2023
Naʻa mo e Taimi ʻOkú Ke Matuʻotuʻa Ange Aí, ʻOku ʻIkai Fakaʻau ke Ngata ʻa e ʻOfá
Māʻasi 2023


“Naʻa mo e Taimi ʻOkú Ke Matuʻotuʻa Ange aí, ʻOku ʻIkai Fakaʻau ke Ngata ʻa e ʻOfá,” Liahona, Māʻasi 2023.

Faivelenga ʻi he Fakaʻau ke Motuʻa Angé

Naʻa mo e Taimi ʻOkú Ke Matuʻotuʻa Ange Aí, ʻOku ʻIkai Fakaʻau ke Ngata ʻa e ʻOfá

Naʻe ui ʻa e kau fafine ko ʻení ke nau kau ʻi he kau palesitenisī ʻo e Fineʻofá ʻi he ngaahi taʻu kimui ʻo ʻenau moʻuí, pea ʻoku ʻomi ʻe he kau fafiné ni ʻa e taukei mo e mahino ki heʻenau ngāué.

ʻĪmisi
kau fafine toulekeleka ʻe toko tolu mo ʻenau ngaahi saliote ki he luelué

Faitaaʻi ʻe Richard M. Romney

ʻOku pehē ʻe Seiloni ʻAlekisānita, “Mahalo ko e kau palesitenisī motuʻa taha kimautolu ʻo e Fineʻofá ʻi he Siasí.” Naʻe toki hoko hono taʻu 89. Pea ko hono ongo tokoní, ʻa Mālini Pitasoni mo Tolofī ʻĀnolo ʻokú na taʻu 90 mo e 91.

Naʻe lea pē ʻa Tolofī mo kata, “Ko ia ai, ko e ʻavalisi leva homau taʻu motuʻá ko e 90.”

ʻOku ngāue ʻa e kau palesitenisī ko ʻeni ʻo e Fineʻofá ʻi ha kiʻi kolo, ʻi ha fale nofoʻanga tauʻatāina ʻi ʻOkiteni, ʻIutā, USA. Ko e falé ko ha ʻapi ia ki he kāingalotu toulekeleka tokolahi ʻo e Siasí, pea ʻe lava ʻo faʻa fakatokangaʻi ʻa e kau palesitenisií ʻoku nau tekenaki ʻi honau ngaahi sea ki he luelué, ʻi heʻenau ō mei he ʻapi ki he ʻapi, ʻo fakafeʻiloaki ki he kakaí mo vakaiʻi ke fakapapauʻi ʻoku lelei ʻa e taha kotoa pē.

ʻI ha taimi ʻe taha, naʻe fakahoko ʻe he kakai mei he ngaahi uooti fakalotofonuá ʻa e faʻahinga ʻaʻahi ngāue fakaetauhi peheé. Pea naʻe ongoʻi ʻe he palesiteni fakasiteikí naʻe ueʻi ia ke ne poupouʻi e kau palesitenisī fakakoló ke nau fehuʻi ki he ʻEikí pe ko e fē ʻa e kakai ʻi he koló ʻe lava ke ngāué pea ʻi he ngaahi uiuiʻi fē.

Fuʻu Monūʻia ke Tali ʻIkai

ʻOku pehē ʻe Seiloni, “ʻI he taimi naʻe fakahoko mai ai ʻe he palesiteni fakakoló ʻa e uiuiʻí kiate au ke u hoko ko e palesiteni ʻo e Fineʻofá, “naʻá ku fakakaukau kuo tōtuʻa e ngaahi tāpuaki kuó u maʻú ke u talaange ʻikai.” Naʻá ne maʻu leva ha ueʻi fakalaumālie pe ko hai ʻoku totonu ke hoko ko hano ongo tokoní. ʻOkú ne pehē, “Naʻe ʻuluaki haʻu ki heʻeku fakakaukaú ʻa Mālini” “Kuó ma ʻosi ngāue fakataha ʻi he lēvolo ʻo ha siteiki, ʻi he teuteu ʻo e ngaahi hingoa ki he ngāue fakatemipalé. Naʻá ku ʻiloʻi kuo ʻikai fuʻu fuoloa e mālōlō siʻono husepānití, pea neongo naʻe fefaʻuhi mo ia, ka naʻá ku ʻiloʻi ko ha taha faivelenga ia.

Pea, hili ha houalotu sākalamēniti ʻe taha, naʻe vakai takai ʻa Seiloni ʻi he lokí, ke maʻu ha tataki fakalaumālie. “Naʻá ku fakatokangaʻi ʻa Tolofī. Naʻá ne malimali mai kiate au, pea naʻá ku ʻiloʻi ko e tokoni ia ʻe tahá. Naʻe tataki au ʻe he ʻEikí kiate kinaua fakatouʻosi, pea naʻe ʻikai ke Ne fehalaaki ʻi ha taha ʻo kinaua.”

Hangē ha Fuʻu Fāmili Tokolahí

ʻOku toe pehē foki ʻe Seiloni ʻoku lava ʻo sio ki he lelei hono ʻai e kakai mei he nofoʻangá ke nau tokoni ki he kakai kehe ʻi he nofoʻangá. ʻOkú ne pehē, “ʻOku mau ofi ange ki he meʻa ʻoku hokó. ʻOku mahino kiate kimautolu ʻoku mau taʻemalava ʻi he taimi ʻe niʻihi, ko e taimi ʻe niʻihi ʻoku lahi e meʻa ʻoku ngaló, pea taimi ʻe niʻihi ʻoku ʻikai ke mau ongoʻi sai. Pea ʻoku mau ʻilo e founga ke mau kata ai ʻi he ngaahi palopalema ʻoku mau fehangahangai mo iá.”

