Kiriku presidentide õpetused
14. peatükk: Enese unustamine teisi teenides


14. peatükk

Enese unustamine teisi teenides

„Sisenegu meie südamesse evangeeliumi tõeline tähendus, et me mõistaksime, et elu, mille andis meie Jumal Isa, tuleb kasutada teisi teenides.”

Gordon B. Hinckley elust

Noor vanem Gordon B. Hinckley oli oma esimestel nädalatel põhimisjonärina Inglismaal suurtes raskustes. Ta oli saabudes haige ning tema püüded evangeeliumi kuulutada lükati korduvalt tagasi. Sellel keerulisel hetkel õnnistati teda millegagi, mida ta hiljem nimetas oma „otsustamise päevaks” – kogemus, mis mõjutas tema teenimist kogu ülejäänud elu jooksul.

Ta meenutas: „Ma olin heidutatud. Ma kirjutasin kirja koju oma heale isale ning ütlesin talle, et tundsin, et raiskan oma aega ja tema raha. Ta oli mu isa ning mu vaia juhataja ja ta oli tark ning inspireeritud mees. Ta kirjutas mulle väga lühikese kirja, milles ta ütles: „Kallis Gordon, sain su viimase kirja kätte. Mul on ainult üks soovitus: unusta end ja hakka tööle!” Varem samal hommikul olime kaaslasega lugenud oma pühakirjade tunnis järgmisi Issanda sõnu: „Sest kes iganes oma hinge tahab päästa, see kaotab selle; aga kes iganes oma hinge kaotab minu ja armuõpetuse pärast, see päästab selle” (Mk 8:35).

Need Õpetaja sõnad, millele järgnes mu isa kiri nõuandega end unustada ja tööle hakata, läbistasid mu hinge. Isa kirja oma käes hoides läksin ma meie kodus aadressil 15 Wadham Road, kus me elasime, meie magamistuppa ning laskusin põlvili ja andsin Issandale tõotuse. Ma lubasin proovida endale mitte mõelda ja end Tema teenistuses unustada.

See päev 1933. aasta juulis oli minu otsustamise päev. Minu ellu tuli uus valgus ja minu südamesse uus rõõm.”1

See valgus ei lahkunud Gordon B. Hinckley elust mitte kunagi. Sellest päevast peale pühendas ta end teisi teenides Issandale. President Hinckley matustel nimetas president Henry B. Eyring mõned president Hinckley panustest: üle kogu maailma templite ehitamine, väiksemate templite rajamine templitöö kiirendamiseks, Alalise Hariduse Fondi loomine ja Konverentsikeskuse ehitamine. Seejärel ta ütles:

„Tema isiklik pärand on suurem kui see lühike nimekiri ja mu võime seda kirjeldada. Kuid tema saavutustel on vähemalt üks ühine osa. Need olid alati tehtud, et õnnistada inimesi võimalustega. Ja alati ta mõtles nendele, kellel oli kõige vähem võimalusi, tavalistele inimestele, kes heitlesid igapäevaelu raskustega toimetulekuga ja Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi elamise väljakutsega. Rohkem kui üks kord pärast minupoolse ettepaneku esitamist koputas ta sõrmega kergelt mu rinnale ja ütles: „Hal, kas sa pidasid meeles raskustes olevat isikut?””2

„Ma soovin olla aktiivne ja teha tööd,” ütles president Hinckley. „Ma soovin igale päevale vastu minna otsustavuse ja eesmärgiga. Ma soovin kasutada iga ärkveloleku hetke, et julgustada, et õnnistada neid, kelle koormad on rasked, et kasvatada usu ja tunnistuse tugevust.”3

Kujutis
Kristus Betsata tiigi ääres

„Kui me väidame end Õpetajat kummardavat ja teenivat, siis kas me ei peaks püüdma jäljendada tema teenimist täis elu?”

Gordon B. Hinckley õpetused

1

Meie elu on and Jumalalt ja seda peab kasutama teisi teenides.

Üle kogu maailma on ‥ palju vaesust ja ilmset puudust, nii palju vastuhakkamist ning õelust, nii palju kõlblusetust, nii palju katkisi kodusid ja hävitatud perekondi, nii palju üksikuid inimesi, kes elavad kurba elu ilma lootuseta, nii palju kannatusi kõikjal.

Ja nii esitan ma teile palve. Ma palun teid, et arvestades kõike, mida saate, te ka annate, et muuta maailma natuke paremaks.4

Kui soovime, et maailm oleks parem paik, siis peab armastuse protsess inimkonna südames muutuse läbi viima. See saab juhtuda, kui me vaatame iseendast kaugemale, et anda oma armastus Jumalale ning teistele, ja teeme seda kogu oma südamest, kogu oma hingega, kogu oma meelega.

