2013
Mālohi ʻi he Ngaahi Fuakavá
Siulai 2013


Mālohi ʻi he Ngaahi Fuakavá

Ko e fuakavá ko ha palōmesi, pea ʻoku toe lahi ange ai.

Ko e taimi ʻokú ke fanongo ai ki he foʻi lea fuakavá, ko e hā ʻoku haʻu ki hoʻo fakakaukaú? Kapau naʻá ke pehē, “Ko ha fepalōmesiʻaki mo e ʻOtuá,” te ke tonu.

Ka ko ha fuakava mo ʻetau Tamai Hēvaní ʻoku toe mahulu atu ai. ʻOku ʻi he palōmesi toputapu ko iá ha mālohi, ivi, malu, pea mo e nonga. ʻI hoʻo tuku ha taimi ke fakakaukau ai fekauʻaki mo e ngaahi fuakava ne ke faí pea te ke fai ʻi hoʻo moʻuí peá ke tauhi hoʻo tafaʻakí, ʻokú ke kamata ke ongoʻi mo kehe hoʻo moʻuí. ʻOku tokoniʻi ʻe he ngaahi fuakavá ʻa e anga hoʻo tōʻongá mo tataki fakalaumālie koe ʻi hoʻo ngaahi filí.

Ko e founga ʻeni hono tokoniʻi ʻe he ngaahi fuakavá ha moʻui ʻa ha niʻihi ʻi he toʻu tupú.

“ʻOku pukepuke koe ʻe he fuakavá ʻi he hala lausiʻi mo fāsiʻí, tokoni ke ke moʻui lelei ange ʻaki e moʻuí, mo foaki atu ha mahino lelei ange.”

Mākasi A., taʻu 17, ʻIutā, USA

“Kuo hanga ʻe he foʻi moʻoni ko ia ne u fai ha ngaahi fuakava mo e Tamai Hēvaní ʻo ʻomi ha ngaahi faingamālie ke u tupulaki fakalaumālie ai pea mo hoko ai ko ha mēmipa faivelenga ange. Ko e taimi kotoa pē ʻoku ʻamanaki ai ke u fai ha meʻa, ʻoku ou fakakaukau ki he ngaahi fuakava naʻá ku fai mo ʻetau Tamai Hēvaní mo fehuʻi kiate au pe ʻoku ou tauhi e ngaahi palōmesi naʻá ku fai mo Ia ʻi he taimi naʻá ku papitaiso aí pea mo e taimi naʻá ku maʻu ai e lakanga fakataulaʻeikí. ʻOku tokoni mai ʻa e ngaahi fuakava naʻá ku fai mo ʻetau Tamai Hēvaní ke u kei mālohi ʻi he ongoongoleleí pea mo foki kiate Ia ʻi ha ʻaho.”

ʻIfaleini V., taʻu 14, Nuʻu Sila

ʻĪmisi

“ʻOku ou manatuʻi e taimi naʻá ku papitaiso aí—ko e fiefia taha ia kuo faifaiangé peá u ongoʻi koeʻuhí he ko ʻeku ʻuluaki fuakavá ia. Fika uá ko e taimi naʻá ku maʻu ai e lakanga fakataulaʻeikí. Ko e fiefia tatau pē. Ne u malimali lahi ʻi he taimi naʻá ku ʻilo ai kuó u fai ha fuakava mo e ʻOtuá. Ko e taimi ʻoku ou fanongo ai ki he fakakata ʻaki ʻe he longaʻi fānaú e Siasí, ʻoku ou manatu ki he fiefiá peá u manatu ko ha fuakava ia mo e ʻOtuá kae ʻikai mo e kakaí.”

Peletifooti A., taʻu 16, ʻAlesona, USA

“ʻOku ʻomi ʻe he fakahoko ʻo e ngaahi fuakavá kiate kitautolu mo hotau fāmilí ha ngaahi tāpuaki lahi. Hangē ko ʻení, ʻoku ʻomi ʻe heʻetau papitaisó kiate kitautolu ha ivi ke liliu, ke lelei ange. ʻOku langaki ʻe he ngaahi fuakava ʻoku tau fai mo ʻetau Tamai Hēvaní ʻa e tui ʻoku tau fie maʻu ke kei tuʻu maʻu ai ʻi he ongoongoleleí.”

Nāomi A., taʻu 15, Kuatalahala, Mekisikou

“Naʻá ku faʻa ʻalu ʻi he faʻahitaʻu māfana ne toki ʻosí ki he temipalé ke fakahoko e papitaiso maʻá e pekiá. ʻI heʻeku tauhi ʻeku ngaahi fuakavá mo ʻalu ki he temipalé pea mo fai e meʻa totonú, naʻe tāpuekina ai au. Naʻá ku fuʻu mafasia ʻi he ngaahi sivi fakaʻosí. Naʻá ku ʻalu ki he temipalé, pea naʻá ne ʻai e meʻa kotoa ke lelei ange. ʻOku ʻai ʻe he tauhi ʻo ʻeku ngaahi fuakavá ke faingofua ange e moʻuí mo fiefia ange.”

Makina M., taʻu 18, Kalefōnia, USA

ʻĪmisi

“Naʻá ku mātuʻaki tailiili ʻi hoku ʻuluaki ʻaho heʻeku hoko ko ha tīkoni ʻo tufa e sākalamēnití. Fāifai peá u manatuʻi e ʻaho ʻo hoku papitaisó, peá u ongoʻi leva e Laumālie Māʻoniʻoní. Naʻe fakafokifā pē haʻaku ongoʻi nonga ange peá u lava ʻo fakahoko lelei ia.”

Seti A., taʻu 12, Kolo Mekisikoú, Mekisikou

“Kuó u maʻu ha ngaahi tāpuaki lahi mei hono tauhi ʻo ʻeku ngaahi fuakavá. Kuo tokoniʻi au ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ʻi hono fai ha ngaahi fili koeʻuhí ko ʻeku ngaahi fuakava ʻi he papitaisó. Ko e fuakava ʻi he taimi ʻokú ke maʻu ai ʻa e lakanga fakataulaʻeikí ko ha tukupā ia ke ngāue ʻaki ʻa e lakanga fakataulaʻeikí ke tokoniʻi ʻaki ha niʻihi kehe pea mo ngāue. ʻOku tokoni ke tupulaki hoʻo fakamoʻoní ʻi he taimi ʻokú ke ngāue aí.”

ʻĒliki N., taʻu 15, ʻAlapeta, Kānata

“He ʻikai ke ke lava ʻo fai ha meʻa pē ʻokú ke fie maʻu mo ʻamanaki ke tauhi ʻe he ʻOtuá ʻEne tafaʻaki ʻo e palōmesí. ʻOkú Ne fie maʻu ha meʻa lahi meiate koe koeʻuhí he ʻokú Ne ʻafioʻi ʻa e tuʻunga te ke malavá. ʻOkú ne puke moʻoni au ki ha tuʻunga māʻolunga ange.”

Soilī H., taʻu 15, Kolōlato, USA

Ngaahi Lēsoni ʻo e Sāpaté

Ko e Tefito ʻo e Māhina Ní: Ngaahi Ouaú mo e Ngaahi Fuakavá

Mei toʻohemá: taá naʻe fai ʻe Christina Smith and Craig Dimond © IRI; toʻo mei he Ko Hono Ui ʻe Kalaisi ʻa Pita mo ʻAniteluú, tā ʻe Harry Anderson © IRI