Kujutis

young woman with cell phone

Kui olin väike, oli meie perel palju rahaprobleeme, mis kestsid, kuni sain kümneseks. Mu isa ei suutnud leida muud tööd, mistõttu töötas ta tänavakaupmehena ja teenis väga vähe. Ema oli kodune ning hoolitses minu ja mu väikevenna eest.

Kuid isegi kõigi katsumuste kiuste oli meil tunnistus kümnise ja teiste annetuste maksmise kohta. Maksime ustavalt iga kuu oma kümnist ega tundnud kunagi millestki puudust. Teame kindlalt, et Issand oma lõputus lahkuses õnnistas meid pidevalt, kuna Ta peab lubadustest kinni, kui kuulame tema käske.

Meie rahalised raskused said lõpuks mööda. Õnnistused, mida Issand on meile nende viimaste aastate jooksul andnud, on olnud imelised.

Tean, et inimesed, kes maksavad ustavalt kümnist ja teevad annetusi armastusega, eesmärgiga õnnistada teiste elu, ei pea millestki puudust tundma ja võivad saada midagi veelgi paremat, nagu juhtus ka minu perega. Õnnistused suurenevad. Ma tean seda. Ma kogesin seda.

Iga koolisemestri alguses saame tasuta asju, mille hulka kuulub vihik, päevik ja mingi tootenäidis. Üks aasta seisin järjekorras, et saada kätte oma komplekt, ning avastasin, et tootenäidis oli mulle eriti kasulik.

Päeva lõpus nägin, kuidas jagati välja kahte sama toote näidist. Oleks olnud lihtne järjekorda astuda ja veel üks tootenäidis võtta ning ma otsustasingi seda teha. Need olid ju kõik tasuta ja mul oli seda asja just eriti vaja.

Käisin enne veel kiiresti tualettruumist läbi, kust leidsin mobiiltelefoni, mille keegi oli maha unustanud. See oli üks viimaseid mudeleid ja ma olin enda telefoni just nädal varem ära kaotanud. Kuid mulle ei tulnud mõttessegi seda endale jätta. „See oleks varastamine,” ütlesin endale.

Minnes seejärel oma teise tasuta tootenäidise järele, mõistsin, et see oleks sama ebaaus kui telefoni endale jätmine, kuna oleksin pidanud valetama, et polnud varem näidist saanud.

Olin tänulik selle väikese kogemuse eest, mis andis mulle suure õppetunni. Viisin telefoni leiupaika ja läksin koju ühe vihiku, ühe päeviku ja ühe tootenäidisega, kuid hea tundega, et olin olnud aus kõigis asjades, ükskõik kui väikestes.