Issand on nüüdisaja ilmutuses kuulutanud: „Kui te peate silmas üksnes minu hiilgust, täidetakse terve teie keha valgusega ja teis ei ole mingit pimedust” (ÕL 88:67).

Kui me vaatame Jumala poole armastuse ja tänuga, kui teenime Tema hiilgust silmas pidades, lahkub meist patu pimedus, isekuse pimedus, uhkuse pimedus. Suureneb armastus meie Igavese Isa ja Tema Armastatud Poja, meie Päästja ja meie Lunastaja vastu. Tekib suurem kaasinimeste teenimise meelsus, on vähem iseendale mõtlemist ja rohkem teistele abikäe ulatamist.

Armastus on Jeesuse Kristuse evangeeliumi põhiolemus.5

Kui me väidame end Õpetajat kummardavat ja teenivat, siis kas me ei peaks püüdma jäljendada Tema teenimist täis elu? Mitte keegi meist ei saa õigusega väita, et Tema elu on Tema enda oma. Meie elu on and Jumalalt. Me ei tule siia maailma oma vabal tahtel. Me ei lahku siit vastavalt oma soovile. Meie päevi ei loeta mitte vastavalt meie tahtele, vaid vastavalt Jumala tahtele.

Nii paljud meist kasutavad oma elu, nagu see oleks täielikult nende oma. Meil on valik seda raisata, kui soovime. Kuid sellest saab olulise ja püha usalduse reetmine. Nõnda nagu Õpetaja nii hästi selgitas: „Sest kes iganes oma hinge tahab päästa, see kaotab selle; aga kes iganes oma hinge kaotab minu ja armuõpetuse pärast, see päästab selle” (Mk 8:35).6

Mu armsad vennad ja õed, see on suur väljakutse. Võimalused on kõikjal meie ümber. Jumal tahaks, et me teeksime Tema tööd ja teeksime seda energia ja optimistlikkusega. See töö, nagu Tema seda on defineerinud, on järgmine: „Abista nõrku, tõsta käsi, mis on rippu vajunud, ja tugevda nõrkenud põlvi” (ÕL 81:5).

See on teenida neid, kes seda vajavad. See on lohutada leinajaid. See on külastada leski ja orbusid nende viletsuses. See on toita puudustkannatajaid, riietada alastiolijaid, anda varju neile, kellel ei ole katust oma pea kohal. See on teha nii, nagu Õpetaja seda tegi, kes „tegi head” (Ap 10:38).7

Minu sõnum teile täna ‥ on, et planeerides oma elu, otsustate te pühendada osa oma ajast neile, kes on viletsuses ja puuduses, ootamata seejuures vastutasu. Teie oskuseid vajatakse, ükskõik, mis need ka siis on. Teie abikäed aitavad kellegi viletsuse mülkast välja. Teie kindel hääl annab julgustust neile, kes muidu ehk annaksid lihtsalt alla. Teie oskused võivad märkimisväärsel ja imelisel viisil muuta nende elu, kes on puuduses. Kui mitte praegu, siis millal? Kui mitte sina, siis kes?8

Sisenegu meie südamesse evangeeliumi tõeline tähendus, et me mõistaksime, et Jumala, meie Isa poolt antud elu tuleb kasutada teisi teenides.

Kui teisi nii teenime, siis on meie päevad täis rõõmu ja õnne. Mis veelgi tähtsam, need on pühitsetud meie Issandale ja Päästjale Jeesusele Kristusele ning nende õnnistuseks, kelle elusid puudutame.9

2

Teenimine on parim ravim enesehaletsuse, isekuse, meeleheite ja üksilduse vastu.

Mulle meenub kolledžilinnaku külastus, kus kuulsin tavalist, paljukuuldud noorte kurtmist, nimelt kaebuseid kooli pingete kohta – nagu see oleks koorem, mitte võimalus saada osa maailma teadmistest –, kaebuseid eluaseme ja toidu pärast. ‥

Ma andsin neile noortele nõu, et kui kooli pinged on liiga suured, kui nad soovivad kurta oma eluaseme ja toidu üle, siis võin soovitada nende probleemidele lahendust. Ma tegin ettepaneku, et nad paneksid mõneks tunniks kõrvale oma raamatud, väljuksid oma tubadest ja läheksid külla kellelegi, kes on vana ja üksildane, või kellelegi, kes haige ja heidutatud. Üldiselt olen märganud, et kui kurdame elu üle, siis on see seetõttu, et mõtleme ainult iseendale.

