Luuka 5

Peetrus, Jaakobus ja Johannes olid kalamehed, kuid olles Päästja abil ime läbi püüdnud suurel hulgal kala, jätsid nad kõik maha, et järgida Päästjat, ja neist said inimeste püüdjad. Jeesus tervendas pidalitõbise ja halvatud mehe. Ta kutsus oma jüngriks Matteuse ja õpetas, et Ta tuli kutsuma patuseid meelt parandama. Samuti õpetas Jeesus tähendamissõna värske veini panemisest vanadesse nahklähkritesse.

Mõtiskle küsimuste üle: millal on sul palutud teha midagi, ilma et teaksid kõiki põhjusi, miks on seda vaja teha? Miks võib olla raske järgida juhiseid, kui sa ei mõista nende põhjusi?

Millised Kiriku juhtide nõuanded või Issanda käsud võivad mõnele noorele tunduda raskena, kui nad ei mõista täielikult nende põhjusi?

Kujutis

Jeesus kalamehi kutsumas

Uurides salme Luuka 5:1–11, leia põhimõtted, millest võib abi olla, kui sa ei mõista täielikult, miks sul on vaja järgida Kiriku juhtide nõuandeid ja Issanda käske.

Loe Luuka 5:1–5, et leida, mida Päästja palus Peetrusel (keda tol ajal kutsuti Siimonaks, vt Lk 5:8) teha pärast seda, kui Ta oli jutlustamise lõpetanud. Gennesareti järv (vt Lk 5:1) on Galilea järv ja fraas „heitke oma võrgud välja loomuse katseks” 4. salmis viitab võrkude vette laskmisele, et kala püüda. Võiksid 5. salmis märgistada, mida Peetrus Päästja kutsele vastas.

Mida võis Peetruse kalapüügikogemus panna teda mõtlema, kui Päästja käskis tal võrgud jälle sisse lasta?

Loe Luuka 5:6–9, et leida, mis juhtus, kui Peetrus tegi, mida Issand palus. Võiksid märkida ära sõnad ja fraasid, mis näitavad, miks me peaksime tegema seda, mida Päästja meilt palub, isegi kui me ei mõista, miks.

Ühe põhimõttena saame sellest loost õppida, et kui me teeme seda, mida Issand meilt palub, isegi, kui me ei mõista, miks, võib Ta anda meile suuremaid õnnistusi, kui me oskaksime oodata. Sa võiksid kirjutada selle põhimõtte pühakirja salmide Luuka 5:3–9 juurde.

Kuidas nõuab selle põhimõtte järgi elamine meilt, et usaldaksime Jeesust Kristust?

Vanem Richard G. Scott Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on öelnud:

Kujutis

Vanem Richard G. Scott

„See elu on kogemus suurest usaldamisest – usaldada Jeesust Kristust, usaldada Tema õpetusi, usaldada meie võimet olla juhitud Pühast Vaimust, et kuuletuda õpetustele praegusest õnnest ja eesmärgipärasest ülimalt õnnelikust igavikulisest eksisteerimisest. Usaldamine tähendab tahtlikku kuuletumist, ilma et lõpptulemus kohe teada oleks (vt Õp 3:5–7). Selleks, et teie usaldus Issandasse vilja kannaks, peab see olema vägevam ja vastupidavam kui oma tunnete ja kogemuste usaldamine.

Usu rakendamine on usaldamine, et Issand teab, mida Ta teiega teeb ja et Ta võib saata selle korda teie igaveseks kasuks, isegi kui te praegu ei mõista, kuidas Ta saab seda küll teha.” (Trust in the Lord. Ensign, nov 1995, lk 17)

1. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

   1. Kuidas ma saan arendada vanem Scotti kirjeldatud usaldust Jeesusesse Kristusesse?

   2. Kuidas olen mina või kuidas on minu pere saanud oodatust suuremaid õnnistusi, kui oleme järginud Issanda juhiseid isegi siis, kui me nende põhjusi täielikult pole mõistnud?

