Toeni Luhlahp
Osana nuh sin God Fuhlwactlacna Emet
Toeni Luhlahp ke Eprel 2023


Osana nuh sin God Fuhlwactlacna Emet

Ahkfuhlwactyeyacn utyak lal Jisus nuh Jerusalem ac ma sikyak ke wik se ingacn ukweyuck ke mwe luti ma kuht kuh in kapsra nuh ke moul lasr misenge.

Misenge, oacna ke fwackyuck ah, kuht toeni wi mwet Christian fin facluh nohfohn in ahkfuhlwactye Jisus Kraist ke Sacnri Palm se inge. Apkuhran in yac tausin luo somlah ah, Sacnri Palm el mahkiyac muhtwacwacackiyacn wik sahflah ke forfor luti luhn Jisus Kraist facluh. Wik na yohk srihpac se emet ke sramsram mahtuh luhn mwet uh.

Muhtwacwacack ke painyuck pahngonyuck Jisus muh Messiah se ma uliyuck ah ke utyak pwengpweng se Lal nuh Jerusalem ac sahflah ke Uniyucki ac Moulyak Lal.1 Oacna ke akiyucki inkuhsrao, iwaclah Lal ahksahfyelah luti Lal facluh, oraclah in fihsrwacsr nuh sesr in muhta yurun Pahpah Inkuhsrao nuh tok ma pahtpaht.

Ma suhmuhslah fahk nuh sesr lah wik sac muhtacwacack ke un mwet na puhs tulac ke acn in utyak in liye “Jisus, mwet palu su tuku liki Nazareth in Galilee.”2 Elos “us lesak palm ac illa som in sonol. Elos sasa ac fahk, Hosanna: Insewowo el su tuku Inen Leum.”3

Sramsram mahtuh se ke Bible inge ahkacsmakihnyeyuc ke kunohkohn se luhk ke Alu uh nuh fin acn Takoradi, Ghana. Wo na pwacye, nga sun acn we ke Sacnri Palm se.

Petsac
Mwet wi alu fin acn Takoradi, Ghana.

Nga som in kihtaclihk Takoradi Ghana Stek in oraclah Mpintsin Ghana Stek. Misenge, oasr mempucr puhs liki tausin siofok ke Alu uh fin acn Ghana.4 (Kuht painguhl Ga Mantse, Mwet Kol Fuhlwact Tohkohsrah Nii Tackie Teiko Tsuru II fin acn Accra, Ghana, suc wi kuht misenge.) Ohsun nuh sin Mwet Luhlahlfongi inge, nga puhla luhngse pwacye lalos nuh sin Leum. Nga fahkwack luhngse luhk nuh selos, ac lah Prestuhn ke Alu uh luhngse pac elos. Nga orekmakihn kahs lal Mwet Lahngo ma sihmlac sel John: “Kowos in lungse sie sin sie. Oana ke nga lungse kowos.”5 Elos oraclah muh “toeni in luhngse se.”6

Petsac
Elder Rasband el usruk poun mwet fin acn Takoradi, Ghana.

Ke nga ngeti ngwetwack liye siyah puhs luhn tamuhlwel ac tahmtahel sacohk wiyuck inge wi sucu lalos lin lohm alu ah, nga kuh in liye, ke muhtahlos sahromromiyacn etuh ac luhlahlfongi lalos kacl Jisus Kraist. Nga puhla kena lalos in oekyuck muh elos ip ke Alu Lal yen loesuhlah. Ac ke choir ah on ah, elos on oacna in lipufacn.

Petsac
Choir fin acn Takoradi, Ghana.
Petsac
Elder Rasband wi mempucr fin acn Ghana

Oacna ke Sacnri Palm ke pacl mahtuh ah, mwet inge elos mwet tuhma lutlut lal Jisus Kraist toeni in Ahkfuhlwactyacl oacna mwet oruh ke acn in utyak Jerusalem ah, ke elos sruok palm ah ke paholos, wowoyak, “Hosanna … : Akinsewowoye el su tuku Inen Leum.”7

Petsac
Usruk palm an fin acn Ghana

Finne mwet muhta ke alu sahyac ma fototo nuh yohrohsr ahkfuhlwactye pac Sacnri Palm. Ke nga tu sramsram ke mwe sramsram sac, nga liye ke window ah lah elos fahsr engan inkacnek ah furok palm ke paholos, oacna in kain se ke petsac se inge. Sie petsac nga tiac kuh in muhlkuhnlah—kuht nuhkwewa ke lwen se ingacn ahkfuhlwactye Tohkohsrah luhn tohkohsrah.

