Seminar Ecuadori džunglis

Mõned üksikud noored, nagu Oscar R., olid Kiriku liikmed juba siis, kui kogudust veel polnudki. Suurem osa liikmetest on uued pöördunud. Ja leek nende südames püleb. „Me oleme tugevad,” nendib Oskar.

2010. aasta septembris, viis aastat pärast koguduse loomist, tehti algust seminariga. „Kui me alles hakkasime koos käima,” räägib Oskar, „oli meid vähe. Noortest olin mina ainuke. Aga meie arv kasvas. Peagi oli meid kuus, siis kümme. Nüüdseks seminaris põhiliselt ainult noored käivadki.”

Kuna osa noori käib koolis hommikul, osa pärastlõunal, siis moodustati kaks seminariklassi, ühes töötatakse hommikul kaheksast üheksani ja teises pärastlõunal poole viiest poole kuueni.

Programmis osalejaid pole palju, aga nende elu, kes osalevad, on seminar väga palju muutnud.

„Seminar on mulle suureks õnnistuseks,” ütleb hiljaaegu Kirikuga liitunud Luis V. „Seminar aitab mul saada heaks misjonäriks. Olen pärast liitumist kogenud mitmeid katsumusi ja kiusatusi, kuid olen suutnud jääda kindlaks, sest tean, et see, mida ma teen, on õige.”

Ja mitte ainult Luis ei tunne niimoodi. „Ma olen olnud Kiriku liige üsna lühikest aega,” jutustab Ariana J. „Seminaris hakkasin ma käima kohe pärast ristimist. Mul on hea meel, et saan seal käia, sest õpin seal Jeesuse Kristuse evangeeliumi kohta paljusid tõdesid, mis täidavad mu südame lootuse ja meele mõistmisega.”

Seminaris käimine on aidanud Arianal oma teadmistele evangeeliumist panna tugev alus. „Seminaritundides osalemine on suur õnnistus,” ütleb Ariana. „See tugevdab mu vaimu ja aitab mul ühel päeval saada heaks abikaasaks ja emaks ning täita Kirikus juhirolli. Kes teab, vahest saab minust kunagi isegi põhimisjonär.”

Ariana vend Gerardo tunneb samamoodi. „Ma olen seminari eest tänulik. See on tähtis osa minu elust,” ütleb ta. „Seminar valmistab mind ette teenimiseks misjonil. Ma olen õppinud päästmisplaanist, mille Jumal on minu jaoks valmistanud. Iga tund, milles osalen, annab mulle lootust, et võin pärida selestilise kunigriigi ja kindlust, et olen saanud osa Jeesuse Kristuse evangeeliumist.”

Mõnikord on Gerardo tunnis üsna väsinud: ta peab oma väikevenna kooli viima, koju tagasi tulema ja siis koos õega seminari minema. Aga ta ei kurda.

„Kõik see on minu jaoks uus, aga ma olen õnnelik,” ütleb Gerardo. „Ma tean, et olen õigel rajal, mis annab mulle võimaluse näha taas oma Taevast Isa. Püha Vaim kinnitab seda mulle. Peab olema lihtsalt püüdlik ja lõpuni vastu pidama.”

Walter A. jaoks oli seminar alguses natuke hirmutav. „Ma närveerisin kõvasti, kui esimest korda seminari läksin,” meenutab ta. „Kui ma aga klassiruumi astusin, valdas mind eriline tunne, tundsin armastust, mis tuleb evangeeliumi õppimisest. Klassiruumist lahkudes rõõmustas mu süda, et olin läbi õpitu tugevamaks saanud. Üks suurimaid õnnistusi, mis Taevane Isa noortele on andnud, on seminar.”

„Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on muutnud mu elu,” nendib Abel A., kes samuti valmistub misjoniks. „Ma õpin prohvetite õpetusi. Ma armastan Joseph Smithi. Ta taastas julgelt tõelise Kiriku hoolimata kõikidest probleemidest, mis see talle põhjustas. Ma tahan olla sama vapper, kui oli tema.”

Paljud noored peavad tegema ohverdusi, et käia seminaris. See pole alati kerge, kuid Puerto Francisco de Orellana noored leiavad, et pingutus on seda väärt.

„Kui ma mõtlen edasipürgimisele, millest räägitakse pühakirjades,” seletab Abel, „siis minu arvates tähendab see eesmärkide seadmist. Seminar on üks neist. Nagu see on muutnud minu elu, nii võib see muuta ka teiste noorte elu.”

Jeesuse Kristuse Kirik kasvab ja selle seminariprogramm noortele edeneb isegi Ecuadori sügavamates džunglites ning muudab noorte elu, kes selles osalevad.