Kingaparandustöökoja seinal, mille püsiklient olin, oli mitmeid aastaid silt. Sellel seisis: „Ma kurtsin, sest mul polnud kingi, kuni nägin meest, kellel polnud jalgu.” Enesehaletsuse haiguse kõige parem rohi on teiste ennastunustav teenimine.10

Ma usun, et enamiku jaoks meist on kõige parem rohi üksilduse vastu teiste teenimine ja nende heaks töö tegemine. Ma ei heida teie probleeme kõrvale, kuid ei kõhkle ütlemast, et on paljud, kelle probleemid on teie omadest tõsisemad. Ulatage abikäsi, et neid teenida, neid aidata, neid julgustada. On nii palju poisse ja tüdrukuid, kes ebaõnnestuvad koolis natukese isikliku tähelepanu ning julgustuse puudumise pärast. On nii palju vanureid, kes elavad armetuses ja üksilduses ning hirmus, kellele lihtne vestlus tooks natuke lootust ja sära. ‥

On nii palju vigastatuid, kes vajavad head samariitlast, kes seoks nende haavad ja aitaks nad taas oma teele. Natuke lahkust võib tuua viletsuses olijale suure õnnistuse ja hea tunde sellele, kes temaga sõbrustab.11

On nii palju inimesi, kelle koormaid te saate kergendada. Meie ümber on kodutuid, näljas ja puuduses olijaid. On vanurid, kes on hooldekodudes üksi. On puudega lapsed, noored, kes tarvitavad narkootikume, haiged ja koduseinte vahele aheldatud inimesed, kes vajavad hädasti lahket sõna. Kui teie seda ei tee, siis kes teeb?

Parim vastumürk mure vastu on töö. Parim rohi meeleheite vastu on teenimine. Parim ravi väsimuse vastu on kellegi aitamine, kes on teist veelgi väsinum.12

Miks on misjonärid õnnelikud? Sest nad unustavad ennast teisi teenides.

Miks on need, kes templis tööd teevad, õnnelikud? Sest nende armastuse töö on igas mõttes harmoonias inimkonna Päästja teiste heaks tehtava suure tööga. Nad ei palu tänu ega oota tänu selle eest, mida nad teevad. Suuremalt jaolt ei tea nad rohkemat kui inimese nime, kelle heaks nad tööd teevad.13

Väljendage neid õilsaid südames peituvaid soove ulatada abikäsi, et lohutada, toetada ja teisi üles ehitada. Kui nii teete, lahkub teist isekuse laostav mürk ja selle asendab sulnis ning imeline tunne, mis ei saa tulla mitte ühelgi teisel viisil.14

Kujutis
naine haiget inimest aitamas

„On nii palju inimesi, kelle koormaid te saate kergendada.”

3

Kui ulatame teiste aitamiseks abikäe, leiame tõelise iseenda.

Mitmeid aastaid tagasi ühel pühapäevahommikul olin ühes Idaho osariigi väikeses linnas vaiajuhataja kodus. Enne hommikupalvet luges perekond koos mõned pühakirjasalmid. Nende seas olid Jeesuse sõnad, nagu need on kirja pandud Johannese 12:24: „Tõesti, tõesti ma ütlen teile: Kui nisuiva ei kuku mullasse ega sure, jääb ta üksi; aga kui ta sureb, siis ta kannab palju vilja!”

Kahtlemata viitas Õpetaja oma peatselt saabuvale surmale, kuulutades, et kui Ta ei sureks, oleks Tema elu missioon suuresti asjata. Kuid ma näen nendes sõnades ka muud tähendust. Mulle tundub, et Issand ütleb igaühele meist, et välja arvatud, kui me ei unusta ennast teisi ennastsalgavalt teenides, siis on meie elu möödunud ilma tõelise eesmärgita, sest Ta jätkas, öeldes: „Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab siin maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks” (Johannese 12:25). Või nagu on kirjas Luuka evangeeliumis: „Kes oma hinge püüab säästa, see kaotab selle, ja kes selle kaotab, see hoiab selle elus!” (Lk 17:33) Teiste sõnadega öelduna, see, kes elab ainult iseendale, närbub ja sureb, kuid see, kes unustab ennast teisi teenides, kasvab ja õitseb selles elus ning igavikus.

