2023
O A’u ‘I’ e 3 o le Faasoaina Atu o le Talalelei
Setema 2023


Ua Na’o Tusiga Faatekinolosi: Autalavou Matutua

O A’u ‘I’ e 3 o le Faasoaina Atu o le Talalelei

E alala le tusitala i Pasila.

Aveese le atuatuvale mai le faasoaina atu o le talalelei e ala i le faaulufale ia avea o se vaega o lou loto, lau matafaioi ma lau punavai o le manuia.

Ata
moliga’o e lua o loo mumū

Ua 10 tausaga talu ona papatisoina a’u o se tagata O Le Ekalesia a Iesu Keriso o le Au Paia o Aso e Gata Ai. I le sefulu tausaga ua mavae, sa ou maua ai le avanoa e faasoa atu ai le talalelei toefuataiina i le toatele o tagata—e tele lava e ala i le faasoaina atu o kopi o le Tusi a Mamona. O la’u sini i tausaga taitasi o le tuuina atu lea o kopi e 20. I ni nai tausaga, e pei o le 2020, na faamanuiaina a’u e ala i le sili atu o vaega ausia ola’u sini.

E masani ona ou valaauliaina a’u uo i le lotu e auai faatasi ma a’u i le faasoaina atu o le talalelei. Ae toetoe lava o taimi uma ou te valaaulia ai se tasi e faasoa atu se kopi o le Tusi a Mamona i a latou uo ma aiga, latou te tuuina mai ia te a’u le tali lenei: “Ae faapefea pe afai e le taliaina e le tagata le savali?”

I le mavae ai o le faalogo soo i lenei lava popolega e tasi, sa ou iloa ai o nisi taimi e le o mautinoa e tagata o le Ekalesia la latou matafaioi i le faasoaina atu o le talalelei. Ae o lagona o le lē mautonu e mafai ona faigofie ona foia pe afai tatou te manatua vaega nei ou te fiafia e ta’ua o a’u “I e 3” o le faasoaina atu o le talalelei.

1. Ia Faasoa Atu (Compartilhar i le FaaPotukale)

O la’u “I” muamua ua faamatalaina ai lo tatou faamoemoega, lea e na o le faasoa atu lava. O la tatou matafaioi o le faasoa atu o le olioli tatou te lagonaina ona o le talalelei toefuataiina! O le toatele o tagata o le a matuā fiafia e pei o i tatou i le aoao e uiga i upumoni lea ua toefuatai mai i le Ekalesia a Iesu Keriso. E mafai ona tatou faasoa atu le olioli e aumaia e le talalelei ia i tatou e ala i talanoaga faasamasamanoa ma e oo lava i a tatou faataitaiga i aso taitasi o ni so’o o Keriso.

Na ta’ua e Peresitene M. Russell Ballard, o le Sui Peresitene o le Korama a Aposetolo e Toasefululua, “O se faamaoniga sili ona taua o lo tatou liua ma o tatou lagona e uiga i le talalelei i o tatou lava olaga o lo tatou naunau lea e faasoa atu i isi.”1 O le liua moni o le a musuia ai i tatou e faasoa atu. E mafai ona tatou ole atu pea i le Tama Faalelagi e fesoasoani mai ia i tatou ia maua le lototele ma le naunautaiga e faasoa atu le talalelei ia i latou o siomia i tatou. Ma a o tatou saili e faatumauina le Agaga e faatasi ma i tatou, o le a taitaia i tatou i le itu sa”o.

2. Ia Valaaulia (Convidar i le faaPotukale)

O la’u “I” lona lua e faatatau i le valaauliaina o tagata. Pe a i ai ni a tatou aso po’o vaega faamanatu taua—o se pati o se aso fanau, o se faaipoipoga, o se faau’uga—tatou te valaaulia tagata e auai auā tatou te mananao ia tatou fiafia faatasi ai. E le mafai ona tatou faamalosia se tasi e sau (tatou te faamoemoe o le a latou o mai!), ae afai e leai, o le a avea pea i tatou ma uo. Ma o le a i ai isi aso faamanatu po’o mea e tutupu i le lumanai e tatou te fiafai faatasi ai. O le valaauliaina o tagata e aoao e uiga i le talalelei e le matua ese mai lenei mea.