Prestuhn Russell M. Nelson el ahkweye kuht in oruh Sacnri Palm in “arulacna muhtahl ke kuht esam, tiac ke palm ma usrukyuck in ahkfuhlwactye utyak lal Jisus nuh Jerusalem, tuhsruhk in esam palm ke Pahol ah.” Na Prestuhn Nelson el orekmakihn kahs lal Isaiah, suc sruhmuhn olwelah luhn Mwet Lahngo, “Nga tia ku in mulkinkomla,” ke kahs inge, “Nga sumusla inem loun pouk.”8

Leum El etuh na emet lah moul facluh e upac. Kihnet Kacl ahkacsmakihnye kuht lah El kweok liki na ma kuht nuhkwewa kweok kac9 tuh Elan kuh in kahsrelos suc ma kweok ac mwe srihkasrak se lasr in sruokyac na innek uh,10 inkacnek Lal, lah God Elac fah wi kuht nuh tok ac ma pahtpaht.11

Sacnri Palm el tiacna ma na sikyak se, sra puk se ke sramsram mahtuh ke lwen se, pacl se, ac acn se. Ahkfuhlwactyeyacn utyak lal Jisus nuh Jerusalem ac ma sikyak ke wik se ingacn ukweyuck ke mwe luti ma kuht kuh in kapsra nuh ke moul lasr misenge.

Lwelah kuht in liye kuhtuh mwe luti ma pahtpaht ma som puhsrallah lutlut Lal ahksahfye fin acn Jerusalem.

Ma se emet, pahluh. Sie srihkasrak an pa, mwet pahluh se ke Wuhlweacng Mahtuh Zechariah el palyei utyak lal Jisus Kraist nuh Jerusalem, el ahkuhtweyac pacna lah elac kahsruhsr fin donkey soko.12 Jisus El fahk na met Sifilpac Moulyak Lal ke El ahkolah in utyak nuh ke siti, ohinge:

“Kut ac som nu Jerusalem pa inge, ac Wen nutin Mwet el ac fah itukyang nu inpoun mwet tol fulat ac mwet luti Ma Sap uh. Elos ac fah wotela elan misa,

“Na elos fa eisalang nu inpoum mwet pegan, su ac fah aksruksrukel, srunglul, ac unilya fin sakseng soko. Tusruktu ke len se aktolu el ac fah sifil akmoulyeyukyak.”13

Ahkluo, kahsruh luhn Nguhn Muhtahl. Joseph Smith el luti, “Wacngihn mwet kuh in etuh lah Jisus pa Leum, sahyacn na Nguhn Muhtahl.”14 Mwet Lahngo El olwelah nuh sin mwet tuhma lutlut Lal15 ke Mongo Sahflah16 ke rum se lucng,17 “Nga fah tia filikowosi mwet mukaimtal.”18 Elos e fah tiac muhkwena us ma pwacye ke wosasuc nuh meet tuhsruhk e fah ituckyang mwe sang luhn Nguhn Muhtahl in kohlohlos. “Nga filiya misla yuruwos. Misla luk sifana pa nga asot nu suwos.” El olwelah; “Nga tia asot oana faclu asot.”19 Ke mwe sang luhn Nguhn Muhtahl oasr pac yohrohsr etuh sacn; tuh kuht in eis “Nguhn Lal in kuh in wi [kuht] pacl nuhkwewa”20 ac “ke kuh luhn Nguhn Muhtahl [kuht] in etuh ma pwacye ke ma nuhkwewa.”21

Ahktolu, mwet tuhma lutlut. Mwet tuhma lutlut pwacye se el tiac oruh olwelah kikiacp, ahkos masap, ac luhngse God, in pa emet ac yohk srihpac. Wacngihn tahfuh luo. Un mwet puhs se ma sang nuh sel palm Pahnglol muh Messiah. Pa ingacn na pwacye lah suc El uh. Elos fototo nuh Sel, ma usrnguck Lal, ac luti Lal. Tuhsruhk kaksak luhn mwet puhs tiac ma ne tok. Kuhtuh selos suc ma wi sasa fahk, “Hosanna”22 tiac paht forlah ac wi fahk, “Unilya.”23

Ahkahkosr, Iwaclah luhn Jisus Kraist.24 Ke lwen sahflah Lal, tukun Sacnri Palm sac, El ahksahfyelah Iwaclah usrnguck Lal, ke kweok in acn Gethsemane nuh ke ahksruhksruhk ke srihpen sruh Lal, ahkngal Lal fin sahksin sac, ac puckpucki Lal ke kuclyuck nguhsrlac sac. Tuhsruhktuh tiac na tui insacn. Ke srihpen kunohkohn wolacna se Lal ekihn Mwet in Molwelah nuh sin tuhlihk nuhkwewa nuhtin Pahpah Lucng, lwen tolu tohkoh El illac liki kuclyuck sacn, sifilpac moulyak25 oacna ke El palyei ah.

