Sissejuhatus kirja 2. Peetruse

Prohvet Joseph Smith märkis: „Peetrus kirjutas kõigist apostlitest kõige ülevamas stiilis” (History of the Church, 5. kd, lk 392). Ülev tähendab mõttelt ülistav, sõnakasutuselt väärikas ja imetlust tekitav.

Olles olnud oma silmaga tunnistajaks Jeesuse Kristuse kirgastumisele (vt 2Pt 1:16–18), manitses Peetrus oma lugejaid Päästjast rohkem teada saama ja püüdma omandada jumalikke omadusi, et nad võiksid saada osa jumalikust loomusest (vt 2Pt 1:4–8). Ta kinnitas oma lugejatele, et selline vaimne kasv aitab neil muuta „kindlaks oma kutsumine ja valik” (2Pt 1:10). „Peetrus kinnitas taas, et Issand tuleb taevast suures hiilguses ja kohtumõistmises maa peale” (märksõna „Peter, Epistles of”. – Bible Dictionary). Uurides Peetruse teist kirja, võid arendada suuremat usku Jeesusesse Kristusesse ning saada juhiseid ja inspiratsiooni, mis võib aidata sul saada rohkem Tema-sarnaseks.

Peetruse teise kirja kirjutas Siimon Peetrus, Jeesuse Kristuse peaapostel (vt 2Pt 1:1).

Me ei tea täpselt, millal ja kus see kiri kirjutati. Üldiselt arvatakse, et Peetrus kirjutas selle kirja Roomas pärast kirja, mida tuntakse 1. Peetruse kirjana, mis kirjutati tõenäoliselt umbes 64. aastal (vt märksõna „Peter, Epistles of”. – Bible Dictionary).

Peetrus kinnitas, et kirjutas neile, „kes on saanud niisama kalli usu kui meiegi” (2Pt 1:1). See võib viidata sellele, et Peetruse lugejaskond olid needsamad paganatest kristlased, kellele saadeti tema esimene kiri (vt 2Pt 3:1). Salmide 2. Peetruse 1:12–15 sisu näitab, et Peetrus saatis selle kirja oma lugejatele hüvastijätusõnumina.

Erinevalt Peetruse esimesest kirjast, mis aitas pühadel saada hakkama välise tagakiusamisega, on Peetruse teine kiri suunatud sisemisele usust taganemisele, mis ohustas Kiriku tulevikku. Valeprohvetid ja -õpetajad levitasid hukutavaid valeõpetusi, salates ära isegi Issanda, kes nad on ostnud (vt 2Pt 2:1). Peetrus kirjutas selle kirja, et innustada pühasid Issandast rohkem teada saama ja et „teha kindlaks oma kutsumine ja valik” (2Pt 1:10).

„Teine kiri oli ilmselt adresseeritud samadele kirikutele kui esimene (3:1). See oli kirjutatud teades ette peatsest surmast (1:14) ja eesmärgiga olla usust taganemise suhtes valvel” (märksõna „Peter, Epistles of”. – Bible Dictionary). Samuti sisaldab see mõningaid Peetruse kõige jõulisemaid sõnu ja viimast tunnistust.

2. Peetruse peamiseks teemaks on see, kui tähtis on õppida Jeesusest Kristusest. Peetrus lubas oma lugejatele, et kui nad otsivad jumalikke omadusi ja arendavad jumalikku loomust, siis nad „ei [ole] viitsimatud ja viljatud meie Issanda Jeesuse Kristuse tunnetamises” (2Pt 1:8) ning saavad teha kindlaks oma kutsumise ja valiku (vt 2Pt 1:10).

Peetrus vastandas Jeesuse Kristuse tõelise tundmise usust taganenute levitatud valede teadmiste ja õpetustega (vt 2Pt 2). Oma kirja lõpus esitas Peetrus pühadele viimast korda kutse „kasvage meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse armus ja tunnetuses” (2Pt 3:18).

2. Peetruse 1. Peetrus selgitab, et Jeesuse Kristuse lubadused võimaldavad pühadel saada osa jumalikust loomusest (vt 2Pt 1:4). Ta innustab neid tegema „kindlaks oma kutsumine ja valik” (2Pt 1:10). Peetrus meenutab oma kogemust Kirgastamise mäel, kus ta oli ülendatud Kristuse tunnistajaks ja kuulis Isa häält. Peetrus ütleb, et „meil on veel kindlam prohvetlik sõna” (2Pt 1:19).

2. Peetruse 2. Peetrus hoiatab Kiriku liikmeid valeprohvetite ja valeõpetajate eest, kes nende hulka tulevad ja püüavad pühasid kõrvale juhtida. Need pahelised õpetajad eitavad Issandat ja räägivad halba tõe teest (vt 2Pt 2:2). Peetrus õpetab, et parem on evangeeliumi mitte vastu võtta kui teha lepingud ja nende järgi mitte elada.

2. Peetruse 3. Peetrus kinnitab, et Kristus tuleb omal ajal, puhastab maa tulega, hävitab pahelised ning päästab usinad ja ustavad. Peetrus innustab pühasid kasvama ‥ Jeesuse Kristuse armus ja tunnetuses (vt 2Pt 3:18).