Sellel hommikul vaiakonverentsil vabastati juhataja, kelle juures olin viibinud, pärast kolmeteist aastat ustavat teenimist. Toimus armastuse ja lugupidamise tundepuhang, kuid seda mitte tema rikkuse pärast, mitte tema tuntuse pärast äriringkonnas, vaid suurepärase isetu teenimise pärast. Mõtlemata oma isiklikele huvidele, oli ta sõitnud kümneid tuhandeid kilomeetreid kõiksugustes ilmaoludes. Ta oli sõna otseses mõttes veetnud tuhandeid tunde teiste huvisid teenides. Ta oli hüljanud oma isiklikud toimetused, et aidata neid, kes tema abi vajasid. Ja nii tehes oli ta ärganud ja saanud suureks nende silmis, keda oli teeninud.15

Aastaid tagasi lugesin ühe noore naise lugu, kes läks maapiirkonda kooliõpetajaks. Tema õpilaste seas oli tüdruk, kes oli varem läbi kukkunud ja oli ka nüüd läbi kukkumas. See õpilane ei osanud lugeda. Ta oli pärit perekonnast, kus puudusid vahendid, et viia ta suuremasse linna, et teha kindlaks, kas tal on probleem, mida saaks ravida. Kahtlustades, et probleem võiks seisneda tüdruku silmades, korraldas noor õpetaja tüdruku sõidu enda kulul, et tema silmi kontrollitaks. Leiti probleem, mille sai parandada prillide abil. Peatselt avanes sellele õpilasele uus maailm. Esimest korda oma elus nägi ta enda ees olevat maailma selgelt. Selle maapiirkonna kooliõpetaja palk oli vähene, kuid sellest vähesest tegi ta investeeringu, mis täielikult muutis selle läbikukkuva õpilase elu ning seda tehes leidis ta ka uue mõõtme omaenda elus.16

Teenides nii, lisatakse teie ellu uus mõõde. Te leiate uusi ja virgutavaid inimesi, kellega läbi käia. Te leiate sõprust ja inimesi, kellega seltsida. Te kasvate teadmises ning mõistmises ja tarkuses ning oma võimes teenida.17

Ma tunnistan, et kui igaüks teist ulatab abikäe teiste aitamiseks, leiate iseend ja õnnistate väga maailma, milles elate.18

4

Kirik pakub palju võimalusi isetuks teenimiseks.

Vennad ja õed, te ei saa kunagi õnnelikuks, kui veedate elu, mõeldes vaid iseendale. Unustage end suurt eesmärki, nimelt Issanda eesmärki teenides. Kvoorumite ja abiorganisatsioonide töö, templitöö, sotsiaalabi töö, misjonitöö. Õnnistades teiste elu, õnnistate te omaenda elu.19

Terves maailmas ei ole teist sellist õnne täis tööd, kui on see töö. See õnn on kummaline. See tuleb teiste teenimisest. See on tõeline. See on ainulaadne. See on imeline.20

Kujutis
Kiriku teenimismisjonär õmblemas

„Teenides ‥ lisatakse teie ellu uus mõõde.”

Lubage Kirikul olla teie kallis sõber. Lubage sel olla teie suurepärane kaaslane. Teenige, kus iganes teid kutsutakse teenima. Tehke seda, mida teil palutakse teha. Iga kutse, mille te saate, kasvatab teie võimeid. Ma olen teeninud paljudes kohustustes selles suures organisatsioonis. Iga teenimine tõi endaga kaasa tasu.

See ‥ nõuab teie isetut pühendumist, teie paindumatut lojaalsust ja usku. Enne kui teie elu lõpeb, teenite te paljudes kutsetes. Mõned neist võivad tunduda väikesed, kuid selles Kirikus ei ole olemas väikest või tähtsusetut kutset. Iga kutse on tähtis. Töö edenemise jaoks on iga kutse vajalik. Ärge kunagi alahinnake kohustust Kirikus. ‥

Tehke Kirikule oma elus ruumi. Laiendage oma arusaamist selle õpetusest. Avardage arusaamist sellest organisatsioonist. Laske oma armastusel selle igaveste tõdede vastu muutuda järjest tugevamaks.