Kuh kuht srwackna kulohkihn Iwaclah se luhn Jisus Kraist inge suc ma kuht tiac kuh in kapsra nuh ke ma nuhkwewa? Kuh kuht puhla fokokoiyacn kuh la, ingena? Pa oruh Jisus Kraist, Mwet Suc Oraclah ac Ahkfahsrye Moul Ma Pahtpaht, som nuh Jerusalem, in molikuhtlac nohfohn. Kuh kahs lal Alma inge use nuhnak se: “Kowos fin puhlakihn ayaol luhn insiac, ac kowos fin puhlakihn in onkihn on ke luhngse moliyucklac, ngwac siyuck, yac kowos kuh in puhla inge?”26 Nga kuh in fahk na pwacye, choir se fin acn Takoradi ke Sacnri Palm sacn onkihn “on ke luhngse moliyucklac.”

Wik sahflah Lal in forfor luti facluh ah, Jisus Kraist El oruh puhpuhlyuck se ke muhtwacn virgin singucul ah.27 El luti ke fohlohk Lal nuh selos suc ma ahkolah in Eisacl, tiac ke palm ke paholos tuhsruhk ke kahlwem ke wosasuc in elos. El orekmakihn petsac ke lahm kahlwem ac ahkokyak, wi in oasr oil yolyak in ahkoswack e sac, ahkuhtweyac kena lasr in moulkihn inek Lal, ma pwacye Lal, ac akacsruhi ke kahlwem Lal.

Kom etuh sramsram soko ah. Kalmacn muhtwacn virgin singucul ah pa mempucr ke Alu uh, ac mukul se ma e macruht ah pa Jisus Kraist.

Muhtwacn virgin singucul ah eis lahm lalos ac “som in osun nu sin mwet pisrla.”28 Limekohsr selos lahlmwetmwet, ahkolah oil nuh ke lahm nahtuhlos ac us pac kuhtuh mwe ayaol, ac limekohsr lahlfon, lohsr lahm nahtuhlos ac wacngihn oil in ayaol. Ke sie puhsra kahslah fahk, “Mwet pisrla el a tuku nge; Fahsru osun nuh sel,”29 ma limekohsr ma lahlmwetmwet ah eis ma pwacye, ac eis Nguhn Muhtahl in kohlohlos,”30 elos ahkolah nuh sin tohkohsrah lalos ac mwet in orek masap31 lah wolacna lal e fah an faclos.32 Ma limekohsr sahyac ah elos kampare in sokwack oil lalos. Tuhsruhk elos pahtlac. Toeni sac tiac tui tuhpanuhlos. Ke elos tongtong ac siyuck in utyak, Leum el topuk, “Nga tia etekomtal.”33

Mac kuht e puhla El fin fahk nuh sesr, “Nga tia etekomtal!”

Kuht, oacpacna muhtwacn virgin singucul ah, oasr lahm nahtuhsr; tuhsruhk oasr oil lasr? Nga sensenkihn muh kuhtuh sesr oasr kihtin na oil nahtuh, kahfofo ke ma luhn facluh in ahkolah na pwacye. Oil el tuhkuh ke luhlahlfongi ac orekma nuh ke pahluh ac kahs luhn mwet pahluh moul, kain lal Prestuhn Nelson, Mwet In Kahsruh lal, ac Mwet Sap Singucul luo. Oil nwacklah nguhnasr ke kuht lohng ac puhla Nguhn Muhtahl ac orekma nuh ke kolyuck se lal ingacn. Oil puhtati nuh insiacsr ke ma kuht sulaclah uh ahkkahlwemye luhngse lasr nuh sin Leum ac kuht luhngse ma El luhngse. Oil el tuhkuh ke kuht auliyak ac suk onweyacn Iwaclah luhn Jisus Kraist.

