38. peatükk
Ülemkohtuniku mõrv
Pahelised mehed olid saanud nefilaste kohtunikeks. Nad karistasid õigemeelseid, aga mitte pahelisi inimesi.
Nefil oli kurb meel näha nii palju pahelisust rahva seas.
Ühel päeval palvetas ta oma aias olevas tornis. Tema aed oli maantee ääres, mis viis Sarahemla turule.
Mööda maanteed käivad inimesed kuulsid Nefi palvetamist. Suur rühm kogunes kokku ja imestas, miks ta nii kurb oli.
Nähes inimesi, ütles Nefi neile, et kurvastab nende pahelisuse pärast. Ta käskis neil meelt parandada.
Ta hoiatas neid, et kui nad ei paranda meelt, siis nende vaenlased võtavad ära nende kodud ja linnad ning Issand ei aita neil vaenlaste vastu võidelda.
Nefi ütles, et nefilased olid pahelisemad kui laamanlased, sest nefilastele oli õpetatud käske, aga nad ei kuuletunud neile.
Ta ütles, et kui nefilased ei paranda meelt, siis nad hävitatakse.
Inimeste seas olid mõned pahelised kohtunikud. Nad tahtsid, et inimesed karistaksid Nefit nende ja nende seaduste vastu rääkimise pärast.
Mõned inimesed nõustusid paheliste kohtunikega. Teised uskusid Nefit; nad teadsid, et ta oli prohvet ja rääkis tõtt.
Nefi ütles inimestele, et nad on mässanud Jumala vastu ja neid karistatakse peagi, kui nad meelt ei paranda.
Nefi käskis inimestel minna ja otsida üles nende ülemkohtunik. Ta ütles, et kohtuniku vend, kes ihaldab tema ametikohta, on ta mõrvanud ning ta lamab omaenese veres.
Viis meest rahvahulgast jooksid ülemkohtuniku juurde. Nad ei uskunud, et Nefi oli Jumala prohvet.
Nähes ülemkohtunik Seesorami oma veres lamamas, kukkusid nad hirmunult pikali. Nüüd nad teadsid, et Nefi oli prohvet.
Seesorami teenijad olid juba leidnud ülemkohtuniku ja jooksnud rahvale rääkima. Nad tulid tagasi ja leidsid need viis meest seal lamamas.
Inimesed arvasid, et need viis meest olid Seesorami mõrvanud.
Nad heitsid need viis meest vanglasse ja saatsid seejärel teate üle kogu linna, et ülemkohtunik on tapetud ning tema mõrvarid on vanglas.
Järgmisel päeval läks rahvas paika, kuhu ülempreestrit maeti. Kohtunikud, kes olid Nefi aias viibinud, küsisid, kuhu need viis meest kadusid.
Kohtunikud palusid näha mehi, keda mõrvas süüdistati.
Mõrvas süüdistatavad olid need viis meest, kes olid jooksnud Nefi aiast ülemkohtuniku juurde.
Viis meest ütlesid, et olid leidnud ülemkohtuniku veres lamamas, just nagu Nefi oli öelnud. Seejärel süüdistasid kohtunikud Nefit selles, et ta saatis kellegi Seesorami mõrvama.
Teades, et Nefi oli prohvet, vaidlesid viis meest kohtunikega, aga need ei kuulanud. Nad lasid Nefi kinni siduda.
Kohtunikud pakkusid Nefile raha ja tema elu, kui ta tunnistab, et oli teinud plaani ülemkohtunik tappa.
Nefi käskis kohtunikel pahelisusest meelt parandada. Seejärel käskis ta neil minna Seesorami venna, Seantumi juurde.
Nefi käskis neil küsida Seantumilt, kas tema ja Nefi olid salasepitsenud Seesorami mõrva. Nefi ütles, et Seantum vastab „ei”.
Seejärel pidid kohtunikud küsima Seantumilt, kas tema tappis oma venna. Seantum vastab taas „ei”, aga kohtunikud leiavad tema mantli peal verd.
Nefi ütles, et Seantum hakkab seepeale värisema ja kahvatub ning tunnistab lõpuks venna tapmise üles.
Kohtunikud läksid Seantumi majja ja kõik läks nii, nagu Nefi oli öelnud. Nefi ja viis meest lasti vabaks.
Kui inimesed Nefi juurest ära läksid, ütlesid mõned, et ta on prohvet. Teised ütlesid, et ta on Jumal. Nefi läks koju, olles ikka kurb inimeste pahelisuse pärast.