Tiepene Lap
Kadehdepen Sises
Mwomwen Kisiniei me Karokrokla


Kadehdepen Sises

Ahi luhk iei komwi en mwekid ansouwet pwehn silehdi ahmw wasa ni ahmw wia emen sounkadehde kehlail men ong Sises.

Nan pahr 1832 [kid welipwiki silihsek riau] Sosep Smith oh Sidney Rigdon alehdier kasansal kesempwal ehu me pid mour poatoapoat en sapwellimen Koht serih kan. Kaudiahl wet koasoiahier duwen wein nanleng siluh. Preseden Dallin H. Oaks koasoiaher duwen ”wein klohri pwukat” Oakotohpe samwalahro, ni ah kasalehda me “sang ni powehdi oh kilohri en Sihmpwulo,” me karehda koaros de emen emen aramas pahn komourla ong nan ehu ehu wehi pwukat, “ahpw e pahn sangete ni ineng de wahn arail pilipil kan.” Sapwellimen Koht pilahn en poadoadoaralao wiahda ehu paiamwahu ong Sapwellime serih kan koaros, ansou sohte lipilipil oh wasa sohte lipilipil me irail pahn kousoanie pohn sampah.

Klohri en me keieu tikitik nan pwungen wehi siluho, iei delesdiel, me “siksang soangen wehwe koaros,” Samatailo koapwoaropwoarki me kitail pahn pilada—oh, sang ni kalahngan en Sapwellime Iehroso kitail mweimwei ong—me keieu ileilehu oh lingan koaros en wehi pwukat, selesdiel, iei wasa me kitail kak pereperenki mour soutuk ni atail pahn “iangih Krais sohsohki.” Preseden Russell M. Nelson kangoangoahkin kitail en “medewe wein Koht,” pwe wein selesdiel en wia atail koasoandi poatoapoat oh eri ”medewe mwahu iawasa me ehu ehu [atail] pilipil kan en pohn sampah pahn kihong [kitail] ie nan mour teio.”

Irail kan me pahn mih nan wein Koht iei “irail kan me alehda kadehdepen Sises Krais, … me wia aramas pwung kei me unsekila pwehki Sises me wia sawaspatail nan inou kapwo.” Irail kan me pahn sohsohki wehi keriauo, de wein deresdriel, mie kamehlel ehu me irail ipwikihdi mwahu, iangahki “aramas lapalap akan pohn sampah, me maskunkihla widing en aramas akan.” Arail pwoson me tikitik ihme karehda “irail sohte komwad ong kadehdepen Sises.” Me weksang met, irail kan me mihmi nan me keieu mihmi pah, iei wein delesdiel iei irail kan me “sohte alehda rongamwahuo, pil iangahki kadehdepen Sises .”

Kasawih me mwohmw kan me kasalehda irail me pahn sohsohki ehu ehu wehi pwukat iei mwomwen atail ehu ong “kadehdepen Sises,” me tepdahsang (1) Kaudokiong Kauno nan atail mohngiong unsek (2) sohte komwadki (3) kahmahmkihla. Ahn emen emen wihwia pahn kasalehda ah koasoandi poatoapoat en mour kohkohdo.

I.

Dahkot kadehdepen Sises Krais?

Ngehn Sarawi me kadehdehda me Ih iei sapwellimen Koht Iehroso, iei ihme Mesaiao oh Soundoaro. Ahn Sohn kadehde me Sises iangih Sahmo ni tapio, Soun kapikada lahng oh sampah, oh “mahseno iei ih poahsoan en mour; oh rongamwahuo iei ih me mour, oh mour wet, iei me kin kamarainih aramas akan.” Iei ih “kadehde en irail Wahnparon oh Soukop ko, … me E pwoula, seridi, oh iasada ni kesiluh en rahn, oh poukdahla nanleng.” Iei ih maraino me kasalehda me “sohte ehu mwahr me komouro kak kohsangie.” E wia “kadehde, me wia keimwseklahn,” kadehde sang Soukohp Sosep Smith “me e ketin ieias! … Ih me ketin wia Sapwellimen Sahmo Iehros—me sang ih, oh ong ih, pwehki ih, sampah kan kepikipikdahr, oh toweh kan wia sapwellimen Koht serepein oh pwutak.”