O tagata tatou te valaaulia e faitau le Tusi a Mamona, ia auai i le lotu, pe talia le talalelei a Iesu Keriso i soo se auala, e i ai le faitalia e filifili ai pe talia pe leai la tatou valaaulia. Ae o lo tatou manuia e le fuaina i a latou tali; e fuaina i lo tatou naunau e valaaulia.

I le tusi lesona Tala’i La’u Talalelei, ua tatou faitau ai o le faamoemoega o faifeautalai faamisiona o “le valaaulia o isi e o mai ia Keriso.”2 A o tatou taumafai e faasoa atu le talalelei, e sili atu ona fesoasoani le taulai atu i mea e mafai ona tatou faia e valaauliaai nai lo le auala o le a tali mai ai tagata i la tatou valaaulia.

3. Ia Faatalitonuina (Convencer i le faaPotukale)

O la’u “I” lona tolu o le faasoaina atu o le talalelei o le faatalitonuina. Ma e ese mai i ‘I’ muamua e lua, o le vaega lona tolu lenei e le o so tatou tiutetauave. O le faatalitonuina o le tiutetauave lea o le Agaga Paia (tagai i le Ioane 15:26; 2 Nifae 32:5; Moronae 10:5; Mataupu Faavae ma Feagaiga 42:17; Mose 1:24). Ua na o le uunaiga lava a le Agaga Paia e faatalitonuina moni ai tagata tatou te faasoa atu i ai le talalelei i le upumoni—pau lava le mea ia latou mauaina le upumoni i o latou loto (tagai i le Iakopo 3:2).

A o tatou taumafai e faatumauina le mafutaga faifai pea ma le Agaga Paia i o tatou olaga, o le a faatasi o Ia ma i tatou pe a tatou faasoa atu le talalelei i a tatou uo ma aiga ma o le a molimau atu i le moni o la tatou savali.

O se Faamanuiaga le Faasoa Atu o le Talalelei

E tele auala e mafai ona tatou faasoa atu ai le talalelei i le lalolagi o loo siomia ai i tatou, ma e ui e mafai ona taufaafefe, ae e le tatau ona tatou popole pe a i ai le Tama Faalelagi i o tatou autafa.

Na aoteleina e Elder Dieter F. Uchtdorf o le Korama a Aposetolo e Toasefululua mea e popole ai le toatele o i tatou e faapea:

“Ae ā pe afai ou te faia nei mea uma ae lē lelei le tali mai o tagata? Ae ā pe afai e faitio i latou i le Ekalesia? Ae ā pe afai latou te lē toe fiauo ia te a’u?

“Ioe, atonu e tupu lena mea,” o lana tala lea. “Talu mai aso anamua, sa sauaina lava so’o o Iesu Keriso.[tagai i le Ioane 15:18].

“Manatua, e galue le Alii i auala faalilolilo. Atonu o lou tali atu FaaKeriso i se faatautee mai, e mafai ai ona faamalūlūina se loto ma’a’a. …

“E silafia oe e le Tama Faalelagi. E alofa le Alii ia te oe. O le a faamanuia oe e le Atua. O lenei galuega ua faauuina e Ia. E mafai ona e faia lenei mea. E mafai ona tatou faia uma faatasi lenei mea.”3

E mafai pea lava ona tatou ole atu i taimi uma mo se fesoasoani mai le Tama Faalelagi i a tatou taumafaiga e faapotopoto Isaraelu. Ma ona o le Faaola, e mafai ai ona tatou taofimau pea i le faamoemoe o le a i ai se aso o le a taliaina ai a tatou valaaulia.