2019
Lea Mālō e Lelei kia Halimi!
Sune 2019


Lea Mālō e Lelei kia Halimi!

ʻOku nofo ʻa e tokotaha naʻá ne faʻú ʻi ʻAitahō, USA.

“Kuo mou maʻu taʻetotongi, pea ʻatu taʻetotongi” (Mātiu 10:8).

ʻĪmisi
Say Hello to Halim

Naʻe fakatokangaʻi ʻe Mākisi ha kiʻi tamasiʻi foʻou ʻoku hū mai ki he lokiakó, he pongipongi ko iá ʻi he akó.

Nae lea mai ʻa Mīsisi Peeka ʻi he kamata ke fakalongolongo hifo e tamaikí, “Mālō hoʻomou lelei ki he pongipongí ni. “Ko Halimi ʻeni. ʻOkú ne hū foʻou mai ki hotau ʻapiakó. Ko hono moʻoní, ʻokú ne haʻu foʻou ki hotau fonuá.”

Ne sio pē ʻa Halimi ia ki he falikí ʻi heʻene lea mālō e lelei maí. Ne fakakaukau ʻa Mākisi ʻoku ongo kehe hono leʻó. Ne hoko atu e lea ʻa Mīsisi Pēká.

“ʻOku tau fiefia ʻi heʻene ʻi hení pea te ne kau mai ki heʻetau kalasí. ʻOku ou ʻamanaki pē te mou tokoniʻi ke ne ongoʻi ʻoku talitali lelei ia.”

ʻI hono fakahinohino ange ʻe Mīsisi Peeka e feituʻu ke ne tangutu aí, naʻe fakakaukau ʻa Mākisi ki haʻane ongoʻi hohaʻa moʻoni kapau naʻe hiki ki ha fonua foʻou mo ha ʻapiako foʻou.

Hili ʻenau kai maʻamaʻa pongipongí, naʻe talaange ʻe Mīsisi Peeka ʻoku ʻi ai ha meʻa fakaʻohovale maʻanautolu. Naʻe tangutu hangatonu hake ʻa Mākisi ke lava ʻo sio pe ko e hā te ne toʻo hake mei heʻene kató. Ko ha fanga kiʻi kane iiki. Naʻe kamata leva ke ne tufotufa kinautolu ki he taha kotoa ʻi he kalasí.

“Tau pehē pē ko kitautolu kotoa ʻoku ʻi ai haʻatau kane ʻi loto ʻiate kitautolu,” ko ʻene fakamatalá ia mo ʻoange ha kane lanu engeenga kia Mākisi. “ʻOku fakafonu ʻe he kakaí ʻetau kané ʻi heʻenau fakahoko ha meʻa lelei maʻatautolú. Pea te tau lava ʻo fakafonu e kane ʻa e niʻihi kehé ʻaki ʻetau angalelei kiate kinautolu. Hangē ko ení, kapau ʻe fāʻofua atu hoʻo fineʻeikí, ʻokú ne fakafonu ʻe ia hoʻo kané. Kapau te ke lea ʻaki ha meʻa lelei ki ha taha, ʻokú ke fakafonu ʻenau kané.”

Ne sio atu ʻa Mākisi ki hono kaungāmeʻa lelei taha ko Kēlepí. Naʻá ne maʻu mo ha kane engeenga!

Naʻe talaange ʻe Mīsisi Peeka, “Ko e uike ní, te tau tuku e ʻū kane ko ʻení ʻi heʻetau funga tesí koeʻuhí ke tau fetohiʻaki ha ngaahi meʻa lelei.” Naʻá ne tāpelupelu ha fanga kiʻi laʻi pepa iiki pea faʻo ia ki ha kane. “Pea te nau fakamanatu mai kiate kinautolu ʻa e ʻū kane ʻoku tau pehē pē ʻoku tau takitaha maʻu ʻi lotó. ʻOku fie maʻu ke tau angaʻofa ka tau hoko ko ha niʻihi fakafonu kane.”

Naʻe toʻo hake ʻe Mākisi ha kiʻi laʻi pepa peá ne fakakaukau ki he ngaahi meʻa lelei te ne lava ʻo tohi kia Kēlepí, hangē ko ʻene sai ʻaupito he sipotí. Ka naʻá ne sio atu kia Halimi. Ne tō hifo hono ongo umá ʻo hangē ʻoku lotomamahí.

Naʻe fifili ʻa Mākisi pe naʻe ʻi ai ha kaungāmeʻa lelei taha ʻo Halimi ʻi he feituʻu naʻe nofo aí. Mahalo pē naʻe faingataʻa ke lea fakamāvae mo fakailifia ke hiki mamaʻo ʻaupito.

Ne sio hifo ʻa Mākisi ki he kiʻi laʻi pepa maʻa ʻi hono tesí. Naʻá ne maʻu ha fakakaukau, peá ne tohi leva,

“ʻAlā siʻi Halimi,

ʻOku talitali lelei koe ki homau ʻapiakó. Kapau te ke fie maʻu, te tau lava ʻo vaʻinga ʻi he mālōlō siʻí. Te u hoko ko ho kaungāmeʻa. Pea ʻoku ou tui ʻe hoko foki mo Kēlepi ko ho kaungāmeʻa.

Meia, Mākisi.”

Naʻá ne pelupelu leva e laʻi pepá peá ne faʻo ia ki he kiʻi kane ʻa Halimí. Naʻe malimali ʻa Halimi. Naʻe ongoʻi loto-māfana mo loto-fiefia ʻa Mākisi. Naʻá ne fiefia ʻi heʻene hoko ko e tokotaha fakafonu kané!