II.

Pallahsang kadehde wet iei peidek me inda, Dahme kitail pahn wiahiong?

Irail kan me pahn sohsohki wein Koht “alehdi” kadehdepen Sises ni unsek sang ni pepdais, alehda kisakis en Ngehn Sarawi, oh powehdi sang pwoson. Padahk kan oh mehlel akan en rongamwahu en Sises Krais kin kaunda arail mwekid kesempwal oh pilipil kan. Kadehdepen Sises kin sansalada ni soangen aramsas dah irail oh dahme irail pahn wiahla. Kahrepen arail wiewia kan iei limpoak, “me iei limpoak unsek en Krais.” Ihte me irail kin kilenglahng oh kadoahke iei “irail en wiahla aramas dei mehlel kei lel ni idin deilahn Krais unsek.”

Ekei irail me pahn dierek nan wein delesdiel irail pil alehda kadehdepen Sises, ahpw irail sansal sang ni arail sohte kin wia mehkot. Sohte komwadki kadehde en Sounkomouro kasalehda mwomwen aramas me sohte inangih de soukautih—irail “sohte katapanki”—me weksang aramas en Ammon kan nan Pwuhk en Mormon, ni karasepe, me “kin sansalki arail kin loaloapwoat ohng Koht.”

Tohn wein delesdiel iei irail kan me kamahmkihla kadehdepen Sises pil iangahki Sapwellime rongamwahuo, Sapwellime inou kan, oh Sapwellime soukohp kan. Apinadai koasoiadahr me “irail idawehnlahr pein nsenarail kan nan mour oh ineng en sampah; irail sohte kin men likweri Kauno ni ahnsou me sapwellime kalahngan en nin lime kan kin kapahdo rehrail; pwe kalahngan en nin lime kan kapkapahieng irail, ahpw irail sohte men alehda.”

III.

Ia wewehn komwadki kadehdepen Sises?

Mie soahng kei me kak wiawi me kak sapengala peidek wet. I pahn koasoia ekeite. Pwe emen en komwadki kadehdepen Sises ni mehlel iangahki epwel mwahuih oh kangkakehlaka ahmw kadehdeho. Werek en Sises Krais mehlel kan sohte kin pohnsehse kisin mehkot tikitik kan me pahn wia kakehlepen ahr kadehdepen Sises, me duwehte kapakap, onopki pwuhk sarawi, wauneki Rahn Sarawi oh ale kamadipw sarawi, koluhla, sewese mehtei kan, oh kaudek nan tehnpas en Kauno. Preseden Nelson kataman kin kitail me “kadehde ehu me sohte kekeirkihda ‘sang ni mahsen kaselel en Koht’[Moronai 6:4kak mwadangete ohla. Ihme karehda, … kitail anahne esehla kaudokiong Kauno nan ehu ehu rahn oh onopki Sapwellime rongamwahuo.” I peki ni ngidingid: “kumwail en mweidohng Koht en kaunda nan amwail mour. Kihong Ih ekis en amwail ansou. Ni amwail pahn wia met, kumwail pahn kak kilang dahme mwahu me pahn wiawihong mwekimwekid en palingenimwail.”

En komwadki pil kaweidki kitail en kin kasalehda ni sansal oh wehwehiong koaros duwen atail kadehde. Ansoun pepdais, kitail kasalehda atail inengiong “wia sounkadehdehn Koht ahnsou koaros oh nan soahng koaros, oh wasa koaros me [kitail] pahn mih ie, lao lel mehla.” Nan ansou en Ihster wet ni mehlel, kitail ni popohl oh kasalehda ong koaros, oh ni sohte irairdi lohkihwei atail kadehde iasadahn, Krais ieiaso.

Ehu mwekid me kitail kak komwadki atail kadehdepen Sises iei kitail en kak peikiong Sapwellime menin keder kan. Koht sohte kin idingohng kitail pohn ahl me mwahuo, ahl en inouo, ahpw E kin ketin kaweidki Sapwellime soukohp kan en padahkiong kitail keperpen wahn atail pilipil kan. Oh e kaidehn te ong tohn Sapwellime Mwomwohdiso. Sang Sapwellime soukohp oh wahnparon kan, E kin pekipeki ni limpoak ong tohn sampah irail en karonge me mehlel kan me pahn kak kasaledekih irailla, doarehsang irail nan arail kahpwal akan, oh kihong irail popohl poatoapoat.

