Perekonnad lepingu all

Mul on rõõm olla kogunenud koos teiega siia koosolekule, kuhu on kutsutud kõik Jumala preesterluse hoidjad maa peal. Meid on õnnistatud, et meie eesistujaks on president Thomas S. Monson. Kiriku presidendina on ta ainuke inimene maa peal, kes vastutab võtmete eest, millega pitseeritakse perekondi ning tehakse kõiki neid preesterluse talitusi, mis on vajalikud igavese elu saamiseks, mis on suurim Jumala and.

Täna on kuulamas üks isa, kes oli enne ebaaktiivne ja soovib kogu südamest kinnitust sellest annist. Ta armastab koos oma abikaasaga oma kahte väikest last. Just nagu teisedki vanemad on tal võimalik ette näha õnne, lugedes järgnevaid sõnu: „Ja samasugune omavaheline läbikäimine, nagu on meie vahel siin, on meie vahel seal, ainult et sellega käib kaasas igavene hiilgus, millist hiilgust meil praegu ei ole.”¹

See isa teab seda teed, mis viib hiilgava sihini. See ei ole kerge. Ta teab seda. Selleks oli vaja usku Jeesusesse Kristusesse, sügavat meeleparandust ning südamemuutust, mis oli võimalik tänu lahkele piiskopile, kes aitas tal tunda Issanda armastavat andestust.

Imelised muutused jätkusid, kui ta sisenes pühasse templisse, et saada Issandalt templiand, mida Issand kirjeldas neile, kellele anti vägi kõrgest esimeses templis käesoleval evangeeliumi ajajärgul. See oli Kirtlandis Ohios. Issand ütles selle kohta:

„Mispärast, sellel põhjusel andsin ma teile käsu, et te peate minema Ohiosse; ja seal annan ma teile oma seaduse; ja seal antakse teile vägi kõrgest;

ja sealt, ... ; sest mul on varuks suur töö, sest Iisrael saab päästetud ja ma juhin nad, kuhu iganes ma tahan, ja ükski vägi ei peata mu kätt.”²

Nii mu hiljuti aktiivseks hakanud sõbra kui ka kogu ülejäänud preesterluse jaoks on ees suur töö juhtida selle Iisraeli osa – oma perekonna – päästmist, mille eest me vastutame või hakkame vastutama. Mu sõber ja tema naine teadsid, et see tähendab Melkisedeki preesterluse väe läbi pitseerimist Jumala pühas templis.

Ta palus, et ma viiksin selle pitseerimise läbi. Ta tahtis koos naisega, et see viidaks läbi niipea kui võimalik. Kuna lähenemas oli kiire konverentsiaeg, siis jätsin paari ning piiskopi ja mu sekretäri otsustada, mis oleks selleks parim aeg.

Mu üllatus ja rõõm oli suur, kui isa teatas, et pitseerimine pidi toimuma 3. aprillil. See oli päev, mil 1836. aastal prohvet Eelija, kes muudeti, saadeti Kirtlandi templisse, et ta annaks Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle pitseerimisväe. Need võtmed on sellest ajast saadik kuni aegade lõpuni Kirikus.³

See on sama jumalik volitus, mille Issand vastavalt oma lubadusele Peetrusele andis: „Ma annan sinule taevariigi võtmed, ja mis sa maa peal seod, see on taevas seotud, ja mis sa maa peal lahti päästad, on ka taevas lahti päästetud.”⁴

Eelija naasmine õnnistas kõiki preesterluse hoidjaid. Vanem Harold B. Lee tegi selle selgeks oma üldkonverentsi kõnes, kui ta tsiteeris president Joseph Fielding Smithi. Kuulake hoolega: „Ma hoian preesterlust ning teie, vennad, hoiate preesterlust. Meile on antud Melkisedeki preesterlus, mida hoidsid Eelija ning teised prohvetid ja Peetrus, Jaakobus ja Johannes. Meil on volitus ristida ja asetada oma käed pea peale, et anda Püha Vaimu and ning pühitseda seda tegema ka teisi just tänu pitseerimisväele. Ilma selleta ei saaks me midagi korda saata, sest see oleks kehtetu.”

President Smith jätkas:

„Kõrgemaid talitusi, suuremaid õnnistusi, mis on ülenduseks Jumala kuningriigis vajalikud, ... mida on võimalik omandada vaid kindlates kohtades, ... mitte ühelgi mehel pole õigust neid talitusi ellu viia ilma kindla volituseta seda teha inimeselt, kel on vastavad võtmed. ...

Maailmas pole ühtegi meest, kellel oleks volitus viia ellu evangeeliumi talitusi ilma võtmeid hoidva Kiriku presidendi loata. Ta on andnud meile volituse, ta on andud meie preesterlusele pitseerimisväe, sest tema hoiab neid võtmeid.”⁵

Sama kinnitus tuli president Boyd K. Packerilt, kui ta kirjutas pitseerimisväe kohta. Teadmine, et need sõnad on tõsi, pakub tröösti nii mulle kui ka sellele perekonnale, kelle pitseerin 3. aprillil. „Peetrus sai endale võtmed. Peetrus sai pitseerimisväe, volituse siduda ehk pitseerida maa peal või päästa lahti maa peal ja see saab olema nii taevastes. Need võtmed kuuluvad Kiriku presidendile – prohvetile, nägijale ja ilmutajale. Seesama püha pitseerimisvägi on Kirikus olemas ka praegu. Neile, kes teavad selle volituse tähtsust, pole sellest midagi pühamat. Midagi ei hoita hoolikamalt. Mehi, kellele see pitseerimisvägi maa peal on delegeeritud, on igal ajahetkel suhteliselt vähe – igas templis on vendi, kellel see vägi on olemas. Selle väe saab vaid Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku presidendilt, prohvetilt, nägijalt ja ilmutajalt.”⁶

Eelija tulemise ajal ei antud mitte ainult preesterlusele väge, vaid pöörati ka südameid. „Eelija vaim, vägi ja kutse tähendavad, et teil on vägi hoida ilmutuste, talituste, ettekuulutuste, väe ning Melkisedeki preesterluse ja Jumala maapealse kuningriigi täiuse andmise võtit; võtta vastu, saada ja viia läbi kõiki talitusi, mis kuuluvad Jumala kuningriigi juurde nii kaua, kuni isade südamed on pööratud laste poole ja laste südamed isade, nimelt nende poole, kes on taevas.”⁷

Selline südame pöördumine on tabanud juba minu sõpra ja ta perekonda. See võib olla tabanud teid selle konverentsi ajal. Teile on vilgastunud oma mõtteis just nagu mulle teie ema või isa. Selleks võis olla õde või vend. Või teie tütar või poeg.

Nad võivad olla nii vaimumaailmas kui mandrite kaugusel teist. Kuid rõõm tuli nende sidemete tunnetamisest, sest te kas olete või võite olla nendega preesterluse talituste kaudu seotud, mida Jumal peab au sees.

Melkisedeki preesterluse hoidjatele, kes on isad pitseeritud perekonnas, on õpetatud, mida nad peavad tegema. Teie peres pole ega tule kunagi pitseerimisõnnistustest midagi tähtsamat. Pole midagi olulisemat kui austada oma abielu- ja perekonnalepinguid, mida olete teinud või tegemas Jumala templites.