Kirik võib paluda teil midagi ohverdada. Kirik võib paluda teil anda parimat, mis teil on. See ei maksa midagi, sest te avastate, et sellest saab investeering, mis maksab teile dividende nii kaua, kui te elate. Kirik on igavese tõe suur allikas. Emmake seda ja hoidke sellest tugevalt kinni.21

Kas sa tahad olla õnnelik? Unusta ennast ja süvene sellesse tähtsasse töösse. Tee jõupingutusi inimeste aitamiseks. Istutage oma südamesse andestamise vaimsus kõikide nende vastu, kes teid on solvanud. Tõstke oma pilk Issanda poole ja elage ning tehke tööd, et tõsta ja teenida Tema poegi ning tütreid. Kui te seda teete, siis saate tunda õnne, mida te ei ole kunagi varem tundnud. Ma ei hooli sellest, kui vana või noor või kes iganes te olete. Te võite inimesi tõsta ja neid aidata. Taevas teab, et on nii, nii, nii palju inimesi maailmas, kes vajavad abi. Oh kui palju. Mu vennad ja õed, juurigem oma elust välja laostav isekas suhtumine ja teisi teenides seiskem sirgemalt ja tehkem natuke rohkem. ‥ Seisa sirgemalt, tõsta neid, kel nõrkenud põlved, hoia ülal rippu vajunud käsivarsi. Elage Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi. Unustage ennast.22

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

  • President Hinckley õpetas, et meie elu on and Jumalalt, mida peaks kasutama teisi teenides (vt 1. osa). Kuidas saame muuta teiste teenimise eluviisiks? Mida tähendab teie arvates teenida üksnes Jumala hiilgust silmas pidades? Kuidas on kellegi teise teenimine teie elu õnnistanud?

  • Miks aitab teenimine üle saada enesehaletsusest, isekusest ja üksildusest? (Vt 2. osa.) Mil moel on teenimine muutnud teid õnnelikumaks? Kui loete president Hinckley kirjeldust inimestest, kes on puuduses, otsustage, kuidas teie ja teie perekond võite ulatada abikäe, et teenida.

  • Miks aitab enese unustamine teisi teenides meil leida tõelise iseenda? (Vt 3. osa.) Mida võime õppida lugudest 3. osas?

  • President Hinckley andis järgmist nõu: „Unustage end suurt eesmärki, nimelt Issanda eesmärki teenides.” (4. osa) Milliseid õnnistusi on Kirikus teenimine teie ellu toonud?

Samateemalised pühakirjakohad:

Mt 20:25–28; Mt 25:34–40; Jh 13:35; Mo 2:16–18; Mo 18:8–9; ÕL 64:33

Abiks uurimisel

„Pane õppides hoolikalt tähele, millised ideed sulle mõttesse tulevad ja millised tunded tulevad sulle südamesse” (Jutlusta minu evangeeliumi, 2004, lk 18). Võiksite saadud muljed üles kirjutada, isegi kui need ei ole loetuga seotud. Need võivad olla asjad, mida Issand soovib, et te õpiksite.

Viited

  1. Taking the Gospel to Britain: A Declaration of Vision, Faith, Courage, and Truth. – Ensign, juuli 1987, lk 7.

  2. Henry B. Eyring. Things Will Work Out. In Memoriam: President Gordon B. Hinckley, 1910–2008. (Ensign, lisa, märts 2008), lk27; vt ka lk26.

  3. Testimony. – Ensign, mai 1998, lk69.

  4. Discourses of President Gordon B. Hinckley, Volume 1: 1995–1999, 2005, lk543.

  5. And the Greatest of These Is Love. – Ensign, märts 1984, lk5.

  6. The Gift of Self. – Tambuli, dets 1986; vt ka lds.org/liahona/1986/12/the-gift-of-self.

  7. To Single Adults. – Ensign, juuni 1989, lk75.

  8. Discourses of President Gordon B. Hinckley, Volume 1: 1995–1999, 2005, lk544–545.

  9. Giving Ourselves to the Service of the Lord. – Ensign, märts 1987, lk5.

  10. Whosoever Will Save His Life. – Ensign, aug 1982, lk5.

  11. A Conversation with Single Adults. – Ensign, märts 1997, lk61.

  12. To Single Adults. – Ensign, juuni 1989, lk75.

  13. Giving Ourselves to the Service of the Lord. – Ensign, märts 1987, lk5.

  14. To a Man Who Has Done What This Church Expects of Each of Us. – Brigham Youngi ülikooli pühalik koosolek, 17. okt 1995, lk6. – speeches.b.yu.edu.

  15. Whosoever Will Save His Life. – Ensign, aug 1982, lk3–4.

  16. And the Greatest of These Is Love. – Ensign, märts 1984, lk4.

  17. Women of the Church. – Ensign, nov 1996, lk69.

  18. Whosoever Will Save His Life. – Ensign, aug 1982, lk6.

  19. Pillars of Truth. – Ensign, jaan 1994, lk7.

  20. Rejoicing in the Privilege to Serve. Worldwide Leadership Training Meeting, 21. juuni 2003, lk23.

  21. My Redeemer Lives. – Ensign, veebr 1999, lk4.

  22. Teachings of Gordon B. Hinckley, 1997, lk 597.