Kirjuta paberilehele Issanda nõuanded ja käsud, mida sa võiksid veelgi ustavamalt järgida, kuigi sa ei mõista täielikult, miks on seda vaja teha. (Võimalusel vaata trükist „Sulle, noor” [2011], et saada sealt ideid.) Aseta paber kohta, kus see aitaks sul meeles pidada oma eesmärki teha seda, mida Issand palub.

Me loeme salmides Luuka 5:10–11, et Peetrus, Jaakobus ja Johannes jätsid oma kalapaadid maha, et järgida Jeesust.

Kujutis

sidemed ja plaastrid, käte pesemine seebiga, süstalt hoidev käsi

Mida saab kasutada inimese aitamiseks või tervendamiseks, kel on mingi vaevus või haav?

Millest veel võib olla vaja inimest tervendada lisaks füüsilisele haigusele või vigastusele?

Uurides salme Luuka 5:12–25, leia põhimõtteid, mis õpetavad, mida sa saad teha, et aidata endal ja teistel vajaliku tervenduse osaliseks saada.

2. Me loeme salmidest Luuka 5:12–25, et Päästja tervendas kaks meest. Ühel mehel oli pidalitõbi ja teine oli halvatud. Loe Luuka 5:12–15 ja Luuka 5:17–25 ning võrdle neid kahte lugu. Koosta pühakirjapäevikus alljärgnev tabel ja pane kirja, mille poolest need kaks tervendamist sarnanesid ja mille poolest erinesid.

Mõtiskle sellele, millist rolli mängis kummaski loos usk. Võiksid märkida ära fraasi „tema nende usku nägi” Luuka 5:20. Päästja tunnustas nende usku, kes tõid Tema juurde halvatud mehe.

Joseph Smithi tõlge aitab paremini mõista, mida küsis Jeesus salmis Luuka 5:23: „Kas pattude andestamiseks on vaja rohkem väge kui haige püsti tõstmiseks ja kõndima panemiseks?” (JST, Luke 5:23 ) Seda küsimust esitades õpetas Jeesus Kristus, et Tal oli vägi tervendada nii füüsiliselt kui vaimselt.

Mida me saame nendest lugudest õppida selle kohta, kuidas me võime terveneda ja mida me võime teha, et aidata teistel terveks saada?

Me saame nendest lugudest õppida, et kui me rakendame usku ja tuleme Päästja juurde, võib Ta meid tervendada ja et me saame aidata teistel tulla Päästja juurde, et nad võiksid saada tervendatud. Võiksid kirjutada need põhimõtted oma pühakirjas salmide Luuka 5:12–25 juurde.

Tervendamine ei pea ilmtingimata tähendama, et Päästja eemaldab meie nõrkused või haigused. Tervendamine võib samuti tähendada, e Ta annab meile julgust, usku, tröösti ja rahu, mida vajame, et nõrkustes vastu pidada või neist jagu saada.

Mõtiskle Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem David A. Bednari nõuandele:

Kujutis

Vanem David A. Bednar

„Õigemeelsusest ja usust on tõepoolest abi mägede liigutamisel – kui mägede liigutamine täidab Jumala eesmärki ja vastab Tema tahtele. Õigemeelsusest ja usust on tõepoolest abi haigete, kurtide ja lombakate terveks tegemisel – kui tervenemine täidab Jumala eesmärki ja vastab Tema tahtele. Seetõttu jäävad paljud mäed liigutamata ka tugeva usuga. Ning kõik haiged ja põdurad ei saagi terveks. Kui kogu vastasseisu kärbitaks, kui kõik haigused võetaks ära, läheksid Isa plaani põhieesmärgid nurja.

Paljusid õppetunde, mida surelikkuses saama peame, võib saada üksnes selle kaudu, mida kogeme ja mis meile vahel kannatusi toob. Jumal ootab meilt ning usaldab meid, et kohtame ajutist surelikku vastasseisu Tema abiga, et saaksime õppida, mida vaja, ning saada lõpuks selliseks, nagu peame saama igavikus.” (Et me ei kohkuks tagasi. [ÕL 10:18] – KHS-i pühalik koosolek noortele täiskasvanutele, 3. märts 2013, LDS.org)