Fin kom suk kain se ma kuhtuh mwet inge pahngon “bucket list,” pa inge: Nwacklah pakiht lom an ke oil ke atacn kof moul luhn Jisus Kraist,34 suc tuhkuh ahol moul ac mwe luti Lal. Sahyac na, som nuh ke acn loes se kuh sritacl pwengpweng se tiac kuh in usot mislac nuh ke ma kom puhla; moulkihn mwe luti lutiyuck sel Jisus Kraist kuh. Nga sruhmuhn kaclos met inse; sruokyac ma pahluh ac luti luhn mwet pahluh, mukwiyak oruh ma Nguhn Muhtahl el fahk, eklac mwet tuhma lutlut se, ac suk kuh in onwelah ke Iwaclah luhn Leum lasr. Bucket list se inge e us kom nuh ke siena acn kom luhngse som nuh kac—fohlohk nuh yurun Pahpah Inkuhsrao.

Sacnri Palm se fin acn Takoradi el pacl na yohk srihpac se nuh sihk ke srihpen nga wi tamuhlwel ac tahmtahel luhlahlfongi wiyuck. Na oasr na ke acn luhlahp ac tuhka srihsrihk nuhkwewa fin facluh. Insiyuck ac nguhnihk, oacna kom, kena wowoyak fahk, “Osana nuh sin God Fuhlwactlacna Emet.”35

Misenge kuht tena wi tu ke acn in utyak Jerusalem sruok palm kuh sra ke pahosr, pacl e fah tuhkuh ke, oacna ke palyeiyuck ke Fwackyuk, “u na lulap se, su wangihn mwet ku in oakla pisalos. Elos ma ke kain in mwet nuhkewa, ke sruf nukewa, ke mutunfacl nukewa, ac ke kain in kas nukewa elos [e fah tu] ye mutun tron ac ye mutun Lamb, nuknukyang ke nuknuk fasrfasr ac elos sruok lesak palm in paolos.”36

Nga fihliyac yuruwos mwe insewowo luhk ekihn Mwet Sap luhn Jisus Kraist lah kom e kampare in suk in moul suwohs ac weluhlos suc ma, oasr palm ke paholos, e fah pahngon Wen nuhtin God, Mwet in Molwelah wolacna lasr nuhkwewa. Ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe Kahsruh

  1. Wosasuc ahkosr nohfohn, Matthew 21–28;Mark 11–16;Luke 19-24; ac John 12–21—ahkuhtweyac lwen sahflah ke forfor luti lal Jisus Kraist ke moul suhkawihl se inge, suc ma akiyucki na inkuhsrao in oraclah mwe insewowo nuh tok ma pahtpaht nuh sin tuhlihk nuhkwewa nuhtin God. Kuhtuh pacl uh mwet suhmuhslah ma uh sruhmuhn siena ma elos suhmuhslah uh tuhsruhk tiac ke mwe luti ac ohiyacn Mwet Lahngo.

  2. Liye Matthew 21:10–11.

  3. John 12:13.

  4. Kais sie Mempucr ac Ma Oacwaclah Sihmlac, oasr mempucr 102,592 fin acn Ghana.

  5. John 15:12.

  6. Pacl nuhkewa nga sramsram nuh sin mempucr an, elos e fahk nuh sihk, “Elder Rasband, mwet Sap sacohklacna lasr, nga luhngse kom.” Mwet inge elos sesseslah ke Nguhn ac luhngse luhn God oruh elos akacsruhi luhngse arulacna fihsracsr.

  7. Matthew 21:9.

  8. Liye Russell M. Nelson, “The Peace and Hope of Easter” (video), Eprel 2021, ChurchofJesusChrist.org/media; Isaiah 49:16.

  9. Doctrine and Covenants 122:8. Ke Tisacmpuh 1838 Mwet Pahluh Joseph Smith ac wi u in mwet kol ekahsr ke Alu uh sruokyucki elos kauli ke Nien Kaclpous Liberty. Muhtwacngaclos upac na pwacye. Tukun mahlwem puhkantwen elos puhla keok, el sihm nuh sin mempucr an ke March 1839, weacng pacna pruhe ma el ngihsre sin Leum in oasr nuhnak muhnahs ke ma sikyak nuh sel ac ke ma “Mwet Luhlahlfongi inge keokihn.” El oacyacpac akacsruhi ke top luhn Leum nuh ke pruhe ingacn suc sihmlac ke Doctrine and Covenants 121–23.

