2012
Mustikad ja Mormoni Raamat
Aprill 2012


Mustikad ja Mormoni Raamat

Suellen S. Weiler, Ameerika Ühendriigid

Mõni aasta tagasi kolis meie pere kärarikka, tiheda liiklusega suurlinna lähistelt väikese vaikse küla külje alla. Meie lähedal asus mahajäetud mustikaaiand. Aiandi omaniku sõprade kaudu saime loa korjata sealt nii palju mustikaid, kui süda ihkas.

Tol suvel võtsime me mitmel hommikul nädalas oma ämbrid ja kotid, istusime autosse ja veetsime toreda tunni mustikaid korjates. Ühel hommikul ei tahtnud meie noorim poeg Hyrum meiega kaasa tulla. Ta oli kindel, et olime viimase kui ühe mustika ära korjanud ja aiandisse minek oleks aja raiskamine. Milline oli aga tema üllatus, kui ta leidis eest sama palju mustikaid kui varemalt. Paigus, mis tal kahe silma vahele olid jäänud, oli mustikaid lausa kobaras, kõige mahlakaimad marjad kasvasid okste küljes, mida ta oli enda teada juba varem uurinud.

Tol samal ajal kutsusid koguduse noortejuhid meie teismelisi üles terve Mormoni Raamat enne kooli algust augustikuus läbi lugema. Kui lapsed meile sellest rääkisid, otsustasime kogu perega lugemisel kaasa lüüa.

Just siis, kui olime Mormoni Raamatuga lõpuni jõudnud, saabus 2005. aasta Ensigni augustinumber, kus president Gordon B. Hinckley (1910–2008) kutsus kõiki üles Mormoni Raamatu aasta lõpuks läbi lugema. Hyrum ja ta vend Joseph olid elevil – mõelda vaid, nad olid prohvetile juba kuuletunud! Siis aga tuletasid vanem vend Seth ja õde Bethany, neile meelde, et president Hinckley palus meil raamatu uuesti läbi lugeda, hoolimata sellest, kui mitu korda me seda juba teinud olime.

„Milleks?” küsisid poisid. „Me ei jätnud ühtegi sõna vahele. Me lugesime kõik läbi, mida meil veel õppida on?”

Pärast hetkelist vaikust meenusid kellelegi mustikad. „Mäletate, me arvasime, et olime viimase kui ühe marja ära korjanud? Aga kui tagasi läksime, oli mustikaid alati juurde tulnud – alati! Ükskõik kui tihti me seal käinud poleks, ükskõik kui palju päevi tagasi, mustikaid saime alati.”

Taipasime kohe, et need asjad on omavahel seotud. Just nagu see aiand ja rohke mustikasaak, nii on ka Mormoni Raamat pidev vaimse toidu allikas, täis uusi veel avastamata tõdesid. Ja me asusimegi Mormoni Raamatut uuesti lugema.

Kui ma prohveti üleskutse vastu võtsin, lugesin ma Mormoni Raamatust asju, mida olin mitu korda varemgi lugenud, kuid mida ma nüüd hoopis teises valguses nägin, ma mõistsin, kuidas need seonduvad uute olukordadega, uute probleemidega. Tean, et iga kord, kui loeme Mormoni Raamatut avali südamega, saame uusi mõtteid ja jõuame Päästjale lähemale.