Li b’oqok sa’ mision
Ch’ol 3: Li b’oqok re xk’ulb’al li kub’iha’ ut li k’ojob’aak choq’ komon


“Ch’ol 3: Li b’oqok re xk’ulb’al li kub’iha’ ut li k’ojob’aak choq’ komon,” Jultika Lin Evangelio: Jun tenq’anel hu re xwotzb’al lix evangelio li Jesukristo (2023)

“Li b’oqok re xk’ulb’al li kub’iha’ ut li k’ojob’aak choq’ komon,” Jultika Lin Evangelio

Chʼol 3

Li b’oqok re xk’ulb’al li kub’iha’ ut li k’ojob’aak choq’ komon

Jalam-uuch
Come into the Fold of God (Ok saʼ lix korral li Dios), xb’aan laj Walter Rane

Xk’ojob’ankil li tzol’leb’

Chiqajunilo ralal xk’ajolo li qaChoxahil Yuwa’. Koochal sa’ ruchich’och’ re tooruuq chi tzolok, k’iik, ut wulak jo’ chanru a’an re naq tooruuq chi sutq’iiq rik’in (chi’ilmanq Moises 1:39). Ink’a’ naru toowulaq jo’ chanru a’an chi moko toosutq’iiq rik’in chi maak’a’ li choxahil tenq’. Li qaChoxahil Yuwa’ kixtaqla li Jesukristo, li Ralal, re xtojb’al qix ut re xtoqb’al lix b’ak’leb’ li kamk (chi’ilmanq 3 Nefi 27:13–22).

Laa’o naru naqak’ul lix wankilal aj tojol-ix li Kristo rik’in xk’anjelankil li qapaab’aal chirix a’an choq’ re li jalb’a-k’a’uxlej, xkub’sinkil qaha’, xk’ulb’al li maatan re li Santil Musiq’ej sa’ li k’ojob’aak choq’ komon, ut rik’in kuyuk toj sa’ roso’jik. Xpaab’ankil li sumwank re li kub’iha’ a’an li xb’een yokb’ sa’ xb’ak’b’al qib’ rik’in li Dios re naq li Santil Musiq’ej taaruuq tooxsantob’resi, tooxkawob’resi, ut tooxchaab’ilob’resi. Li xk’ulb’al li santil wankilal a’in, yo’laak wi’chik sa’ musiq’ej nayeeman re. (Chi’ilmanq 2 Nefi 31:7, 13–14, 20–21; Mosiah 5:1–7; 18; 27:24; 3 Nefi 27:20; Jwan 3:5.)

Li yo’laak wi’chik sa’ musiq’ej natikla naq nakub’e qaha’ rik’in ha’ ut rik’in li Musiq’ej. Li kub’iha’ a’an jun k’ojob’anb’il k’anjel k’a’jo’ nim xsahilal ut royb’enihom. Naq nakub’e qaha’ rik’in jun yotʼbʼil chʼoolej ut jun tuulanil musiqʼej, naqatikib’ chi ak’il jun yu’am rik’in lix wankilal aj tenq’anel li Dios. Chirix naq nakub’e qaha’ ut nokok’ojob’aak choq’ komon, naru nokokawob’resiik rajlal rik’in xk’ulb’al li loq’laj wa’ak chi k’ulub’ejo. (Chi’ilmanq 2 Nefi 31:13; Mosiah 18:7–16; Moroni 6:2; Tzol’leb’ ut Sumwank 20:37.)

Xk’eeb’al li b’oqok

Chi b’eresinb’il xb’aan li Musiq’ej, k’e xb’oqb’aleb’ li kristiaan chi kub’eek xha’ ut chi k’ojob’aak choq’ komon. Naru xb’aanunkil yalaq jo’q’e, maak’a’ naxye li tzolok yookat chixk’utb’al.

K’ut li tzol’leb’ re li kub’iha’, ut tenq’aheb’ li kristiaan chixtawb’al ru lix tzol’leb’ li Kristo (chi’ilmanq tzolok 3). K’ut naq aajel ru ut naq wan nimla sahilal rik’in li sumwank re li kub’iha’, xk’ulb’al li risinkil li qamaak, ut xk’ulb’al li maatan re li Santil Musiq’ej sa’ li k’ojob’aak choq’ komon.

Kawresiheb’ li kristiaan choq’ re li b’oqok re xk’ulb’al li kub’iha’ rik’in xk’eeb’al reetal naq neke’xtaw ru li k’a’ru xak’ut ut li sumwank te’ok wi’. Li sumwank re li kub’iha’ naraj naxye:

  • Naq wan qach’ool chixk’ulb’al sa’ qab’een lix k’ab’a’ li Kristo.

  • Naq te’qapaab’ lix taqlahom li Dios.

  • Naq took’anjelaq chiru li Dios ut li qas qiitz’in.

  • Naq tookuyuq toj sa’ roso’jik. (Chi’ilmanq tzolok 4.)

Naru nakawotz a’in:

“Naq nakub’e qaha’, “naqakʼut xyaalal chiru [li Dios] naq okenaqo saʼ jun sumwank rikʼin aʼan, naq tookʼanjelaq chiru ut taqapaabʼ lix taqlahom.” Naq noko’ok sa’ li sumwank a’in, a’an naxye naq “tixhoy lix Musiqʼ chi numtajenaq wiʼchik saʼ qabʼeen” (Mosiah 18:10).”

Tento naq li b’oqok re xk’ulb’al li kub’iha’ taak’e ch’olch’ooq ut tiikaq ru. Naru nakaye:

“Ma taataaqe li Jesukristo rik’in naq taakub’eeq aaha’ xb’aan junaq li k’eeb’il xwankil re xb’aanunkil li k’ojob’anb’il k’anjel a’in? Laa’o tatqatenq’a chixkawresinkil aawib’ choq’ re li kub’iha’. Naqak’oxla naq kawresinb’ilaqat chik sa’ [li kutan]. Ma taakawresi aawib’ re taakub’eeq aaha’ sa’ li kutan a’an?”

Jo’ rik’in chixjunileb’ li b’oqok nakak’e, yeechi’iheb’ li ninqi osob’tesink te’xk’ul li kristiaan naq te’xk’ulub’a li b’oqe’k re xk’ulb’al li kub’iha’ ut xpaab’ankileb’ li sumwank neke’chal rik’in a’an. Ye lix nawom aachʼool chirixeb’ li osob’tesink a’an.

K’ut naq li kub’iha’ ut li k’ojob’aak choq’ komon maawa’ a’an roso’jik li b’e. Wankeb’ b’an sa’ jun na’ajej chiru xb’ehil li jalok ch’oolej li naxk’e xkomon chik li oyb’enihom, sahil ch’oolejil, ut lix wankil li Dios sa’ xyu’am jun kristiaan (chi’ilmanq (chi’ilmanq Mosiah 27:25–26). Chirix naq te’kub’eeq xha’ ut te’k’ojob’aaq choq’ komon, naru te’royb’eni li santob’resiik xb’aan li Santil Musiq’ej naq yookeb’ chi xik chi uub’ej chiru xb’ehileb’ li sumwank.

Wi naru, k’e xb’oqb’aleb’ li kristiaan yookat chixtzolb’al chi wulak sa’ jun k’anjel re kub’iha’ ut jun ch’utam re li loq’laj wa’ak naq jun kristiaan taak’ojob’aaq choq’ komon.

Li na’leb’ chirix xk’eeb’al li b’oqok re xk’ulb’al li kub’iha’

K’oxla rilb’al li raqal re li loq’laj hu chirix lix kub’iha’ li Jesus (chi’ilmanq Mateo 3:13–17). Naru ajwi’ nakak’ut li video re li Santil Hu li naxk’ut lix kub’iha’ li Kolonel malaj li video re lix Hu laj Mormon li naxk’uteb’ lix tzolom li Kolonel naq ke’kub’sink ha’.

Naru ajwi’ nakawil li resil laj Nefi chirix lix kub’iha’ li Jesus (chi’ilmanq 2 Nefi 31:4–12). Rilb’aleb’ li seraq’ chirix lix kub’iha’ li Jesukristo naru tixkawob’resiheb’ li yookeb’ chi tzolok.

Xtzolb’aleb’ li loq’laj hu

Tz’ileb’ rix li raqal a’in re li loq’laj hu:

Tz’iib’a chi k’osb’il ru li k’a’ru xatzol.