Kiriku presidentide õpetused
19. peatükk: Maailmas, kuid mitte maailmast


19. peatükk

Maailmas, kuid mitte maailmast

„Kuigi oleme maailmas, pole me maailmast. Meilt oodatakse, et maailmast jagu saaksime ja elaksime, nagu on pühadele sünnis.”

Joseph Fielding Smithi elust

29. detsembril 1944 kaotas president Joseph Fielding Smith oma poja Lewisi, kes teenis Ameerika Ühendriikide armees. Vaatamata leinale trööstis president Smithi mälestus Lewisi laitmatult elatud elust. „Kui Lewis kunagi ka tegi või ütles midagi inetut, siis minuni ei jõudnud see kunagi,” kirjutas president Smith oma päevikus. „Tema mõtted olid sama puhtad kui ta teod. … Olgu löök kui tahes ränk, annab meile rahu ja õnne teadmine, et ta oli puhas ja vaba maailma pahedest, mille eest pole pääsu ka sõjaväes. Ta oli usule truu ja väärib hiilgavat ülestõusmist, kui me taas kokku saame.”1

Umbes 11 aastat hiljem märkasid president Joseph Fielding Smith ja ta naine Jessie samasuguseid iseloomuomadusi teisteski sõjaväelastes. Nad viibisid ringkäigul Kiriku misjonitel Ida-Aasias ja kohtusid seal ka Ameerika Ühendriikidest pärit viimse aja pühadega, kes teenisid sõjaväes. Need noored mehed, kelle elu oli maailma kiusatustest hoolimata ilus ja puhas, avaldasid president ja õde Smithile sügavat muljet. 1955. a oktoobrikuu üldkonverntsikõnes ütles president Smith:

„Isad ja emad, kelle pojad teenivad sõjaväes, olge nende üle uhked. Nad on tublid noored mehed. Mõned meie sõjaväelased on pöördunud usule. Neid on toonud Kirikusse õpetused, ettekirjutused ja eeskuju – peamiselt Kiriku liikmete eeskuju, kes koos nendega sõjaväes teenivad.

Kohtasin paljusid noori mehi, kes ütlesid: „Tulime Kirikusse sellepärast, et nägime, kuidas need noored mehed elavad; nad rääkisid meile evangeeliumi põhimõtetest.”

Nad teevad tublit tööd. Nende seas võib olla üks-kaks ükskõikset, kuid need noored mehed, kellega mina kohtusin ja juttu ajasin, tunnistasid tõest ja elasid alandlikult.

Kohtudes ohvitseride ja kaplanitega … , ütlesid nad enamasti: „Meile meeldivad teie noored mehed. Nad on puhtad. Nad on usaldusväärsed.””2

President Smith manitses Kiriku liikmeid erinema muust maailmast nagu need noored sõjaväelased.3 Sellistel jutlustel kõneles ta sageli hingamispäeva pühitsemisest, Tarkuse Sõnale kuuletumisest, Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse nime au sees pidamisest, kombekalt riietumisest ja kõlbelise puhtuse seaduse pidamisest. Ta kinnitas viimse aja pühadele, et õnnistused, mida nad saavad, kui heidavad kõrvale maailma pahed ja peavad käske, „ületavad kõik, mida praegu mõista suudame”.4

Kujutis
A soldier sitting in a Humvee reading a serviceman's edition of the Book of Mormon

Isegi sõja ajal saame elada maailmas, olemata maailmast.

Joseph Fielding Smithi õpetused

1

Issand ootab, et hülgaksime maailma pahed ja elaksime, nagu on pühadele sünnis.

Me elame kurjas ja pahelises maailmas. Kuigi oleme maailmas, pole me maailmast. Meilt oodatakse, et maailmast jagu saaksime ja elaksime, nagu on pühadele sünnis. … Meil on suurem valgus kui maailmal ja Issand ootab meilt rohkem kui neilt.5

Johannese seitsmeteistkümnendas peatükis – suudan seda peatükki vaevu lugeda, ilma et silmi tuleksid pisarad – … palvetab meie Issand tundehellalt kogu hingest oma Isa poole, kuna teab, et tund enese ohverdamiseks on tulnud ja palub oma jüngrite eest. Ta ütleb palves:

„Mina ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa neid hoiaksid tigeda eest.

Nad ei ole maailmast, nõnda nagu minagi ei ole maailmast.

Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde!” (Jh 17:15–17)

Kui elame usu järgi, mille Issand on ilmutanud ja mille meie oleme vastu võtnud, ei kuulu me maailma. Me ei peaks minema kaasa kõigi selle rumalustega. Me ei peaks minema kaasa maailma pattude ja eksimustega – filosoofiliste eksitustega, õpetuslike eksitustega, valitsemisega seotud eksitustega, või mis iganes eksitused need ka poleks – meie nendega kaasa ei lähe.

Ainus, millega me kaasa läheme, on Jumala käskude pidamine. Me jääme truuks kõikidele lepingutele, kõikidele kohustusele, mille oleme sõlminud ja enda peale võtnud – muud ei midagi.6

Ärge saage minu sõnadest aru, nagu peaksime hoiduma eemale kõikidest, kes pole Kirikus ja nendega mitte lävima. Ma pole seda öelnud, kuid soovin, et oleksime järjekindlad viimse aja pühad, ja kui maailma inimesed käivad pimeduses ja patus ning töötavad Issanda tahtele vastu, siis see on koht, kuhu tõmmata piir.7

Kirikuga liitudes … oodatakse meilt, et hülgaksime paljud maailmale omased tegutsemisviisid ja elaksime, nagu on pühadele sünnis. Me ei tohi enam riietuda, rääkida, käituda, isegi mitte mõelda nii, nagu teised seda liiga sageli teevad. Paljud maailmas joovad teed, kohvi, tarvitavad vägijooke ning on seotud uimastitega. Paljud teotavad seda, mis on püha, ning on labased, siivutud, moraalilagedad ja räpakad. Meile peaks see kõik olema võõras. Meie oleme Kõigekõrgema pühad. …

Kutsun Kirikut ja kõiki selle liikmeid hülgama maailma pahed. Me peame tõrjuma endast eemale kõiksugu voorusetuse ja moraalilageduse nagu katku …

Issanda teenijatena on meie eesmärk käia rajal, mille tema on meile määranud. Me mitte ainult ei tee ega ütle seda, mis valmistab talle rõõmu, vaid püüame elada nii, et meie elu sarnaneks tema omaga.8

Hingamispäeva pühitsemine

Tahan öelda paar sõna hingamispäeva pidamise ja selle pühitsemise kohta. See käsk anti kohe alguses, ning Jumal käskis pühadel ja kõikidel maa inimestel pidada ja pühitseda hingamispäeva – ühte päeva seitsmest. Sel päeval peaksime me puhkama oma toimetustest, Tema pühal päeval peaksime minema Issanda kotta ja ohverdama oma sakramendid. Sest see päev on määratud meile töödest puhkamiseks ja pühendumiseks Kõigekõrgemale. [Vt ÕL 59:9–10.] Sel päeval peaksime Teda tänama ja austama Teda palvetades, paastudes, lauldes ning üksteist harides ja õpetades.9

Hingamispäevast on saanud lõbutsemise ja pidutsemise päev, kõike muud kui kummardamise päev, … ja ma pean kahetsusega nentima, et liiga palju – juba üks on liiga palju – Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeid on läinud selle rongkäiguga kaasa ja mõned Kiriku liikmed võtavad hingamispäeva pigem pidutsemise ja meelelahutuse kui mõne sellise päevana, mil saame teenida Issandat oma Jumalat kõigest oma südamest, kõigest oma väest, meelest ja jõust. …