Pwe ken kak komwadki kadehdepen Sises wehwehki kangoange mehteikan, sang ni lokaia oh karasaras, pwe ken pil komwad, mehlel ong tohn pein atail peneinei kan. Elder Neal A. Maxwell kosoiahier “irail me lapalap akan’ me wia tohn [Mwomwohdisoh] me kereniongehr pwupwila ahpw sohte nsenohki kaloalehla arail wia werek en Sises kei oh irail wiahkihte arail mehn kapwat ahpw sohte ‘mehlel ong’ [Doctrine and Covenants 76:75; 58:27].” Sang ni ah wehwehki me kitail ahneki saledek en pilada, Elder Maxwell kosoiahier ni insensuwed: “E kansensuwed, pwe pilipil sapwung me irail kin wiahda, kaidehn ongete pein irail, ahpw e pil ong dih en mwuhr me pahn kohdo kan. Kisin koasoi tikitik sang nohno pahpa kak wiahda mwekid laud rehn neirail serihkan! Dih en mahs nan peneinei kan kakete kasalehdahr poadidi, ah ekei nan dih en rahn pwukat kasalehda sohte mehlel. Me kansensuwed, pwe mehn mwurirail kan, ekei pahn pilada pilipil me pahn kadohwanirailla oh keid wasa me re men keidie.”

Pahr kei samwalahro, Elder John H. Groberg kosoiahda ehu soai me duwehte met pe pid peneinei pwulopwul ehu me kin mihmi nan prans tikitik ehu nan Hawaii nan 1900 samwa. Irail wia tohn Mwomwohdiso wet sounpar mwein riau ansou me emen neira serepeino luwetala pwehki soumwahu sohte sansal ehu oh kousoandi nan imwen wini. Rahnsarawi mwurin mwo, pahpao oh nah pwutako kaunopadahr kamadipw sarawi nin duwen me ira kin wia wihk koaros, ahpw ansou me pahpa pwulopwulo kelepwidier pwe en kapaida pilawahu, prans presedeno, tehkada isime mihmi ni tehpel en kamadipw sarawio, lusda oh werkihda, “Uhdi. Ke sohte kak doahke kamadipw sarawi en. Noumw serepeino ahneki soumwahu ehu me sohte dehde. Mwesel ansou karwaru pwe emen me pahn uhd kaunopada pilawahn. Ke sohte kak mihmi reht wasaht. Samwalahr.” Pahpao ahpw pwuriamweila oh kilenglahng prans presedeno oh mwuri souleng ko oh e ahpw pehmadahr masepwehk oh namenek sang koaros, e ahpw kamwakid ah peneinei, eri ni meleilei irail ahpw pidohi sang nan imwen sarawio.

Sohte koasoi ehu wiawi ni, arail insensuwedlahr, peneineio aluhier pohn ahl me kolahng kisin imwarailo. Nan imwarailo, Irail ahpw mwohndier pwonopwon pene, oh pahpao ahpw ndahier, “Menlau kumwail meleilei lao I kakehr koasoai.” Neira kisin pwutak pwulopwulo medemedewe dahme irail pahn wia pwe irail en kak ikih uwen sarohdi me irail lelohngo: irail pahn kemehla nein prans presedeno pwihk ko, de isikada imwehu, de iangala ehu mwomwohdiso? Minit limau, eisek, eisek limau, rieisek limau douwer powe nan meleilei.

