28. peatükk
Soramlased ja Rameumptom
Nefilased ei tahtnud, et soramlased laamanlastega liituksid ja seepärast läks Alma koos teiste misjonäridega soramlaste juurde Jumala sõna jutlustama.
Need misjonärid olid üllatunud ja häiritud sellest, kuidas soramlased kummardasid oma kirikutes, mida kutsuti palvemajadeks.
Soramlased olid ehitanud kiriku keskele kõrge platvormi, mida kutsuti Rameumptomiks. Selle tipus oli ruumi seista ainult ühel inimesel.
Soramlased seisid seal kordamööda, sirutades endid taeva poole ja korrates valjusti sama palvet.
Selles palves ütlesid soramlased, et Jumalal ei ole keha. Ta on üksnes vaim. Nad ütlesid ka, et Kristust ei tule.
Soramlased arvasid, et Jumal oli valinud üksnes neid pääsema taevariiki. Nad tänasid Teda selle eest, et nad olid Tema lemmikrahvas.
Kui kõik soramlased olid palvetanud, läksid nad koju ega palvetanud või rääkinud Jumalast terve nädala.
Jõukad soramlased armastasid kulda ja hõbedat ning nad hooplesid oma maise varandusega. Almal oli kurb vaadata, kui pahelised nad olid.
Alma palvetas, et tema ja tema misjonärid saaksid jõudu ja tröösti ning et neid saadaks töös edu.
Olles palunud abi, et tuua soramlased tagasi tõe juurde, täitusid Alma ja teised misjonärid Püha Vaimuga.
Misjonärid läksid seejärel jutlustama. Igaüks eri suunas. Jumal õnnistas neid toidu ja riietega ning andis neile jõudu nende töös.
Soramlasi, kes olid vaesed, ei lubatud kirikutesse. Need inimesed kuulasid misjonäre.
Paljud küsisid Almalt nõu, mida nad peaksid tegema. Alma ütles, et nad ei pea olema kirikus selleks, et palvetada või Jumalat kummardada.
Ta ütles, et nad peaksid Jumalasse uskuma. Seejärel õpetas Amulek neile Jeesusest Kristusest ja Jumala plaanist oma lastele.
Misjonärid lahkusid ja soramlased, kes olid neid uskunud, heideti linnast välja. Usklikud läksid elama Jersoni maale koos Ammoni rahvaga.
Kuigi pahelised soramlased ähvardasid Ammoni rahvast, aitas Ammoni rahvas õiglasi soramlasi ning andis neile süüa, riideid ja maad.