  10. Doctrine and Covenants 122:9. Kahs in ahkkweye luhn Leum nuh sel Joseph Smith ke Nien Kaclpous Liberty sang nuh sel mihs ac kahlwem ke nguhn lah ma upac ac mwe sruhf uh kuh in ahkkweyekuht, luti muhtweng ac in etaclah ma uh. Leum El pahng nuh sel in sruokyac Inkacnek Lal, suc pa inkacnek luhn Leum, kuhtanglah oruh koluk oacna Leum God suc isislyac ne ten liki kuht nohfohn. Kuh el kuh Luhkwel? (Doctrine and Covenants 122:8).

  11. Liye Doctrine and Covenants 122:9. Fuhlahk se ma God El fah wi kuht olwelah pwacye se nuh selos suc sruokyac kuh luhlahlfongi lalos ac fungyang nuh sin Leum.

  12. Liye Zechariah 9:9.

  13. Matthew 20:18–19. James E. Talmage el suhmuhslah ke Jisus pa Kraist: “Mwe… lut na pwacye se in nuhnkuh lah Mwet Tuhma Lutlut Singucul Luo ah puhtatlac in kahlwem ke kalmeyacn Inel. … Nuh selos oasr ma elos kolfah in ahkuhtweyac kuh liye muh upac ke fahk luhn Master lalos. Elos etacl muh El pa Kraist, Wen nuhtin God moul; ac fuhkah tuh Elan pa utucklac nuh ke nuhnuhnkuh ac uniyucki” ([1916], 502–3).

  14. Joseph Smith el oraclah fahkyuck se inge nuh sin Muhtwacn ke Rilif Sosaiti fin acn Nauvoo, Eprell 28, 1842, oacna ke sihmlac ke “History of Joseph Smith,” Deseret NewsSeptempuh 19, 218. Orekmakihn sapta singucul luo ke Sie Corinth, el ahkkohnye fuhs ahktolu, “Wangin sie mwet kuh in fahk lah Jisus pa Leum, tuhsruhk Nguhn Muhtahl,” ahkwoyelah in fahk, “Wangin sie mwet kuh in etuh lah Jisus pa Leum sahyacl na Nguhn Muhtahl.” (Liye The First Fifty Years of Relief Society: Key Documents in Latter-day Saint Women’s History [2016], 2.2, churchhistorianspress.org.)

  15. Jisus El wi mwet tuhma lutlut Lal ke Kufwen Alukela (liye Mark 14:12–18). Mwet tuhma lutlut singucl luo inge pa Peter, Andrew, James, John, Matthew, Philip, Thomas, Bartholomew, James (wen nahtuhl Alphaeus), Judas Iscariot, Judas (tamuhlwel lal James), ac Simon (liye Luke 6:13–16).

  16. Jesus El oruh sacracmacn nuh sin mwet tuhma lutlut Lal ke Kufwen Alukwela (liye Matthew 26:26–29; Mark 14:22–25; Luke 22:19–20).

  17. Oreklac lwen/fong Jisus elan oruh sacracmacn ke sie “fukil oan lung” orekwelihk fahsrwelihk ke srihpen tiac insese inmahsrlon Matthew, Mark, ac Luke ac John. Matthew, Mark, ac Luke ke in orek Mongo Sahflah ke “len se meet lun Kufwen Bread Tia Apkpulol,” kuh Kufwen Alukela (liye Matthew 26:17; Mark 14:12; Luke 22:1, 7). Nuh kacl John, el ke Jisus elan sruhuh meet liki Kufwen Alukwela (liye John 18:28), kalmac pa Mongo Sahflah in orek lwen se meet liki na Kufwen Alukela. Kuhfwen mwe luti luhn Alu uh ac Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah ma lutlut pihsrlac uh elos insese lac muh Jisus El oruh Mongo Sahflah wi mwet tuhma lutlut Lal ke rum se lucng ke ekuh se ma El uniyucki ah. Mwet Christian ma ahkfuhlwactye Wik Muhtahl akihlwen Tuhstuh in pa lwen sahflah ke Mongo Sahflah se inge, Fracte pa lwen se ma acnwucki El, ac Sacnri pa Sifwil Moulyak—in oacna nuh ke Gregorian calendar.

  18. John 14:18.

  19. John 14:27.

  20. Doctrine and Covenants 20:77.

  21. Moroni 10:5.

  22. Pwacpuhl Dictionary ahkuhtweyac, hosanna pa “moullac ingena.” Kahs se inge itucklac ke Psalm 118:25. “Kahs ke on soko inge ma tuhkuh ke Kuhfwen Mongo se Tabernacle onkihnyuck wi palm ke paholos; orekmakihnyacn kahs inge sin un mwet pucspucs sac ke utyak luhn Leum nuh fin acn Jeruslam” (Bible Dictionary, “Hosanna”). Liye Matthew 21:9, 15; Mark 11:9–10; John 12:13.