Pehn pahpao koa me e roakepenehier tepier kohpeseng, oh pilen mese kerpenehr. Nohnohu tepda sengiseng, oh mwuri emen emen serihko ahpw wie makmakiaki. Pahpao sohpeilahng ah pwoudo oh nda, “I poakpoakeiuk,” oh pil indahng nah serihko soahngohte. “I poakpoakei kumwail koaros oh I men kitail en mihmi pene, kohkohlahte, nin duwen peneinei ehu. Oh ihte ahl me kitail en kak wia met iei kitail koaros en wia towe mwahu kei en Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin-rahn akan oh katengteng pene sang ni prihsduhd sarawi nan tehnpas sarawi. Kaidehn ahn prans presedeno mwomwohdiso met. Met iei Mwomwohdiso en Sises Krais. Kitail sohte pahn mweidohng emen aramas de medek de soangen kasaroh de pohnmwahso en irehdi atail pahn mihmipene kohkohlahte. Rahn Sarawi kohkodoh kitail pahn pwurala sarawi. Kitail pahn mihmi pene kelehpw ekis wasa lao kitail pahn esehda soumwahuda me neita serepeino ahneki, ahpw kitail pahn pwurala.”

Irail pwurala sarawi, neira serepeino mwahula, oh peneineio katengtengpene nan Tehnpas Sarawi en Laie nan Hawaii ni ansou me e neklao. Rahnwet, pohnangin aramas 100 [epwiki] kahdanki arail pahpao, pahpa kahlapo, oh pahpa en pahpa kahlapo kapaida pwehki ohl menet kilkileng wohngete dahme poatoapoat.

Kaimwseklahn mwekid me kitail anahne pwe kitail en komwadki kadehdepen Sises me I pahn nda iei pein atail pahn koadoahke atail mwekid sarawih kan. Sises iei atail Soundoaro me inenen kesempwalo, oh E ketin masanih, “Koluhla, kumwail koaros me mih nan sampah, oh kohdo rehi oh papidaisla ni mwarei, pwe kumwail en kak sarawikihla alahldi en Ngehn Sarawi, pwe kumwail en kak kesihnen mwohi ni imwin rahno.”

Soukohp Mormon kosoiahda pwihn en Souleng kei me nantihong ni soangen mwohmwo mendahte “ahr lelohng kahpwal tohto”:

“Ahpw re kin kalapw kaisihsol oh kapakap, oh kehkehlaila nan arail opampap, tengetengedi nan pwoson Krais, kahrehda palingenarail kan direkihla peren oh popohl, iei, lao mohngiongarail kan mwakelekelkihla oh sarawikihla, oh sarawikihla wet kohdo pwehki ar mweidala mohngiongarail kan ong Koht.” Met iei wekidekla laud en mohngiong—mweidohng atail mohngiong kan ong Koht oh palingenitail en ipwsapahl pwehki kalahngan en Sounkomouro—me kitail kin raparapahki.

Ahi luhk iei komwi en mwekid ansouwet pwehn silehdi ahmw wasa ni ahmw wia emen sounkadehde kehlail men ong Sises. Ni eh pahn mie anahnepen koluhla, “dehr kasakasauala rahn en amwail koluhla,” pwe “ansou me kumwail sohte medewe summer pahn nekier, oh ansoun dondol pahn imwseklahr, oh palingenamwail sohte pahn poadoandoarala.” Ahneki kehlail ni ahmw kolokol ahmw inou kan ong Koht. Dehr “lingernger [pwehki] mahseno me inen.” “Tamataman kolokolete mwaren [Sises] en kin wie ntintingte nan mohngiongamwail kan, … pwe kumwail en kin kak rongada oh ese kepitieho me pahn ketin malipei kumwail, oh pil, mwahro me e pahn eker kin kumwail.” Oh keimwsekla, “koasoanehdi nan amwail mohngiong kan, me kumwail pahn wia mehkoaros me [Sises] pahn padahngki, oh masanih kumwail en wia.”

Samatail Nanleng kupwurki Sapwellime seri koaros me inangih en iang Ih pereperenki mour poatoapoat nan Sapwellime wehin selesdiel. Sises ketin lokolokehr, pwoulahr, oh iasadahr pwe en kak kapwaiada mepwukat. E “ketidalahr nanleng, oh ketidier ni palimaun en Koht, pwe en alehdi sang rehn Sahmo sapwellime pwuhng en kupwur kalahngan me e ketin kupwurehki aramas akan.” I kapakapki me kitail koaros kak ale kapai en kadehde kehlail en Kaun Sises Krais, pereniki oh komwad en wia kadehdeho, oh perepereniki wahn Sapwellime kalahngan nan atail mour kohkohlahte. Ni mwaren Sises Krais, ahmen.