Päästja jätkas teenimist Galileas, kus Ta kuulutas prohvetlikult oma surmast ja ülestõusmisest. Galileast lahkumise järel rändas Jeesus Jeruusalemma poole. Samaarias õpetas Ta oma jüngritele, et Ta on tulnud inimesi päästma, mitte neid hävitama. Samuti õpetas Ta ustavaks jüngriks olemisest ja tähendamissõna heast samaarlasest.
Päästja teeb imesid, õpetab tähendamissõnade kaudu ja rändab Jeerusalemma
Loe läbi järgnevad näited. Pane kirja, mida sa nendes olukordades tunneksid ja kuidas käituksid.
Kui sa palud viisakalt, et su vend või õde aitaks sul segaduse ära koristada, vastab ta sulle ebaviisakalt, et tee seda ise.
Planeerides kooliüritust, kritiseerivad mõned klassikaaslased sinu ideid ja naeravad nende üle.
Kui räägid sõbrale evangeeliumist, vastab ta sulle, et sinu usk on veider.
Uurides Päästja õpetusi Luuka 8. ja 9. peatükis, leia tõdesid, mis annavad sulle juhatust, kui oled teiste tegude ja sõnade peale solvunud.
Kuna sa uurisid neid sündmusi üksikasjalikult Matteuse ja Markuse evangeeliumeid käsitlevates õppetundides, keskendub see õppetund salmidele Luuka 9:51–62.
Loe Luuka 9:51, et leida, kuhu otsustas Päästja minna. Sõna „ülesvõtmisepäevad” viitab sellele, et lähenes Päästja taevasse ülesminek.
Jeruusalemma rännates lähenesid Jeesus ja jüngrid samaarlaste külale. Loe Luuka 9:52–54, et leida, milline oli samaarlaste reaktsioon, kui nad said teada, et Jeesus ja Tema jüngrid tahtsid nende külla tulla.
Kuidas reageerisid Jaakobus ja Johannes sellele, et samaarlased polnud Päästja vastu külalislahked ja hülgasid Ta?
Loe Luuka 9:55–56, et leida, kuidas Päästja Jaakobusele ja Johannesele vastas.
Kui Päästja „sõitles neid” (Lk 9:55), vihjas Ta sellele, et Jaakobuse ja Johannese soov polnud Jumala Vaimuga kooskõlas.
Mõtle, kuidas võivad tänapäeva inimesed teiste solvangute peale üle reageerida. Vaata uuesti õppetunni alguses olevaid näiteid ja mõtiskle sellele, kuidas keegi võib sellises olukorras üle reageerida.
Mille poolest erines Päästja reaktsioon sellele, et samaarlased Ta hülgasid, Jaakobuse ja Johannese reaktsioonist?
Üks tõde, mida sellest loost õppida, on see, et me järgime Päästja eeskuju, kui otsustame reageerida solvangutele kannatlikult ja pikameelselt. Võiksid kirjutada selle tõe pühakirjas salmide Luuka 9:52–56 kõrvale.
Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem David A. Bednari sõnad aitavad meil mõista, et solvumine on valik, mitte olukord:
Kujutis
Vanem David A. Bednar
„Kui me usume või ütleme, et meid on solvatud, mõtleme tavaliselt seda, et me tunneme end haavatuna, halvasti kohelduna, teravalt noomituna või et meist pole lugu peetud. Ja loomulikult leiab teiste inimestega lävides aset kohmakaid, piinlikke, põhimõttelagedaid ja alatuid asju, mis võimaldavad meil solvuda. Lõppkokkuvõttes aga on teisel inimesel võimatu teid või mind solvata. ‥ Solvumine on meie valik. See pole olukord, mida keegi või miski meile põhjustab või peale surub. ‥
Kui keegi ütleb või teeb midagi sellist, mida me peame solvavaks, on meie esmaseks kohustuseks solvumast keelduda ning rääkida seejärel selle inimesega eraviisiliselt, ausalt ja otsekoheselt. Selline lähenemine kutsub kohale Püha Vaimu inspiratsiooni ning võimaldab lahendada valearusaamad ja mõista tõelist kavatsust.” (Ja nad ei solvu. − 2006. a sügisene üldkonverents)
Meenuta õppetunni alguses olnud näiteid. Seejärel vasta pühakirjapäevikus küsimustele:
Milline on potentsiaalne oht valida nendes olukordades solvumine?
Kuidas me saaksime järgida iga näite puhul Päästja eeskuju?
Kuidas meid võidakse õnnistada, kui otsustame reageerida solvangutele kannatlikult ja pikameelselt?
Mõtiskle sellele, kas oled otsustanud kellegi sõnade või tegude peale solvuda. Sea eesmärgiks järgida Päästja eeskuju, otsustades, et reageerid solvangutele kannatlikult ja pikameelselt. Võiksid jagada oma eesmärki pereliikme või sõbraga, et ta võiks aidata sul edu saavutada.