3. Mõtiskle nõrkustele, millest inimesed tervendamist vajavad. Vasta pühakirjapäevikus ühele või mitmele küsimusele:

   1. Mida ma saaksin teha, et tuua inimesi Päästja juurde, et nad saaksid osa Tema tervendavast väest?

   2. Millal olen mina või on mõni mu tuttav Päästjasse usku rakendades terveks saanud?

   3. Millal ma olen näinud, et inimene toob kellegi teise Issanda juurde, et see saaks osa Päästja tervendavast väest?

Mõtiskle sellele, mida sa saad teha, et rakendada suuremat usku Jeesusesse Kristusesse, et saada tervendatud, andestust või tröösti. Samuti mõtiskle, kuidas sa saaksid tuua sõbra või kellegi teise Päästja juurde.

Loe Luuka 5:27–28 ja leia, millise kutse esitas Päästja Matteusele (keda tol ajal hüüti Leeviks; vt Mt 9:9).

Mis avaldab sulle muljet selle juures, kuidas Matteus Päästja kutsele vastas?

Matteus oli tölner, mis tähendab, et ta kogus kaasjuutidelt Rooma valitsuse jaoks makse. Üldiselt juudid vihkasid tölnereid ning pidasid neid põlatuteks ja patustajateks. Me loeme salmidest Luuka 5:29–35, et kui Jeesus sõi koos Matteuse ja teistega, mõistsid kirjatundjad ja variserid Ta patustajatega söömise pärast hukka. Jeesus õpetas, et Ta tuli kutsuma patustajaid meelt parandama.

Mõtiskle, kuidas Päästja kohtleks sinu koolis neid, kes on üksikud ja tunnevad end kõrvale jäetuna. Mõtiskle sellele, kuidas sina võiksid Päästja-sarnaselt suhelda nendega, kes on üksikud ja tunnevad end väljajäetuna või kes on vähem populaarsed, ilma et sa teeksid järeleandmisi oma käitumisnormides.

Päästja kasutas kirjatundjate ja variseride õpetamiseks tähendamissõna. Loe Luuka 5:36–39, et leida, mida Päästja selle tähendamissõna õpetamiseks kasutas. Võiksid need asjad oma pühakirjas ära märkida.

Kujuta ette, et vanas rõivaesemes olevale augule pannakse peale uuest kangast paik. Uus paik ei pruugi olla vana kanga sarnane või uus paik võib pesus kokku tõmmata ning käristada augu või rebendi veelgi suuremaks kui enne. Samamoodi ei olnud Jeesuse Kristuse evangeelium lihtsalt vanade uskumuste ja tavade paikamine, vaid tõe täiesti uus taastamine.

Uus nahk on pehme ja elastne, samal ajal kui vana nahk muutub kõvaks ja rabedaks.

Kujutis

nahklähker

Uue veini valmimine tekitab nahklähkris gaase, mis seda venitab. Selline venimine võib põhjustada vana, rabeda nahklähkri katki minemise. Tähendamissõnas sümboliseerib uus vein Päästja õpetusi ja evangeeliumi ning vana vein sümboliseerib variseride pärimusi, tavasid ja uskumusi Moosese seaduse järgi.

Kuidas võiksid „vanad nahklähkrid” sümboliseerida kirjatundjaid ja varisere, keda Jeesus õpetas?

Mõtiskle sellele, kuidas „uued nahklähkrid” võiksid sümboliseerida neid inimesi, kes olid alandlikud ja tahtsid muutuda, et võtta vastu Päästja ja Tema õpetused. Üheks põhimõtteks, mida saame Päästja tähendamissõnast õppida, on see, et selleks, et Päästja ja Tema evangeelium vastu võtta, peame olema alandlikud ja valmis muutuma.

4. Selleks, et sellest tähendamissõnast paremini aru saada, vaata üle Luuka 5. peatükk. Otsi näiteid järgmistest inimtüüpidest ja kirjuta pühakirjapäevikusse, mida sa leidsid:

   1. Inimesed, kes olid Päästja ja Tema õpetuste suhtes kõvasüdamelised ja alistamatud.

   2. Inimesed, kes olid Päästjat järgides alandlikud ning valmis muutuma ja kasvama.

5. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

   Olen uurinud Luuka 5. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: