2010–2019
Ib Hnub Ntxiv
Plaub Hlis Ntuj Xyoo 2018


Ib Hnub Ntxiv

Peb txhua tus muaj “hnub no,” thiab qhov tseem ceeb uas yuav pab peb kom hnub no zoo yog kev txaus siab ua kev txi.

Ob peb xyoos tas los, kuv ob tug phooj ywg muaj ib tug me nyuam mos liab hu ua Brigham. Tom qab nws yug los, cov kwv kho mob hais tias Brigham muaj mob uas neeg tsawg tsawg muaj hu ua Hunter syndrome, es ntshe txoj kev mob no yuav ua rau Brigham nyob tsis ntev. Muaj ib hnub thaum Brigham thiab nws tsev neeg mus tshav tuam tsev, Brigham hais ib lo lus txawv heev; ob zaug nws hais tias, “Ib hnub ntxiv.” Ces hnub tom qab ntawd, Brigham tau tas sim neej.

Daim Duab
Brigham
Daim Duab
Brigham tsev neeg
Daim Duab
Brigham qhov chaw faus

Kuv twb mus xyuas Brigham qhov chaw faus ob peb zaug, thiab txhua zaus kuv ua li ntawd, ua rau kuv xav txog lo lus “ib hnub ntxiv.” Kuv xav tias yuav ua li cas rau kuv lub neej yog kuv paub tias kuv tshuav ib hnub ntxiv xwb ua neej. Kuv yuav ua li cas rau kuv tus poj niam, me nyuam, thiab lwm tus? Kuv yuav ua siab ntev li cas thiab paub cai npaum li cas? Kuv yuav ua zoo li cas rau kuv lub cev? Kuv yuav thov Vajtswv thiab nrhiav hauv vaj lug kub npaum li cas? Kuv xav tias peb txhua tus muaj ib lub sij hawm thaum peb xav txog qhov “ib hnub ntxiv” no—kev xav tias peb yuav tsum muaj tswv yim siv lub sij hawm uas peb muaj.

Nyob hauv Phau Qub peb nyeem zaj dab neeg txog Hexekiyas, Yudas tus vaj ntxwv. Tus yaj saub Yaxayas tshaj tawm rau Hexekiyas hais tias Hexekiyas tab tom yuav tas sim neej no. Thaum nws hnov tus yaj saub tej lus, Hexekiyas pib thov Vajtswv thiab quaj quaj. Thaum lub sij hawm ntawd Vajtswv tau ntxiv 15 xyoos rau Hexekiyas lub neej. (Saib Yaxayas 38:1–5.)

Yog tias leej twg qhia peb tias peb tshuav sij hawm tsis ntev, ces tej zaum peb kuj yuav thov Vajtswv kom ua neej ntev dua peb thiaj yuav ua tej yam uas peb tsis tau ua los yog xav ua txawv.

Txawm yog tus Tswv, raws li Nws lub tswv yim, pom zoo pub sij hawm npaum li cas rau peb txhua tus los, peb yeej paub ib qho: peb txhua tus muaj “hnub no,” thiab qhov tseem ceeb uas yuav pab peb kom hnub no zoo yog kev txaus siab ua kev txi.

Tus Tswv hais tias, “Saib seb, lub sij hawm no hu ua hnub no mus txog thaum Neeg Leej Tub los, thiab tseeb tiag yog ib hnub ntawm kev txi” (Q&K 64:23; ntxiv qhov uas ntawv qaij).

Lo lus sacrifice los sis kev txi yog los ntawm lo lus Latin sacer, uas txhais hais tias “dawb huv,” thiab facere, uas txhais hais tias “ua,” los yog hais tias ua kom dawb huv, ua kom tej yam txaus qhuas.

“[Kev txi] coj tau koob hmoov saum ntuj los” (“Qhuas tus Txiv Neej,” Cov Nkauj Qhuas Vajtswv, zaj 27).

Kev txi yuav ua li cas ua rau peb lub neej muaj nqi thiab ua rau peb tau koob hmoov?

Qhov thib ib, kev txi yuav ua rau peb muaj zog thiab ua rau tej yam uas peb muab ua kev txi muaj nqi.

Ntau xyoo tas los thaum Hnub Xya uas yoo mov, ib tug pog laus tuaj hais lus tim khawv saum lub sam thiaj. Nws nyob hauv lub nroog hu ua Iquitos, uas nyob hauv cheeb tsam Peruvian Amazon. Nws qhia peb tias txij thaum nws ua kev cai raus dej los, nws muaj ib lub hom phiaj txais cov kab ke hauv lub tuam tsev hauv Lima, Peru. Nws rau siab them ib feem kaum tag nrho thiab khaws nws cov nyiaj tau ntau xyoo.

Nws qhia txog nws txoj kev xyiv fab thaum nws mus rau hauv lub tuam tsev thiab txais cov kab ke dawb huv hais tias: “Hnub no kuv hais tau hais tias kuv npaj mus dhau daim ntaub thaiv. Kuv yog tus poj niam zoo siab tshaj plaws hauv lub ntiaj teb; kuv twb tau khaws nyiaj, nej tsis paub ntev li cas, kom mus xyuas lub tuam tsev, thiab tom qab kuv caij nkoj hauv tus dej tau xya hnub thiab caij lub npav tau 18 teev, kuv twb tuaj txog tus Tswv lub tsev. Thaum kuv tawm qhov chaw dawb huv ntawd, kuv tau hais rau kuv tus kheej, tom qab tag nrho kev txi uas kuv yuav tsum ua kom mus txog lub tuam tsev, kuv yeej yuav saib txhua txoj kev khi lus rau nqi; yog tsis ua li ntawd ntshe kuv muab txhua yam pov tseg. Yog ib yam kev cog lus uas tseem ceeb heev!”

Kuv tau kawm los ntawm tus poj niam zoo no hais tias kev txi yog ib lub hwj huam uas muaj nqi rau peb tej kev txiav txim thiab tej yam uas peb xaiv. Kev txi muaj nqi rau tej yam peb ua, peb tej kev cog lus thiab kev khi lus thiab ua rau tej yam dawb huv muaj nqi.

Qhov thib ob, kev txi uas peb ua kom pab lwm tus, thiab kev txi uas lwm tus ua kom pab peb, ua rau txhua tus tau koob hmoov.

Thaum kuv kawm ua ib tug kws kho hniav, peb lub teb chaws kev tuav nyiaj txiag los tsis tshua zoo. Cov nyiaj twb poob nqi ntau heev ib hnub dhau ib hnub.

Kuv nco txog xyoo uas kuv yuav kawm kev phais mob; kuv yuav tsum yuav tag nrho tej khoom phais mob ua ntej kuv kawm tau caij nyoog kawm ntawv ntawd. Kuv niam thiab txiv twb khaws cov nyiaj yuav kuv tej khoom. Ces muaj ib hmo peb raug xwm txheej. Peb twb mus yuav tej khoom ntawd, tiam sis nyiaj txiag poob nqi loj heev es cov nyiaj uas peb twb khaws cia txaus yuav ib rab ciaj me me xwb—tsis muaj txaus yuav dab tsi ntxiv. Thaum peb rov qab mus tsev peb tsis tau yuav dab tsi thiab nyuaj siab heev vim xav tias kuv yuav kawm tsis tau lub caij nyoog kawm ntawv no. Tiam sis kuv niam txawm hais tias, “Taylor, los nrog kuv; cia wb mus os.”

Peb twb mus hauv plawv nroog uas muaj ntau qhov chaw yuav thiab muag cov nyiaj kub. Thaum wb tuaj txog ib lub tsev yuav khoom, kuv niam rho ib lub hnab xim xiav tawm ntawm nws hnab nyiaj es muaj ib txoj hlua tes kub uas muaj lus saud uas hais tias, “Pub rau kuv tus me ntxhais.” Yog ib txoj hlua tes uas kuv yawm txiv tau muab rau nws thaum nws hnub yug. Ces, kuv pom nws muag txoj hlua tes lawm.

Thaum nws tau cov nyiaj, nws qhia kuv tias, “Yog tsuas muaj ib yam uas kuv paub tseeb, ces yog qhov uas koj yuav uas ib tug kws kho hniav. Cia li mus yuav tag nrho tej khoom uas koj xav tau.” Nim no, nej puas txawj xav seb txij thaum ntawd kuv tau ua ib tug tub kawm ntawv zoo li cas? Kuv yeej xav ua zoo tshaj plaws thiab kawm tiav sai sai vim kuv paub tias nws tau ua kev txi loj heev.

Kuv kawm hais tias kev txi uas cov uas peb hlub ua rau peb yeej zoo li cov dej txias nyob hauv tiaj suab puam. Kev txi li no ua rau peb cia siab thiab muaj siab xav ua.

Qhov thib peb, ib yam kev txi uas peb ua yeej me me heev thaum peb muab piv rau Vajtswv Leej Tub txoj kev txi.

Kev muab ib txoj hlua tes kub ua kev txi yeej tsis muaj nqi npaum li Vajtswv Leej Tub txoj kev txi. Peb yuav ua li cas kom saib txoj kev txi nyob mus ib txhis ntawd rau nqi? Txhua hnub peb nco ntsoov tias peb muaj ib hnub ntxiv ua neej nyob thiab rau siab ntseeg. Amulej qhia hais tias: “Muaj tseeb tiag, kuv xav kom nej cia li tawm los thiab tsis txhob ua nej lub siab tawv ntev ntxiv lawm; vim saib seb, tam sim no yog lub sij hawm thiab yog hnub ntawm nej txoj kev cawm seej; thiab yog li ntawd, yog nej yuav hloov siab lees txim thiab tsis txhob ua nej lub siab tawv, tam sim no Vajtswv yuav ua kom muaj raws li txoj hau kev txhiv dim uas tseem ceeb los rau nej” (Amas 34:31). Los yog hais tias, yog peb yuav ua kev txi rau tus Tswv muab ib lub siab mob thiab lub siab xav ua zoo rau Nws, ces tom qab kiag peb tau cov koob hmoov ntawm txoj hau kev zoo siab nyob hauv peb lub neej.

