3. peatükk
Lehhi lahkub Jeruusalemmast
Issandal oli Lehhi üle hea meel ja Ta rääkis temaga ühel ööl unenäos. Ta käskis Lehhil võtta oma pere ja lahkuda Jeruusalemmast. Lehhi kuuletus Issandale.
Lehhi pere pakkis kokku toidu ja telgid. Nad jätsid maha oma maja ning oma kulla ja hõbeda ning rändasid kõnnumaale.
Lehhil ja tema naisel Saarial oli neli poega. Nende nimed olid Laaman, Lemuel, Sam ja Nefi.
Pärast kolmepäevast rännakut püstitas Lehhi pere oma telgid jõe lähedal asuvasse orgu.
Lehhi ehitas kividest altari ja tegi Jumalale annetuse. Ta tänas Jumalat, et Ta päästis tema pere hävingust.
Lehhi nimetas jõe Laamaniks ja oru Lemueliks. Lehhi tahtis, et tema pojad oleksid nagu jõgi ja org, voolates pidevalt Jumala poole ja pidades vankumatult käske.
Laaman ja Lemuel arvasid, et nende isa oli rumal, jättes maha Jeruusalemma ja nende varanduse. Nad ei uskunud, et Jeruusalemm hävitatakse.
Nefi tahtis saada aru nendest asjadest, mida Lehhi oli näinud. Ta palvetas, et saada teada, kas tema isa oli toiminud õigesti, kui lahkus Jeruusalemmast.
Jeesus Kristus ilmus Nefile ja ütles, et Lehhi sõnad olid õiged. Nefi uskus ega mässanud nagu Laaman ja Lemuel.
Nefi rääkis oma vendadele, mida Jeesus oli temale rääkinud. Sam uskus Nefit, aga Laaman ja Lemuel ei uskunud.
Issand tõotas Nefile, et teda õnnistatakse tema usu tõttu. Temast saab tema vendade juht.