ʻOku pehē ʻe Mālini, “Ko e kakai ʻoku nofo hení ʻoku nau ʻosi hangē pē kinautolu ha fuʻu fāmili tokolahí.” “ʻOku mau maʻumeʻatokoni fakataha, pea ʻoku mau fesiofaki tuʻo tolu ai ʻi he ʻaho. Pea ko e taimi ʻe niʻihi ʻoku mau toe fakataha foki ʻi he ngaahi ʻekitivitií. Te u pehē naʻe ueʻi fakalaumālie ʻa e palesiteni fakasiteikí ʻi heʻene ongoʻi naʻe ʻi ai ha kakai ʻi heni te nau lava ʻo fetokoniʻakí.”

“ʻOku mau ʻiloʻi e meʻa ʻoku hokó mei he ʻaho ki he ʻaho. ʻOku pehē ʻe Tolofī, ʻOku tau ʻilo kapau ʻoku fiemaʻu tokoni ha taha pe ʻoku puke ha taha.”

Makehe mei he ngáue fakaetauhi mo e tokoniʻi ʻo e niʻihi kehé ke nau ngāue fakaetauhí, ʻoku fokotuʻutuʻu ʻe he kau mēmipa ʻo e kau palesitenisií ʻa e akoʻi ʻo e Fineʻofá. ʻOku nau fokotuʻu ha kakai ʻoku nofo ai ʻe ala ui ke faiako, mo nau fulifulihi ʻa e ngaahi ngāue ke faí mo fakataimi-tēpileʻi ʻo fakatatau mo e ngaahi fiemaʻu fakafoʻituitui ʻa e kau faiakó.

Manatuʻi, ʻoku ʻofa atu ʻa e Fakamoʻuí kiate koe

ʻOku pehē ʻe Mālini, “Ka ko ʻemau tefitoʻi ngāué ke fakamanatu ki he toenga ʻo e kakaí ʻoku ʻofa ʻa e ʻEikí ʻiate kinautolu. Pea ʻi heʻemau fai iá, ʻoku mau ongoʻi ʻe kimautolu foki mo ʻEne ʻofá.”

ʻOku pehē ʻe Seiloni, “ʻOku tau faingataʻaʻia kotoa pē. ʻOku ʻi ai ʻeku ngaahi palopalema he taimí ni naʻe ʻikai ke u maʻu ia ʻi he māhina ʻe nima kuo hilí. Ka ʻi he taimi ʻoku ou ongoʻi fakaʻofaʻia ai pē ʻiate aú, ʻoku ou pehē, ʻHei, ko e meʻa lekeleka ʻeni ia ʻi hono fakafehoanaki ki he meʻa naʻe foua ʻe he Fakamoʻuí.’ ʻOku tau ʻi hení ke fakalakalaka mo tupulaki. Pea naʻa mo e taʻu motuʻá, kapau te ke tuku ke akoʻi koe ʻe hoʻo ngaahi aʻusiá, te ke lava ke kei ako pē ʻo taʻengata.”

Koeʻuhí kuo mole takitaha siʻonau ngaahi ʻofaʻangá, kuo toe ako lahi ange ai ʻa e kau mēmipa ʻo e kau palesitenisií ki he ʻofa mamahí. ʻOku nau ʻilo e founga ke fakafiemālieʻi ai kinautolu ʻoku nau fiemaʻu ʻa e fakafiemālié. Hangē ko ʻení, ʻi ha taʻu ʻe taha, naʻe mole ai ha kau mēmipa ʻe toko fā he fāmili ʻo Māliní pea mo hano kaungāmeʻa mamae.

ʻOkú ne pehē, “Koeʻuhí kuo mau foua ha ngaahi meʻa faingataʻa, te mau lava leva ʻo tokoniʻi ha niʻihi kehe ke nau lavaʻi, ʻe kinautolu foki ʻa e ngaahi meʻa faingataʻá. Kapau ʻokú ke fefaʻuhi mo ha meʻa, luva hoʻo moʻuí ʻi he tokoni ki he niʻihi kehé. Ko e meʻa ia kuo tokoniʻi au ʻe he uiuiʻi ko ʻení ke u faí.”

ʻOku ʻomi ʻe he kau mēmipa ʻo e kau palesitenisií ha ngaahi taukei mo ha mahino lahi fau ki honau uiuiʻí. Kuo nau ʻosi nofo mo ngāue ʻi ha ngaahi feituʻu lahi—Kalefōnia, ʻŌhaiō, Uaiōmingi, mo ʻIutā. Kuo nau ʻosi ngāue ʻi he temipalé, ʻi ha ngaahi uiuiʻi fakauooti mo fakasiteiki, ʻi he Palaimelí, Kau Finemuí, mo e tokoni ʻofa fakaetangatá. Ka naʻe teʻeki ke ʻi ai ha uiuiʻi ʻo Tolofī ʻi he Fineʻofá, kae tālunga e taimi ko ʻení.

ʻOkú ne pehē, “Ko e hā ʻa e moto ʻo e Fineʻofá? ʻOku ʻIkai Fakaʻau ʻo Ngata ʻa e ʻOfá.’ ʻOku hoko ia ʻi hoʻo kei siʻí, ka ʻoku toe hoko tatau pē ʻi he taimi ʻokú ke matuʻotuʻa ange aí. ʻI heʻemau hoko ko e kau palesitenisií, ʻoku mau ako ia he ʻaho kotoa pē.”

ʻOku pehē ʻe Seiloni mo kiʻi kuitaha, “Te u pehē ʻoku mau ngāue mātuʻaki lelei fakataha, ʻi ha kau palesitenisī ʻoku ʻavalisi honau taʻu motuʻá he 90.”