Yuav muaj raws li txoj hau kev txhiv dim vim yog los ntawm Yexus Khetos txoj kev txi. Zoo li Nws tus kheej tau piav, kev txi no “ua rau kuv, uas twb yog Vajtswv, tus zoo tshaj plaws ntawm tag nrho sawv daws, kom tshee hnyo vim yog txoj kev mob, thiab los ntshav ntawm txhua lub qhov hws, thiab raug txom nyem tag nrho sab cev nqaij daim tawv thiab sab ntsuj plig—thiab tau ua kom kuv tsis xav haus lub khob dej iab, thiab tsum” (Q&K 19:18).

Thiab yog vim los ntawm kev txi no, tom qab tus txheej txheem hloov siab lees txim tiag tiag, ces lub nra ntawm tej yam peb ua yuam kev thiab peb tej kev txhaum yuav raug tshem mus. Muaj tseeb tiag, kev muaj txim, kev txaj muag, kev mob, kev tu siab, thiab kev saib peb tus kheej tsis rau nqi los kev zoo siab, kev xyiv fab, thiab kev cia siab pauv tej ntawd.

Tiam sis, thaum peb hwm thiab ris Yexus txiaj rau Nws txoj kev txi, peb txais tau kev xav ua Vajtswv cov me nyuam uas zoo dua ntais, xav tso kev txhaum tseg, thiab xav ua raws li peb tej kev khi lus zoo dua li qub.

Ces, zoo li Enos tom qab nws tau txais kev zam txim rau nws tej kev txhaum, peb yuav xav muab peb tus kheej ua kev txi kom pab peb cov kwv tij thiab cov muam (saib Enos 1:9). Thiab peb yuav txaus siab txhua zaus uas peb muaj “ib hnub ntxiv” ua raws li Thawj Tswj Hwm Howard W. Hunter hais rau peb hais tias: “Rov qab sib raug zoo thaum sib cav sib ceg. Nrhiav ib tug phooj ywg uas muaj yav tas los. Tso kev tsis ntseeg tseg thiab tso siab rau ib tug neeg. … Teb lo lus mos lus muag. Txhawb nqa cov hluas. Qhia tias nej tso siab rau Vajtswv los ntawm nej tej lus thiab tej yam nej ua. Ua raws li nej cog lus. Tso kev tu siab tseg. Zam txim rau ib tug yeeb ncuab. Thov txim. Cia li muaj siab xav to taub. Seb nej hais kom lwm tus ua li cas. Xav txog ib tug neeg ua ntej nej tus kheej. Ua siab zoo. Coj tus. Luag me ntsis ntxiv. Hais ua tsaug. Tos txais ib tug uas nej tsis paub. Ua rau ib tug me nyuam zoo siab. … Hais txog nej txoj kev hlub ces rov qab hais dua ntxiv” (Teachings of Presidents of the Church: Howard W. Hunter [2015], 32; hloov los ntawm “What We Think Christmas Is,” McCall’s, Kaum Ob Hlis Ntuj 1959, 82–83).

Thov kom peb yuav nyob txhua hnub nrog kev muaj siab xav thiab kev muaj zog uas los ntawm peb tus kheej txoj kev txi thiab txoj kev txi uas peb ua los yog txais tau los ntawm lwm tus. Thiab, thov kom peb yuav zoo siab txais kev kaj siab lug vim Vajtswv Tib Leeg Tub tau ua kev txi pub rau peb; yog kev kaj siab lug uas hais txog thaum peb nyeem tias Adas poob xwv kom yuav muaj taus tib neeg; thiab muaj tib neeg—muaj nej—xwv kom nej yuav muaj kev xyiv fab (saib 2 Nifais 2:25). Kev xyiv fab ntawd yog kev xyiv fab tiag tiag uas los ntawm tus Cawm Seej Yexus Khetos txoj kev txi thiab txoj Kev Theej Txhoj xwb.

Kuv thov Vajtswv kom peb yuav coj raws li Nws, ntseeg Nws, hlub Nws, thiab peb yuav hnov tau txoj kev hlub uas muaj los ntawm Nws txoj kev txi txhua lub sij hawm peb muaj cib fim nyob tau ib hnub ntxiv. Los ntawm Yexus Khetos lub npe, amees.