6. peatükk
Lehhi unenägu
Lehhi jutustas oma perele tähtsast nägemusest, mida ta oli unes näinud. Lehhi unenägu pani teda rõõmustama Nefi ja Sami üle, kuid kurvastama Laamani ja Lemueli pärast.
Lehhi nägi oma unenäos valget rüüd kandvat meest, kes käskis Lehhil endale järgneda. Lehhi läks mehe järel pimedale ja süngele kõnnumaale.
Kui Lehhi oli rännanud pimeduses mitu tundi, palvetas ta, et saada abi.
Seejärel nägi ta valge viljaga puud. See magus vili tegi need, kes seda sõid, rõõmsaks.
Lehhi sõi vilja ja see täitis teda rõõmuga. Ta tahtis, et tema pere maitseks seda vilja, sest ta teadis, et see teeb ka neid õnnelikuks.
Lehhi nägi puu lähedal voolamas jõge. Ta nägi jõe alguses Saariat, Sami ja Nefit.
Lehhi hüüdis oma naist ja poegi, et nad tuleksid ja maitseksid vilja. Saaria, Sam ja Nefi läksid ning maitsesid vilja, kuid Laaman ja Lemuel ei teinud seda.
Lehhi nägi ka puu juurde viivat raudkäsipuud ning kitsast ja ahtakest teerada.
Ta nägi paljusid inimesi jalutamas teerajal või selle poole. Pimeduseudu tõttu kaldus mõni teerajast kõrvale ja jäi kadunuks.
Teised hoidsid kõvasti raudkäsipuust kinni ja jõudsid läbi pimeduseudu puuni. Nad maitsesid vilja.
Inimesed, kes olid suures ehitises teisel pool jõge, pilkasid neid, kes sõid vilja. Mõni, kes oli vilja söönud, tundis häbi ja lahkus puu juurest.
Lehhi nägi oma unenäos palju inimesi. Mõni hoidis kõvasti raudkäsipuust kinni ja jõudis läbi pimeduseudu puu juurde. Nad maitsesid vilja. Teised läksid suure ehitise juurde, uppusid jões või jäid kadunuks. Laaman ja Lemuel ei söönud vilja. Lehhi muretses nende pärast ja proovis aidata neil kuuletuda Jumala käskudele.