NB! Püüdes vastata kannatlikult ja pikameelselt kellelegi, kes sinu arvates käitus sinu suhtes valesti, ei tähenda, et peaksid lubama seksuaalse või füüsilise väärkohtlemise, sealhulgas narrimise jätkumist. Kui oled sellise väärkohtlemise ohver, lepi kohe kokku kohtumine oma piiskopi või koguduse juhatajaga, et abi ja nõu saada.
Loe kokku pildil olevad pallid. Laula samal ajal oma lemmikkirikulaulu.
Kujutis
palju väikesi palle
Mis tegi laulmise ajal pallide loendamise raskeks?
Mõtle, kuidas võib pallide kokkulugemise ajal takistuseks olnud laulmine sarnaneda sellega, kui püütakse järgida Jeesust Kristust.
Jätkates Luuka 9. peatüki uurimist, mõtiskle sellele, kuidas sa saad ületada mõjusid, mis võivad sind Päästja järgimisest kõrvale juhtida või seda takistada.
Loe Luuka 9:57–58, et leida, kuidas Jeesus vastas mehele, kes soovis hakata Tema jüngriks.
Fraas „Inimese Pojal ei ole aset, kuhu ta oma pea paneks” viitab sellele, et Päästja elus puudusid mugavus ja kergus.
Loe Luuka 9:59–60, et leida, mida tahtis teine mees enne Päästja järgimist teha.
Jeesus ei osutanud sellele, et on vale oma lähedaste surma puhul leinata või avaldada matustel austust (vt ÕL 42:45). Selle asemel õpetas Ta tähtsa õppetunni jüngriks olemisest. Mida me saame õppida Päästja vastusest salmis Luuka 9:60 ustava jüngri prioriteetide kohta?
Loe Luuka 9:61–62, et leida, mida ütles Päästja kolmandale mehele, kes tahtis Tema jüngriks hakata.
Kujutis
President Howard W. Hunter
President Howard W. Hunteri sõnad aitavad meil mõista salmis Luuka 9:62 toodud analoogiat selle kohta, kui paneme käe adra külge ega vaata tagasi: „Selleks, et ajada sirget vagu [või kraavi], peab künnimees hoidma enda silme ees üht kindlat punkti. See hoiab teda õigel kursil. Kuid kui künnimees juhtub tagasi vaatama, et näha, kust ta tuli, võib ta palju kergemini ära eksida. Selle tagajärjeks on kõverad ja korrapäratud vaod. ‥ Kui meie jõud keskendub mitte sellele, mis on meie taga, vaid sellele, mis on meie ees – igavene elu ja rõõm päästmisest –, saab see meile kindlasti osaks.” (Am I a ‘Living’ Member? –Ensign, mai 1987, lk 17)
Mõtiskle sellele, kuidas sarnaneb Jeesuse Kristuse jüngriks olemine meie käe asetamisega adra külge ja mitte tagasi vaatamisega.
Kujutis
mees hobusega kündmas
Üheks põhimõtteks, mida me Päästja õpetustest neile meestele õpime, on see, et selleks, et olla Jeesuse Kristuse jünger, ei tohi me lasta millelgi saada Tema järgimisest tähtsamaks.
Mõtle sellele, miks me seame mõnikord teatud asjad tähtsamale kohale kui meie kohustused Jeesuse Kristuse jüngritena.
Kujutis
Vanem Richard G. Scott
Vanem Richard G. Scott Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud: „Saatanal on heade inimeste vastu võimas relv. See on tähelepanu hajutamine. Ta tahaks, et head inimesed täidaksid oma elu „heade asjadega”, et ei oleks enam ruumi sellele, mis oluline.” (First Things First. – Ensign, mai 2001, lk 7)
Selleks, et paremini analüüsida, mis võib takistada sul Jeesust Kristust täielikult järgida, tee pühakirjapäevikusse järgnev tabel. Seejärel pane tabelisse kirja neli-viis Jeesuse Kristuse jüngri kohustust (näiteks teiste teenimine, evangeeliumi jagamine, regulaarselt kirikus käimine või kümnise maksmine). Lisa iga kirjapandud kohustuse juurde näiteid teistest prioriteetidest, mida keegi võib sellest tähtsamaks pidada.
Jeesuse Kristuse jüngri kohustused
Teised kohustused
Kirjuta pühakirjapäevikusse kogemusest, mil sa nägid, et keegi otsustas jätta kõrvale teised eesmärgid või prioriteedid, et Päästjat järgida.
Mõtiskle, millel sa lased olla tähtsam kui Jeesuse Kristuse järgimine ja Tema õpetused. Kirjuta paberilehele eesmärk, mida sa teed, et Päästja ja Tema evangeelium oleksid kõrgeim prioriteet. Pane paber sinna, kus sa seda iga päev näed.