Tee selleks on selge. Lubaduse Püha Vaim pitseerib läbi kuulekuse ja ohverduse meie templitalitused, et need kestaksid ka tulevases maailmas. President Harold B. Lee selgitas, mida tähendab olla pitseeritud lubaduse Püha Vaimu poolt. Ta tsiteeris selleks vanem Melvin J. Ballardit: „Võime petta kaasinimest, aga mitte Püha Vaimu. Meie õnnistused ei muutu igaveseks, kui need pole pitseeritud lubaduse Püha Vaimu poolt. Püha Vaim on see, kes loeb inimeste mõtteid kui ka südamesoove ning annab oma pitseeriva nõusoleku õnnistustele, mis on teie pea kohal lausutud. Seejärel muutuvad need siduvaks, mõjuvaks ja kehtivaks.”⁸

Kui mind ja õde Eyringit Utah’ osariigis Logani templis pitseeriti, ei mõistnud ma seda lubadust täielikult. Jätkuvalt üritan seda rohkem mõista, aga ligikaudu 50 aastat tagasi tegime naisega abielu alguses otsuse kutsuda Püha Vaimu nii palju kui võimalik nii oma kui ka perekonna ellu.

Noore isana, olles pitseeritud templis ja süda pööratud mu naise ja noore perekonna poole, kohtusin esimest korda president Joseph Fielding Smithiga. Esimese Presidentkonna nõupidamisruumis, kuhu mind oli kutsutud, sain täieliku tunnistuse, kui president Harold B. Lee küsis mu käest, viidates president Smithile, kes tema kõrval istus: „Kas sa usud, et see mees võiks olla Jumala prohvet?”

President Smith oli just tuppa sisenenud ega olnud veel midagi öelnud. Olen lõputult tänulik, et suutsin kindlalt vastata tänu sellele, mida südames tundsin: „Ma tean, et ta on.” Ning teadsin seda sama kindlalt kui päikese paistmist, et ta hoidis kogu maailma preesterluse pitseerimisväge.

See kogemus andis ta sõnadele sügava kaalu nii minu kui mu naise jaoks 6. aprillil 1972. a toimunud konverentsiistungil, mil president Joseph Fielding Smith andis järgnevat nõu: „On Issanda tahe tugevada ja säilitada perekondasid. Me palume isasid, et nad võtaksid neile kuuluva rolli perekonnapeana. Me palume, et emad toetaksid oma abikaasat ning oleksid valguseks oma lastele.”⁹

Soovitan nelja asja, mida preesterluse isadena teha, et ülendada ja juhtida oma pere olema taas koos Taevase Isa ja Päästjaga.

Esiteks omandage kindel tunnistus, et preesterluse võtmed on meiega ning neid hoiab Kiriku president. Palvetage selle nimel iga päev. Vastus saabub, kui teie otsus perekonda juhtida tugevneb, lootuse tunne kasvab ja rõõm teenimisest suureneb. Muutute rõõmsameelsemaks ja optimistlikumaks, mis on suureks õnnistuseks nii teie naisele kui perele.

Teine käsk on armastada oma naist. See nõuab usku ja alandlikkust, et panna tema huvid enda omadest kõrgemale, kui olete vastamisi katsumustega. Teil on kohustus perekonna eest koos temaga hoolitseda teisi teenides. See võib mõnikord võtta teil kogu energia ja jõu. Vanus ja haigused võivad suurendada teie naise vajadusi. Kui otsustate isegi siis panna tema õnne kõrgemale, luban, et teie armastus tema vastu suureneb.

Kolmandaks, kandke hoolt, et kõik teie peres armastaksid üksteist. President Ezra Taft Benson õpetas:

„Igavikust vaadatuna on päästmine seotud perekonnaga. ...

Üle kõige peavad lapsed teadma ja tundma, et neid armastatakse, tahetakse ja hinnatakse. Neile peab seda sageli kinnitama. Ilmselgelt peavad vanemad seda rolli täitma ning emad teevad seda tihti kõige paremini.”¹⁰

Veel üks oluline allikas selle armastuse jaoks on teiste laste armastus teie peres. Ainult siis, kui vanemad järjepidevalt pingutavad ja Jumala abiga tegutsevad, hakkavad lapsed üksteise eest pidevalt hoolitsema. Isiklikest kogemustest teate, et see on tõsi, ning seda kinnitatakse iga kord, kui loete konfliktidest, millega õigemeelne Lehhi ja ta naine Saaria pidid perekonnana Mormoni Raamatu ülestähenduses silmitsi seisma.