Hingamispäeva pühitsemine on Kirikule tänapäeval samasuguseks seaduseks, nagu see oli seaduseks muistsele Iisraelile. Mõned meie inimesed on üpriski häiritud, kuna arvavad, et hingamispäeva pidamine piirab nende toimetusi.10

Meil pole mingit õigust hingamispäeva rikkuda. … Mul on väga kahju, et isegi viimse aja pühade seas on neid, kes ei suhtu sellesse õpetusse nii nagu tarvis; et meie seas on neid, kes arvavad, et pole midagi väära selles, kui järgida selles osas maailma tavasid. Issanda käske rikkudes jagavad nad maailma mõtteid ja arvamusi. Issand nõuab meilt selle eest vastust. Me ei saa üle astuda tema sõnast ja oodata ustavatele kuuluvaid õnnistusi.11

Tarkuse Sõnale kuuletumine

Tarkuse Sõna on alusseadus. See näitab meile teed ja annab juhiseid nii toidu kui joogi kohta, mis on kehale hea ja mis halb. Kui järgime siiralt Issanda Vaimu abil kirjapandut, ei vaja me muud nõu. Nende imeliste juhistega käib kaasas lubadus:

„Ja kõik pühad, kes peavad meeles kinni pidada neist ütlustest ja teevad nende järgi, kõndides kuulekana käskudele, saavad tervist nabasse ja üdi luudesse;

ja nad leiavad tarkust ning suuri teadmiste aardeid, tõepoolest, varjatud aardeid;

ja nad jooksevad, ega väsi, ning käivad, ega nõrke.” [ÕL 89:18–20]12

Igal aastal kulutatakse miljardeid dollareid joovastavatele jookidele ja tubakale. Joobesolek ja kasimatus, mis need pahed inimperekonnale kaasa toovad, õõnestavad mitte üksnes inimeste tervist, vaid ka nende kõlbelist ja vaimset kaitsevalli.13

Järjest kasvav keelatud ainete tarvitamine ja liialdamine seadusega lubatud ravimitega lõhub perekondi.14

Me ei tohi võtta kuulda selliste asjade ahvatlusi ja pahatahtlikku reklaamimist, mis on kehale kahjulikud ning mille meie Taevaisa ja tema Poeg Jeesus Kristus on hukka mõistnud, sest need on vastuolus evangeeliumiga, mille nad meile on andnud. …

Meie keha peab olema puhas. Meie mõtted peavad olema puhtad. Meie südames peab olema soov teenida Issandat ja pidada tema käske; pidada meeles palveid ja otsida alandlikult juhatust, mis tuleb Issanda Vaimu kaudu.15

Kujutis
Joseph Smith with a paper in his hand talking with men at the School of the Prophets about the Word of Wisdom. Some of the men are smoking or chewing tobacco. Emma Smith is holding a broom or mop.

Issand ilmutas Tarkuse Sõna prohvet Joseph Smithile, et aidata pühadel saada füüsilist ja vaimset jõudu.

Austus Jumaluse nime vastu

Peaksime austama Jumaluse nime kõige pühamal ja tõsisemal viisil. Miski ei kurvasta ega šokeeri korralikku inimest rohkem kui see, kuidas kasimatu, harimatu või ropu suuga inimene Jumaluse nimega ümber käib. Mõned inimesed on nii taktitundetud, et nad ei suuda öelda enam kahte-kolme lausetki, kui need ei sisalda vulgaarseid või pühadust teotavaid sõnu, mis nende arvates öeldut võimendavad. Mõni inimene näib koguni arvavat, et pühadust teotav kõnepruuk näitab nende mehisust ja tõstab nad tavakodanikest kõrgemale. … Sündsusetus, mis tahes kujul see ka ei avalduks, on alandav, hävitab hinge, ning Kiriku liikmed peaksid hoiduma sellest kui tapvast mürgist.

Head lood rikutakse sageli ära lihtsalt seetõttu, et autoritel puudub respekt pühade nimede vastu. Kui muidu igati lugupidamist väärivate tegelaskujude suhu pannakse Jumalat teotavaid väljendeid, kahandab see loo väärtust ja huvi selle vastu, mitte ei tee seda paremaks. … Imelik on mõelda, et mõned inimesed, kes selles vallas on täiesti arvestatavad, arvavad, et mõne Issanda nime sisaldava väljendi sissetoomine tõstab nende lugude vastu huvi, teeb need vaimukamaks ja vägevamaks! …

Rohkem kui muud inimesed maa peal peaksid viimse aja pühad suhtuma kõikidesse pühadesse asjadesse ülima harduse ja austusega. Hoolimata sellest, et maailmas on palju ausaid, pühendunud ja siivsaid inimesi, pole neile selliseid asju sisse kasvatatud nagu meile. Meil on Püha Vaimu juhatus ja Issanda ilmutused ning Tema on meile meie ajal pühalikult õpetanud, milline on meie kohus kõigi nende asjade suhtes.16

Kombekalt riietumine ja kõlbelise puhtuse seaduse pidamine

Viimse aja pühad ei pea kaasa minema maailma moevoolude ja siivutusega. Me oleme Issanda rahvas. Ta ootab, et meie elu oleks puhas ja laitmatu, et meie mõtted oleksid kõiki tema muid käske järgides puhtad ning meel ustav ja rikkumata. Miks peaksime järgima maailma, miks me ei saa olla tagasihoidlikud, miks me ei saa teha seda, mida Issand tahab?17

Kiriku haldushoonesse või sealt tagasi kõndides kohtan ma tänaval nii noori kui vanemaid naisi, paljud neist on Siioni tütred, kelle riietus pole just kõige kombekam [vt Js 3:16–24]. Mõistan, et ajad ja mood muutuvad. … [Kuid] kombekuse ja sündsuse põhimõte on ikka sama. … Kiriku üldjuhtide välja öeldud käitumisnormid näevad ette, et nii naiste kui meeste riietus olgu tagasihoidlik. Neile õpetatakse õiget käitumist ja siivsaid kombeid.

On kahetsusväärne, kui Siioni tütred ei oska end kombekalt riidesse panna. See märkus ei puuduta üksnes naisi, vaid ka mehi. Issand andis muistsele Iisraelile käsud, et nii mehed kui naised peavad varjama oma keha ja järgima alati kõlbelise puhtuse seadust.

Ma palun kombekuse ja kõlbelise puhtuse eest ning et kõik Kiriku liikmed, ühtmoodi nii mehed kui naised, oleksid siivsad ja puhtad ning peaksid kinni lepingutest ja käskudest, mis Issand on meile andnud. …

Ebasünnis riietumisstiil, mis võib küll tühiasjana tunduda, jätab Kiriku noored naised ja noored mehed millestki ilma. See on üks põhjusi, mis teeb raskemaks kinni pidada neist igistest põhimõtetest, mille järgi me kõik peame elama, kui tahame naasta oma Taevaisa juurde.18

2

Ustavatele on lubatud palju suuremaid õnnistusi, kui seda on maailma ajutine meelehea.

[Kord ütles üks Kiriku liige, et ta] ei saa päris hästi aru, et miks on see nii, et kui ta maksab kümnist ja peab Tarkuse Sõna, on palvemeelne ja püüab olla kuulekas kõigile Issandalt saadud käskudele, peab ta ometi nägema vaeva elatise teenimiseks; samas kui tema naaber rikub hingamispäeva, tõenäoliselt ka suitsetab ja joob – elab lõbusat elu, nagu ütleb maailm, ei pööra vähimatki tähelepanu meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse õpetustele, ja on ometi edukas.

Kiriku liikmete hulgas on päris palju selliseid inimesi, kes mõtlevad oma südames samamoodi ja murravad pead, et miks see küll nii on. Miks on see mees õnnistatud kõige heaga, mis maa peal leida – ka halbade asjadega, mida tema headeks peab –, samas, kui paljud Kiriku liikmed näevad kurja vaeva ja teevad hoolega tööd, et maailmas ots otsaga kokku tulla?

Vastus on lihtne. Kui ma lähen jalgpalli- või pesapallimängu vaatama või mõnda teise lõõgastuskohta – vahel tuleb seda ette –, on minu ümber mehed ja naised, tossavad sigaretid, sigarid või räpased piibud hambus. See on ebameeldiv ja veidi häiriv. Pöördun õde Smithi poole ja ütlen talle midagi, mille peale tema vastab: „Mäletad ju küll, mida sa oled mulle õpetanud. Sa oled nende maailmas. See on nende maailm.” Ja see toob mind maa peale tagasi. Jah, me oleme nende maailmas, kuid ei pea sellest osa saama.

Olgugi et elame nende maailmas ja neid saadab edu. Aga mu tublid vennad ja õed, nende maailm saab otsa! …

Saabub päev, mil meil seda maailma enam pole. Kõik muutub. Me saame endale parema maailma. Saame maailma, mis on õigemeelne, sest kui Kristus tuleb, teeb ta maailma puhtaks.19

Kui otsime usinasti, palvetame alati, usume ning kõnnime laitmatult, on meil Issanda lubadus, et kõik asjad kokku sünnivad meie heaks [vt ÕL 90:24]. See ei tähenda, et meid vabastatakse elus ette tulevatest katsumustest ja probleemidest. See prooviaeg selleks mõeldud ongi, et anda meile kogemusi ning seada meie ette raskeid ja vastuolulisi olukordi.

Elu ei pidanudki olema kerge, kuid Issand on lubanud, et paneb kõik katsumused ja raskused meile kasu tooma. Ta annab meile jõudu ja oskusi maailmast jagu saada ning jääda usule truuks vaatamata kogu vastuseisule. See on lubadus südamerahust vaatamata maailmas valitsevatele hädadele ja raskustele. Ennekõike on see aga lubadus, et kui see elu on möödas, väärime me igavest rahu Tema juures, kelle palet oleme otsinud, kelle seadusi pidanud ja keda oleme teenida otsustanud.20

3

Kui asetame Jumala kuningriigi asjad elus esikohale, oleme maailmale valguseks ja teistele eeskujuks, mida järgida.

Viimse aja pühad on nagu linn mäe otsas, mis ei saa jääda varjule, ja nagu küünal, mis paistab kõikidele, kes on majas. Meie kohus on lasta oma valgusel paista õigemeelse eeskujuna mitte ainult inimestele, kelle seas elame, vaid kogu maailmale. [Vt Mt 5:14–16.]21

Meie soov on, et pühad kõikide rahvaste seas saaksid endale kõik evangeeliumi õnnistused ning et neist saaksid vaimsed juhid oma rahvale.22

Vennad ja õed! Pidagem Jumala käske, nagu need on ilmutatud. Olgem rahvastele eeskujuks, et nad näeksid seda head, mida me teeme, ja tahaksid parandada meelt, võtta omaks tõe ja päästmisplaani ning saada päästetud Jumala selestilises kuningriigis.23

Ma palvetan selle eest, et pühad seisaksid kindlalt vastu maailma survele ja ahvatlustele, et nad asetaksid elus esikohale Jumala kuningriigi asjad, et nad jääksid truuks kõigele, mis neile usaldatud ja peaksid kinni kõikidest lepingutest.

Ma palvetan, et sirguv põlvkond hoiaks oma meele ja keha puhtana – vabana uimastitest, mässumeelsusest ja sündsuse põlgamisest, mis järjest rohkem maad võtab.

Meie Isa, vala oma Vaim nende oma laste peale, et nad oleksid kaitstud maailmas valitsevate ohtude eest ning jääksid puhtaks ja rikkumatuks, sobivaks, et naasta sinu juurde ja elada koos sinuga.