  23. Mark 15:14; Luke 23:21.

  24. Ma yohhk srihpac se emeet ke plwacn in molwelah luhn Pahpah Tuhmasr Inkushrao pa Iwaclah wacngihn sahflahiyac ma sang moul ma pahtpaht nuh sin tuhlihk nuhkewa Nahtuhl ac moul wacngihn sahflahiyac nuh selos suc ma eis mwe insewowo inge. Ke Pahpah El siyuck, “Suc Nga ac suhpwaclah uh?” Jisus Kraist el fahsryang nuh meet, “Nga inge!; Supweyula” (Abraham 3:27). Prestuhn Russell M. Nelson el luti: “Misin lal [Jisus Kraist] pa Iwaclah. Misin se ingacn ma na nuh Sel. Isuslac ke ninac suhkawihl ac Pahpah kawihl se, El muhkena aluck in filiyac moul Lal ac sifwilpac sruhkack (liye John 10:14–18). Ma wolacna se tuhkuh ke Iwaclah Lal wacngihn sahflahiyac ac ma ne tok ma pahtpaht. El eslah sahflahiyacn misac ac oraclah in te ma paht ahsor ke kuclyuck uh (liye Sie Corinth 15:54–55). Kunohkohn Lal nuh ke Iwaclah etweyuck na meet liki Oreklac Facluh ac Puhtatlac la. Tiac sang muhkwena nuh ke sifilpac moulyak ac moul kawihl nuh sin mwet nuhkewa, el use pac nuh sesr kuht in nuhnakmuhnahs ke ma koluk lasr—ke akwuck ma akwucki Sel. Pwacye lah Iwaclah Lal ikacslah inkacnek ma kuht kuh in sifwil toeni nuh Sel ac nuh sin sucu lasr ne tok ma pahtpaht” (“The Mission and Ministry of Jesus Christ,” Liahona, Eprel. 2013, 20).

  25. Sifwilpac moulyak el som nuh ke fohlohkweni luhn mahno ac nguhn ke atac suhkawihl se, mahno ac nguhn tiac kuh in sifwil fahsrwelihk ac tiac kuh in sifwil puhla mas luhn ikwac kuh misac (liye Alma 11:45; 40:23).

  26. Alma 5:26; liye pac Alma 5:14.

  27. Puhpuhlyuck ke muhtwacn virgin singucul ah kuh in sukokyak ke Matthew 25:1–12; Doctrine and Covenants 45:56–59. Sapta ma raunwelah Matthew 25 fahk lah Jisus El luti puhpuhlyuck se inge ke wik sahflah Lal, tukun El utyak nuh Jerusalem ke Matthew 21 ac meet liki na Mongo Sahflah ac sruhuh Lal oasr ke Matthew 26. In weacng pacna puhpuhlyuck ke muhtwacn virgin singucul ma orek ke wik sahflah sacn, Jisus El oruh puhpuhlyuck ke sahk fig soko (liye Matthew 21:17–21;24:32–33), puhpuhlyuck ke wen luo (liye Matthew 21:28–32); puhpuhlyuck ke mwet liyaung ima in grape uh (liye Matthew 21:33–46).

  28. Matthew 25:1.

  29. Matthew 25:6.

  30. Doctrine and Covenants 45:57.

  31. Doctrine and Covenants 45:59.

  32. Doctrine and Covenants 45:59.

  33. Matthew 25:12. Ke Luti fin Ohl uh, Leum El fahk nuh kaclos suc ma fahk muh elos “oru ma usrnguk puspis,” oacna ke sruhmuhnyuck ke sramsram soko ke muhtwacn virgin singucul ah, “Nga tiana etekowos” (liye Matthew 7:22–23).

  34. Oacna ke kof uh yohk srihpac nuh ke moul uh, Jisus Kraist ac mwe luti Lal (kof moul) yohk srihpac nuh ke moul ma pahtpaht (liye Guide to the Scriptures, “LivingWater,”scriptures.ChurchofJesusChrist.org; liye pac Isaiah 12:3; Jeremiah 2:13; John 4:6–15; 7:37; 1 Nephi 11:25; Doctrine and Covenants 10:66; 63:23).

  35. 3 Nephi 4:32.

  36. Fwackyuk 7:9.