Nende edu on meile eeskujuks. Nad õpetasid Jeesuse Kristuse evangeeliumi nii hästi ja järjekindlalt, et laste ja koguni mõningate teiste järeltulijate südamed järgnevates sugupõlvedes pehmenesid nii Jumala kui üksteise suhtes. Näiteks kirjutasid Nefi ja teised perekonnaliikmetele, kes olid olnud nende vaenlased, ning pakkusid neile abi. Vaim pehmendas ajuti tuhandete südameid, asendades viha armastusega.

Üks võimalus isa Lehhi edu kordamiseks on see, kuidas peame perepalveid ja veedame aega perega, näiteks pereõhtuid. Andke lastele võimalus palvetada, kui nad seda teha oskavad, ja paluda üksteise eest pereringis, kes vajavad õnnistusi.Toimige kiirelt, kui lahkheli on tekkimas, ja tunnustage isetut teenimist, eriti kui seda osutatakse üksteisele. Kui nad palvetavad üksteise pärast ning teenivad üksteist, siis südamed pehmenevad ning pöörduvad nii üksteise kui oma vanemate poole.

Neljas võimalus juhtida pere Issanda teel saabub siis, kui on vaja distsipliini. Meie kohustuseks on perekonda Issanda viisil korrale kutsuda. Kui teeme seda, juhatame oma lapsed igavese elu poole.

Teile jäävad meelde sõnad, aga võib-olla pole te näinud nende väge Melkisedeki preesterluse hoidja elus, kes valmistab oma perekonda elama samas sotsiaalses keskkonnas nagu on selestilises kuningriigis. Te teate neid sõnu. Need on nii tuttavad:

„Ükski võim ega mõjujõud ei saa ega tohi põhineda lihtsalt preesterlusel kui sellisel, vaid üksnes veenmisel, pikameelsusel, lahkusel ja tasadusel ning teesklematul armastusel;

heldusel ja puhtal teadmisel, mis avardavad suuresti hinge ilma silmakirjalikkuse ja pettuseta –

aegsasti teravalt noomides, kui Püha Vaim selleks märku annab; ja seejärel näidates üles veelgi suuremat armastust selle vastu, keda sa oled noominud, et ta ei peaks sind oma vaenlaseks;

et ta võiks teada, et sinu ustavus on tugevam kui surma köidikud.“¹¹

Hiljem saabub lubadus, mis on meile Siioni isadena ülimalt väärtuslik: „Pühast Vaimust saab sinu pidev kaaslane ja sinu valitsuskepiks õigemeelsuse ja tõe muutumatu valitsuskepp; ja sinu valitsus saab olema igavikuline valitsus ning sundimata voogab see sinule igavesest ajast igavesti.“¹²

See on meile kõrge eesmärk, kuid kui hoiame oma vihapursked usuga kontrolli all ning jahutame uhkust, siis annab Püha Vaim oma nõusoleku ning pühad lubadused ja lepingud saavad tõeks.

Te saavutate edu tänu oma usule, et Issand saatis maa peale tagasi oma preesterluse võtmed, mis on ikka veel meiega, kui teil on tihe armastuseside oma naisega ning kui pöörate Issanda abiga oma laste südamed üksteise ja oma vanemate poole ning kui lasete armastusel end juhtida parandama ja innustama viisil, mis kutsuks Vaimu.

Ma tean, et Jeesus on Kristus ja meie Päästja. Ma tunnistan, et president Thomas S. Monson hoiab ja kasutab kõiki preesterluse võtmeid, mis on praegu maa peal. Ma armastan ja toetan teda. Ma armastan teid ja palvetan teie eest. Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.