ning võimalusel mustade päevade jaoks hoiuse avama. Katastroofid saabuvad mõnikord, kui neid kõige vähem oodatakse – töötus, haigus, sellised asjad.14

Hädad ja katastroofid pole sellele vanale maailmale võõrad. Need meist, kes loevad ja usuvad pühakirju, on teadlikud prohvetite hoiatustest seoses katastroofidega, mis on juba aset leidnud ja alles tulemas. ‥

Kui kurjakuulutavad on Õpetuse ja Lepingute 88. osas toodud ilmutuse sõnad, mis räägivad õnnetustest, mis leiavad aset pärast seda, kui vanemad on oma tunnistused andnud. Issand ütleb:

„Sest pärast teie tunnistust tulevad tunnistuseks maavärinad, mis toovad tema sisemusest esile oigamised, ja inimesed kukuvad maha ning ei ole võimelised seisma.

Ja samuti tuleb kõuemürinate hääle ja välkude hääle ja tormide hääle ja üle oma piiride kerkivate merelainete hääle tunnistus.

Ja kõik on ärevuses; ja tõesti, inimeste südamed löövad araks, sest kartus tuleb kõikide inimeste peale.” (ÕL 88:89–91) ‥

Just nagu hädasid on olnud minevikus, ootame me neile lisa tulevikus. Mida me teeme?

Keegi ütles, et siis, kui Noa laeva ehitas, vihma ei sadanud. Kuid ta ehitas ja pärast hakkas vihma sadama.

Issand on öelnud: „Kui te olete ettevalmistunud, siis te ei karda” (ÕL 38:30).

Ka peamine ettevalmistumine on Õpetuses ja Lepingutes välja toodud, kus seisab: „Seiske pühades paikades ja ärge laske ennast kõigutada, kuni tuleb Issanda päev” (ÕL 87:8). ‥

Me saame elada nii, et võime paluda Issandalt kaitset ja juhatust. See on esmatähtis. Me ei saa oodata Temalt abi, kui me ei taha Tema käskudest kinni pidada. Meil on siin Kirikus piisavalt tõendeid sõnakuulmatuse tagajärjel tulevatest karistustest nii jeredlaste kui ka nefilaste rahva näidete varal. Kumbki jõudis pahelisuse tõttu hiilguse juurest täieliku hävinguni.

Me teame loomulikult, et vihma sajab nii õiglaste kui ebaõiglaste peale (vt Mt 5:45). Kuigi õiglased ka surevad, pole nad kadunud, vaid saavad päästetud Lunastaja lepituse kaudu. Paulus kirjutas roomlastele: „Sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale” (Rm 14:8). ‥

Meie inimesi on nõustatud ja innustatud kolmveerand sajandit tegema selliseid ettevalmistusi, mis ei lase õnnetuse tulles hukkuda.

Me saame varuda veidi vett, peamisi toiduaineid, ravimeid ja riideid, et soojas püsida. Meil peaks olema veidi raha kõrvale pandud mustadeks päevadeks.15

Meil on vägev sotsiaalabiprogramm, mille juurde käivad sellised asjad, nagu viljahoidlad mitmetes piirkondades. On tähtis, et me seda teeksime. Kuid parim paik, kus panna kõrvale veidi toitu ja samuti mõningaid rahalisi sääste, on teie kodu. Parim sotsiaalabiprogramm on meie enda sotsiaalabiprogramm. Viis või kuus karpi nisu kodus on parem kui vakk viljakogumislaos. ‥

Me võime alustada üsna tagasihoidlikult. Me võime alustada ühe nädala toiduvarude kogumisega ning seejärel kasvatada seda kuu ja seejärel kolme kuu varudeks. Ma räägin praegu põhitoiduainetest. Nagu te kõik näete, ei ole see nõuanne uus. Kuid ma kardan, et paljud tunnevad, et pikaks ajaks toidu varumine käib neile kaugelt üle jõu, nii et nad isegi ei ürita.

Alustage vähesega ‥ ja kasvatage seda tasapisi, liikudes sobiva eesmärgi poole. Säästke regulaarselt veidi raha ning te üllatute, kuidas see kasvab.16

4

Naudime iseseisvust ja vabadust, kui väldime võlga nii palju kui võimalik ning paneme raha kõrvale hädaolukordade jaoks.

Meile on õpetatud ikka ja jälle iseenesega toimetulekut, võlgadest hoidumist ning kokkuhoiu vajalikkust. Nii paljud meie inimesed on suurtes võlgades asjade pärast, mis ei ole vajalikud. ‥ Ma soovitan teil kui Kiriku liikmetel vabaneda võlgadest, kus võimalik, ning panna veidi kõrvale raskete aegade jaoks.17

Aeg on oma majad korda seada. ‥

President J. Reuben Clark jun [ütles] 1938. aasta konverentsi preesterluse koosolekul: „Kui te kord juba võlgu olete, on intress teie igaminutiline kaaslane päeval ja ööl, iga minut teie kõrval, te ei saa teda vältida ega tema eest minema lipsata; te ei saa teda vallandada; ta ei allu palvetele, nõudmistele, ta purustab teid” (Conference Report, apr 1938, lk 103).

Ma saan aru, et kodu ostuks võib laenamine olla vajalik. Kuid ostkem kodu, mis on meie võimaluste piires, ning seeläbi kergendagem makseid, mis ripuvad meie peade kohal pidevalt ilma halastuse ja pikenduseta. ‥

Kiriku algusaastatest peale on Issand rääkinud võlast. Ilmutuse kaudu ütles Ta Martin Harrisele: „Maksa ära võlg, mis sul on lepingust trükkaliga. Vabasta ennast orjusest” (ÕL 19:35).

