Tiepene Lap
Sises Krais: Atail Sounkomour
Kapokon Lap en Epreil 2021


Sises Krais: Atail Sounkomour

Ni atail kin koluhkihla dipatail kan ni mehlel, kitail kin ale tomw en Krais pwehn kaweid atail mour.

Riei ohl oh lih akan, ni menseng en Ihster kaselel wet ahi mohngiong pil perenkihda ahi tamanda mwekid keieu lingan, keieu kouwahlap, mwekid me sohte me kak rasehng nan poadopod en sampa--iei meirong en tomw en atail Kaun, Sises Krais. Mahsen ndand kan sang soukohp Aiseia kasalehda uwen kesempwal oh inondehn tohnmetei me Sounkomouro ketin wiahiong seri en Koht kan koaros.

“Ahpw, atail tungoal lokolok kan me e lokolongki, atail medek me e toutoukihla. Ni ansowo kitail medemedewe me Koht me ketikihong kalokolok wet.

“Ahpw soh, dipatail kan me e lipwalipwkihda, oh atail wiewia suwed kan me e wowokihki. Lokolok wet kamwahuwihkitailla, lipwen ohla kan ni kahlepe kaunsekihkitailla.”1

Ni Ah pein ketkihsang dipen aramas koaros, langada ni lohpwuo, oh kalowehdi mehla ni kesiluhn rahno,2 Sises ketin kasarawiala mehlel duwen tiahk sarawi en Pahsohpa me kohieng pohn mehn Israel kan kawah o.3 Pwehn kapwaiada kokohpo, E ketin tohnmeteikihla pein Kahlepe pwehn wia kaimwseklahn meirong lapo,4 me kamanahla kilel kan me kin doadoahk nan kowoupen Pahsohpa en Kauno pwehki meironglahn Kahlepe oh nta.5 Nan mwekid wet, Krais ketin alehdi kalokolok en paliwar oh palingehn me mwahliel en aramas sohte kak wehwehki. Pein Sounkomouro Ketin mahsanih:

Pwe kilang, Ngehi, Koht, ketin alehier kalokolok pwukat pwehki koaros, …

Me kahrehiong pein ngehi lokolok, pil Koht me lapalapasang koaros, me rerrer pwehki weirek, oh nta keredi sang nan pwoaren kili koaros, oh lokolok pali werei oh pali ngeni—oh me I sohte pahn nim kepin pihl katiko oh en kapwurpwurla sangie--

Ahpw, kilohri ong Sahmo, oh I alehier oh kanekelahr ahi kaunopda ong seri en sampa kan.6

Krais ketin kapwaiadahr kupwur en Sahmo7 sang ni Sapwellime meirong lingan oh poatopoto. E ketin powehdi melahn paliwar oh palingehn,8 kawehwehiong sampa duwen Pwupwidi o,9 meirong kihong kitail atail kak ale mour soutuk.10

Sises kelehpw me kak ketkihda tohnmetei kaselel oh poatopot wet ong kitail koaros.11 E pilipildahr oh kasarawihlahr nan Kaunsel Lap en Nanleng, mwohn kepikpikdahn sampa wet.12 Pwehn doudoulahte, pwehki Eh ipwidi sang lih en sampa men, E kak ketin pwoula, ahpw sang Koht, me pahn wia Ieros en Sahm, E ketin sohsohki manaman en pein ketkihda Sapwellime ieias oh ketin pwurehng ale.13 Pil ehu, Sises ketin ieiaski mour unsek me sohte dipe oh inenen mwakelekel oh, kahrehda, sohte pahn iang ale kadeik sarawio.14 Ni ansou kei Soukohp Joseph Smith padahngki me:

Pilahn en Komour sohte pahn kak mie pohn sampah ma Sises Krais sohte pilada en wia sounkomour.

“Koht … kaunopadahr tohnmetei en kisakis sang Sapwellime Iehros, me pahn ketdo pwehn … ritingada wenihmw pwe koaros en pedelong nan wehin Kauno.”15

Detehn Sounkomouro ketin ketkisangehr kalokolok en mehla pwehki Sapwellime meirongo,16 E sohte ketkihsang atail pwukoahn koluhkihla sapwung kan me kitail wiahda.17 Ahpw, E ketkihong kitail luhk kesempwal ehu kitail en ehuiongla Sahm Soutuko. Pwehki Sises Krais oh Sapwellime tounmetei en tomwo, kitail kak weliakapwi atail madmadau oh mohngiong, wahdo tiahk kahpw, pahn kupwuren Koht oh ong atail mour.18 Ni atail kin koluhla ni mehlel sang dipatail kan, wekid atail mohngiong oh mour ong Koht oh Sapwellime kosonned akan, kitail kak ale Sapwellime mahk oh pehm manaman en Sapwellime Ngehno eh kadirehla atail mour. Oh, kitail eri sohte iang ale lokolok laud me Sounkomouro powehdier.19

Kisakis en koluhla iei kasansalpen en Koht ah ketin loalloale Sapwellime serihkan oh kadehde duwen Sapwellime manaman me kin sewesei kitail en powehdi dihp me kitail wiahda. E pil wia kadehde pen kanengamah oh mahk en Samatail Poatopoto ong atail luwet kan oh soh itar kan. Presiden Russell M. Nelson, atail soukohp kempoakeo, kawehwe me kisakis wet iei kih ong popohl oh onepek mwahu.”20