Ja olgu sinu kaitsev hool kõigiga, kes otsivad su palet ja käivad ausameelsetena sinu ees, et nad võiksid olla maailmale valguseks ja tööriistaks sinu käes, et su eesmärgid maa peal täide saaksid viidud.24

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

  • Mõtisklege Joseph Fielding Smithi elust kõnelevat alajaotust lugedes, milliste väljakutsetega on noored silmitsi täna, kui nende vanemad või täiskasvanud juhid pole nendega. Mida saame teha, et aidata noortel sellistes olukordades ustavaks jääda?

  • Milliseid õnnistusi saame, kui peame 1. osas nimetatud käske?

  • Kuidas aidata 2. osas toodud õpetuste najal kedagi, kelle tähelepanu on maailma asjad kõrvale viinud? Kuidas leida südamerahu vaatamata maailmas valitsevatele hädadele ja raskustele?

  • Kuidas aitab meie eeskuju teistel maailmas levinud käitumismallidest jagu saada? (Vt 3. osa.) Millal olete kogenud õigemeelse eeskuju väge? Mõelge, kuidas näidata õigemeelset eeskuju oma perele ja teistele?

Samateemalised pühakirjakohad:

Mt 6:24; Mk 8:34–36; Jh 14:27; Fl 2:14–15; Mn 10:30, 32

Abiks õpetamisel:

„Te näitate nende vastu, keda õpetate, armastust, kui kuulate neid tähelepanelikult ja tunnete siirast huvi nende elu vastu. Kristlikul armastusel on vägi pehmendada südameid ja aidata inimestel olla vastuvõtlikud Vaimu sosistustele” (Teaching, No Greater Call, 1999, lk 46).

Viited

  1. Joseph Fielding Smith noorem ja John J. Stewart. The Life of Joseph Fielding Smith, 1972, lk 287–288.

  2. Conference Report, okt 1955, lk 43–44.

  3. Conference Report, apr 1947, lk 60–61.

  4. Our Responsibilities as Priesthood Holders. – Ensign, juuni 1971, lk 50.

  5. President Joseph Fielding Smith Speaks to 14,000 Youth at Long Beach, California. – New Era, juuli 1971, lk 8.

  6. Conference Report, apr 1952, lk 27–28.

  7. The Pearl of Great Price. – Utah Genealogical and Historical Magazine, juuli 1930, lk 104.

  8. Our Responsibilities as Priesthood Holders. – Ensign, juuni 1971, lk 49–50.

  9. Conference Report, apr 1911, lk 86.

  10. Conference Report, apr 1957, lk 60–61.

  11. Conference Report, apr 1927, lk 111.

  12. Answers to Gospel Questions, koost Joseph Fielding Smith noorem, 5 kd., 1957–1966, 1. kd, lk 199.

  13. Be Ye Clean! – Church News, 2. okt 1943, lk 4; vt ka Doctrines of Salvation, toim Bruce R. McConkie, 3 kd., 1954–1956, 3. kd, lk 276.

  14. Message from the First Presidency. – Ensign, jaan 1971, lk 1.

  15. Conference Report, okt 1960, lk 51.

  16. The Spirit of Reverence and Worship. – Improvement Era, sept 1941, lk 525, 572; vt ka Doctrines of Salvation, toim Bruce R. McConkie, 3 kd., 1954–1956, 1. kd, lk 12–14.

  17. Teach Virtue and Modesty. – Relief Society Magazine, jaan 1963, lk 6.

  18. My Dear Young Fellow Workers. – New Era, jaan 1971, lk 5.

  19. Conference Report, apr 1952, lk 28.

  20. President Joseph Fielding Smith Speaks on the New MIA Theme. – New Era, sept 1971, lk 40.

  21. Conference Report, okt 1930, lk 23.

  22. Conference Report, British Area General Conference 1971, lk 6.

  23. Conference Report, apr 1954, lk 28.

  24. A Witness and a Blessing. – Ensign, juuni 1971, lk 110.