President Heber J. Grant rääkis sellel teemal korduvalt. ‥ Ta ütles: „Kui on olemas üks asi, mis toob inimsüdamesse ning perekonda rahu ja rahulolu, siis on see meie sissetulekute piires elamine. Ja kui on olemas üks asi, mis on rusuv ning heidutav ja hirmutav, siis on need võlad ja kohustused, millega me ei suuda toime tulla” (Gospel Standards, koost G. Homer Durham, 1941, lk 111).

Kogu Kirikus me kanname sõnumit enesega toimetulekust. Enesega toimetulekut ei saa olla kodus, millel lasub tõsine võlakoorem. Inimesel ei saa olla ei iseseisvust ega vabadust ahelatest, kui tal on kohustused teiste ees.

Kiriku tegemiste haldamisel oleme proovinud olla eeskujuks. Vastavalt eeskirjale oleme kiivalt kinni hoidnud tavast igal aastal kõrvale panna teatud protsent Kiriku sissetulekutest tuleviku tarbeks.

Ma olen tänulik, et saan öelda, et kõikides oma tegevustes, kõikides oma ettevõtmistes, kõikides osakondades on Kirik võimeline tegutsema ilma laenatud rahata. Kui me ei saa hakkama, siis kärbime oma programme. Me vähendame kulusid, et need oleksid sissetulekutega vastavuses. Me ei laena. ‥

Milline imeline tunne on olla vaba võlast, omada natuke raha ootamatusteks, mis on pandud sinna, kust seda saab vajaduse korral võtta. ‥

Ma kehutan teid ‥ vaatama üle oma finantsasju. Ma kehutan teid olema oma kulutustes mõõdukad; distsiplineerige ennast oma ostudes vältimaks võlga nii palju kui võimalik. Makske võlad nii kiiresti kui võimalik ja vabastage ennast orjusest.

See on osa ajalikust evangeeliumist, millesse me usume. Õnnistagu Issand teid ‥ oma kodude kordaseadmisel. Kui olete maksnud oma võlad, kui teil on rahavarud, isegi kui need on väikesed, siis kui peaksid tormid möllama teie pea kohal, on teil ikkagi varjualune oma [perekonna] jaoks ning rahu teie südames.18

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

  • President Hinckley õpetas, et „ei ole asendust viljakale tööle” (1. osa). Kuidas on töö tegemine teie elus õnnistuseks olnud? Mida olete kõvasti töötamise kaudu õppinud? Kuidas saavad vanemad aidata oma lastel õppida tööd tegema?

  • Mis on meie kohustused nende suhtes, kellel on ajalikud vajadused? (Vt 2. osa.) Kuidas me saame aidata teistel enesega toimetulevaks saada? Kuidas on teie elu mõjutanud teiste teenimine või see, et keegi on teid teeninud?

  • Vaadake üle ettevalmistused, mida president Hinckley soovitas meil teha rasketeks aegadeks (vt 3. osa). Millal olete näinud raskete aegade jaoks ettevalmistuste tegemise tähtsust? Mis on mõned väikesed järkjärgulised asjad, mida saame teha, et end ette valmistada?

  • Vaadake üle president Hinckley nõuanne võlgade ja kokkuhoiu kohta (vt 4. osa). Miks on tähtis distsiplineerida end, mis puutub raha kulutamisse? Kuidas võib võlg meid ajaliselt ja vaimselt mõjutada? Kuidas saavad vanemad õpetada oma lastele raha arukalt kasutamist?

Samateemalised pühakirjakohad:

1Ts 4:11–12; ÕL 1:11–13; ÕL 78: 13–14; ÕL 104:13–18; Ms 5:1

Abiks õpetamisel:

„Pidage silmas, et te head arutelu liiga vara ei lõpetaks, püüdes kogu ettevalmistatud materjali läbi võtta. Kuigi see on tähtis, on sellest veelgi tähtsam aidata õppuritel tunda Vaimu, vastata nende küsimustele, aidata paremini mõista evangeeliumi ja suurendada nende kohusetundlikkust käskude pidamisel” (Teaching, No Greater Call, 1999, lk 64).

Viited

  1. Some Lessons I Learned as a Boy. – Ensign, mai 1993, lk 52.

  2. Vt „The Perpetual Education Fund”. – Ensign, mai 2001, lk52.

  3. Reaching Down to Lift Another. – Ensign, nov 2001, lk54.

  4. I Believe. – New Era, sept 1996, lk6.

  5. I Believe. – New Era, sept 1996, lk6.

  6. One Bright Shining Hope: Messages for Women from Gordon B. Hinckley, 2006, lk24.

  7. Teachings of Gordon B. Hinckley, 1997, lk707.

  8. Discourses of President Gordon B. Hinckley, Volume 2: 2000–2004, 2005, lk532.

  9. Inspirational Thoughts. – Ensign, aug 2000, lk5.

  10. The Perpetual Education Fund. – Ensign, mai 2001, lk52–53.

  11. This Thing Was Not Done in a Corner. – Ensign, nov 1996, lk50.

  12. President Harold B. Lee: An Appreciation. – Ensign, nov 1972, lk8; vt ka Heber J. Grant. Conference Report, okt 1936, lk3.

  13. I Was an Hungred, and Ye Gave Me Meat. – Ensign või Liahona, mai 2004, lk61.

  14. This Thing Was Not Done in a Corner. – Ensign, nov 1996, lk50.

  15. Kui te olete ette valmistunud, siis te ei karda. – 2005. a sügisene üldkonverents.

  16. To Men of the Priesthood. – Ensign või Liahona, nov 2002, lk58.

  17. The Times in Which We Live. – Ensign, nov 2001, lk73.

  18. To the Boys and to the Men. – Ensign, nov 1998, lk 53–54.