Kempoakepahi kan, I kadehde ong kumwail me ni atail kin koluhkihla dipatail kan ni mehlel,21 kitail kin ale tomw en Krais pwehn kaweid atail mour.22 Kitail pahn saledeksang katoutou en dihp, diar popohl nan seilok en mour wet, oh warehng iang ale mour soutuk, me kaunopadahr ni kepikpikdahn sampa ong koaros me kamehlele Sises Krais oh alehda Ih.23

Me pil patehng ong kaunopadahn kisakis lap wet, Sounkomouro pil kin sawas oh ketkihong kitail popohl ni atail kin ale kahpwal, kasongsong, oh luwetalahn mour, iangahki kahpwal en soumwahu doar me apwtehn kipe kitaildi. I kak kamehlelehiong kumwail me Krais ketin mwahngi kahpwal kan me kitail kin sohpai nan mour wet. E ketin mwahngi lokolok, kapahtou, oh weirek koaros iangahki weikeklahn paliwaratail oh palingenatail me kitail kin sohpai. Sounkomouro audaudki mahk oh E kin ketin ansou koaros onopadahr en sewesei kitail. Met kak wiawi pwehki E ketin lelohngehr oh pein alehda ni uduk lokolok en medek en atail luwet akan oh luwet en madamadau kan.24

Ni ohpampap oh karakarahk, E ketdihla pahn mehkoaros oh ale kamwamwahl, lekidekla, oh wiahla mehn kemen kouruhr, ni eh ohkihla atail wiewia sapwung oh dipatail kan. E ketin lokolongki mepwukat pwehki kitail koaros, ketkidahr pohn Kahlepe dihp kan koaros en sampa,25 oh Ih eri wiahla atail sounkomour.

Ni atail kin karaniala Ih, pwilkihdi palingenitail pahn Kupwure, kitail pahn kak ale Sapwellime mehn wisiko, me mengei, oh Sapwellime mehn wisik, me marahra, kitail eri diar popohl oh kommol Reh. Palilahsang met, kitail pahn ale kakehlail me kitail anahne pwehn powehdi kahpwal kan, luwet kan, oh kapwunod kan en mour, me kin inenen apwal en powehdi ma sohte Sapwellime sawas oh manaman en kakehlail.26 Irehn pwuhk sarawi kan padahkihong kitail en pwilikihdi atail katoutou kan rehn Kauno, oh e pahn ketin apwali kitail.27 Oh Koht en ketkihong [kitail] [atail] wisik kan en marahra, pwehki popohl en [sapwellime] Ieroso.28

Kilel
Regina oh Mario Emerick

Kerenlahng ni imwin sounpar nekiero, I esehda duwen mehlahn pwopwoud ehu, Mario oh Regina Emerick, me kin pwoson Kauno oh mehla rahn pahieu nan pwungara pwehki soumwahu doar en COVID-19.

Emen neira pwutak, me wia emen Pisop nan Brazil, ndahiong ie me; E inenen apwal ehng ie ien kilang melahn ahi pahpa/nohno sang sampa wet ni soangen mwohmwo, ahpw I kak pehm limen Kauno nan ahi mour nan apwal wet, pwehki I ale kakehlail oh meleilei me kameleileiedi ahi lamalam. Pwehki ahi pwoson Sises Krais oh Sapwellime Tomwo, I ale sawas sarawi pwehn kakehlailih oh kansenamwahuwi tohn peneinei oh koaros me sewesei kiht nan kahpwal wet. Detehn manaman me koaros kasik sohte wiawi, ahpw ngehi mie ahi kadehde ong ni manaman kan de mwekid kopwuriamwei kan me wiawiher nan ahi mour oh ong mour en tohn ahi peneinei. I kehn meleilei kapwuriamwei me audehla ahi mohngiong, kihohng ie koapworopwor oh likilik nan limpoak en Sounkomouro ong ie nan koasondi en popohl en Koht ong Sapwellime serih kan. I esehla me nan rahn akan me kin keieu kansensuwed, Sounkomouro kin kalap kapahdo limeh kan ni atail kin rapahki Ih ki atail mohngiong, manaman, lamalam oh kehl unsek.”

Kilel
Peneinei en Emerick

Riei ohl oh lih akan, ni Rahn Sarawi en Ihster wet, I kadehde ni mehlel me Sises ketin iasadahr oh E ketin ieias. I kadehde ong kumwail me pwehki Ih oh Sapwellime Tomwo, Sounkomouro ketkihong kitailehr elen atail kak powehdi melahn paliwar oh palingehn. Me patehng kapai kaselel pwukat, E ketin ketkihong kitail koaloalamwahu oh koapwoaroapwoar nan ansou en apwal akan. I kamehleleiong kumwail me ni atail kin liki Sises Krais oh nan Sapwellime tohnmetei laud, kolokol atail pwoson lel ni imwi, kitail pahn ale inou kan sang Sahm Nanleng kempoakeo, me kin kupwurki wia mehkoaros nan Sapwellime manaman pwehn sewesei kitail en pwurala Reh ehu rahn. Iei met me wia Sapwellime doadoahk oh Sapwellime kilohri.29 I kadehde ong kumwail me Sises iei Krais, Soundor en sampa, Mesaia me inoupe wiawiher, me wia Iasadahu oh Mour.30 Oh I ehukihong kumwail mehlel pwukat ni Mware sarawi, Ieros en Sahmo, atail Kaun, Sises Krais, amen.