Issand kutsub seitsmekümned, annab neile volituse ja juhised
Loe Luuka 10:1–2, et leida, keda Issand määras, et aidata Tema tööd teha.
Sõna seitsekümmend salmis Luuka 10:1 mitte üksnes ei kirjelda teenijate arvu, kelle Jeesus välja saatis, vaid viitab ka preesterluse ametile. Sama preesterluse amet on olemas ka tänapäeva taastatud Kirikus. Praegu on seitsmekümnete kvoorumeid kaheksa, kuigi ainult kahe esimese kvoorumi liikmeid kutsutakse üldjuhtideks. Nende evangeeliumi kuulutamist ja Kiriku administreerimist aitavat tööd juhib Kaheteistkümne Apostli Kvoorum ja Seitsmekümnete juhatus.
Me õpime nendest salmidest, et Issand kutsub apostlitele lisaks töötegijaid Teda esindama ja Teda Tema töös aitama. Miks kutsub Issand sinu arvates teisi ennast esindama ja aitama?
Salmides Luuka 10:3–24 on juhis, mille Päästja andis seitsmekümnetele, kuidas neid kohustusi täita. Hiljem andsid seitsmekümned Jeesusele oma tööst aru ja Ta andis neile veel juhiseid ja oli nende üle rõõmus. Pane tähele, et salmid Luuka 10:10–11 sisaldavad Issanda juhiseid seitsmekümnetele, mis erinevad tänapäeval misjonäridele antud juhistest. Seitsmekümnetele anti luba pühkida oma jalgelt linna tolm, tunnistuseks nende vastu, kes neid vastu ei võta. Tänapäeval tehakse seda üksnes äärmuslikes olukordades ja seda võib teha vaid Esimese Presidentkonna juhatusel. Tänapäeva põhimisjonäridel ei ole volitust seda oma äranägemisel teha.
Loe Luuka 10:25, et leida küsimus, mille käsutundja Päästjale esitas, et Teda kiusata ja proovile panna.
Mida sa vastaksid, kui keegi sinule sellise küsimuse esitaks?
Loe Luuka 10:26–28, et leida Päästja vastus käsutundja küsimusele.
Lõpeta salmidest Luuka 10:25–28 loetu põhjal põhimõte: selleks, et saada igavene elu, peame .
Loe Luuka 10:29, et leida, milline oli käsutundja teine küsimus Jeesusele.
Kujutis
Halastaja samaarlane
Halastaja samaarlane
Selleks, et käsutundja küsimusele vastata, õpetas Päästja tähendamissõna samaarlasest (vt Lk 10:30–35). Uue Testamendi aegadel oli juutide ja samaarlaste vahel suur vaen (vt märksõna „Samaarlased”. – Pühakirjajuht). Mõlemad rahvad keerasid sõna otseses mõttes teelt kõrvale, et teineteist vältida.
Loe Luuka 10:30–37, et leida, mida õpetab see tähendamissõna sellest, kes on sinu ligimesed.
President Thomas S. Monson on öelnud, et me peaksime pidama meeles tähendamissõna halastaja samaarlasest, kui mõtleme sellele, kuidas reageerida neile, kes vajavad meie abi:
Kujutis
President Thomas S. Monson
„Igaüks meist rändab teekonnal läbi surelikkuse oma Jeeriko teel. Milline saab olema teie kogemus? Milline minu? Kas mulle jääb märkamata inimene, kes on sattunud röövlite kätte ja vajab minu abi? Aga teile? Kas olen mina see, kes küll näeb haavatut ja kuuleb tema abipalvet, kuid läheb mööda? Aga teie? Või olen mina see, kes näeb, kes kuuleb, kes peatub ja kes aitab? Aga teie?
Jeesus andis meile juhtlause: „Mine ja tee sina nõndasamuti!” Kui me kuuletume sellele ütlusele, avaneb meie igavikulisele pilgule nägemus rõõmust, milleni harva küünditakse ja mida kunagi ei ületata.
Kuid Jeeriko tee ei pruugi olla täpselt tähistatud. Samuti ei pruugi haavatud karjuda, nii et me kuuleksime. Kuid kui me kõnnime selle halastaja samaarlase jälgedes, kõnnime teerajal, mis viib täiuslikkusele.” (Your Jericho Road. – Ensign, veebr 1989, lk 2, 4)
Kujuta ette, et sul on sõber, kel on raske armastada kedagi, kes teda tüütab, talle pettumust valmistab või teda vihale ajab. Kirjuta pühakirjapäevikusse lühike kiri oma sõbrale, selgitades, mida me võime õppida sellest tähendamissõnast teiste armastamise kohta ja kuidas võime püüda olla halastaja samaarlase moodi.
Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:
Olen uurinud salme Luuka 8:1–10:37 ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).
Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: