2010–2019
Kitail en weweidki Ngehn Sarawi
Epreil 2017


Kitail en weweidki Ngehn Sarawi

Ngehn Sarawi sapwellimaniki pwukoa sarawi en kamarain, kadehde, padahk oh kamwekidih kitail en weweidki marain en Kauno.

Maing Riei ko, kitail koaros, wehwehki me kitail kilikilang mwadangalahn Sapwellimen Kauno doadoahk sang rehn Preseden Thomas S. Monson oh eh padahk nimenseng wet. Preseden Monson, se poakohng komwi, se utung komwi, oh se kin kapakapkin komwi, “atail soukohp kempoake.”1

Kitail kehnehr Ngehn Sarawi laud nan rahn riau wet. Ma kumwail iang mih wasaht nan wasahn kapokon wet de kilikilahng sang nan imwomwail de kohpene nan amwail ihmw sarawi kan nan sahpw doh kan, kumwail ahnikiehr ahnsou mwahu en pehmNgehn en Kauno. Ngehnohte kadehdehiong mohngiongamwail kan oh nan amwail madamadau duwen mehlel kan me padahngkiehr nan kapokon lap wet.

Medewe mahs lepin mahsen kan en koul sarawi pwoatet:

Kitail en weweidki Ngehn Sarawi;

Mweidohng en padahkiong kitail dahme mehlel.

E pahn kadehdehki Krais,

Kitail en marainkihla kupwurokong en nanleng.2

Sang ni kaudiahl en rahn pwukat kitail ese me Koht Sahm, Nah oh Ngehn Sarawi wiahkihda Koht silemen tohrohrpeseng: Samatail me ketiket Nanleng; Sapwellime Iehros, Sises Krais; oh Ngehn Sarawio. Kitail ese me “kahlep en Sahmo me uduk oh tih duwehte aramas; pil duwehte Iehroso; ahpw sohte kahlep en Ngehn Sarawio pwe e Ngehn te. Ma soh, Ngehn Sarawio sohte kak ketket loaletail.”3

Ei oaralap en rahnwet pahn dokdoke kesempwalpen Ngehn Sarawio nan mouratail kan. Samatail Nanlengo mwahngiher duwen atail pahn sohpahi kahpwal, kalokolok oh ahnsou liseliping; E pil mwahngih me kitail pahn toutoukihla atail peidengkan, ahnsoun kansensuwed, songisong oh atail luwet akan. E ketkihda Ngehno, de Ngehn Sarawio, pwehn kakehlaka kitail oh kaweidih kitail ni palingehn nan mour wet.

Ngehn Sarawio kin katengkitaildi ong Kauno. Sapwellime pwukoa doadoahk sarawi kan iei en kin kamarainih kitail, wie kadehde, padahk oh kamwekid kitail en weid nan marain en Kauno. Kitail ahniki pwukoa sarawi en kilelehdi kamwahupen Ngehn Sarawi nan mouratail kan oh ahpw idawehn.

Tamataman sapwellimen Kauno inowo: “I pahn kihong uhk kisehn Ngeniet, me pahn kamarainih omw madmadau, me pahn audehkihda nan kapehdomw peren.”4 I pereniki inowo. Peren me kin audehda nan kapehdatail kan kin sewese kitail en medemedewe wekpesengen mour soutuk oh atail mour en rahn koaros. Peren wet kin kameleileikitaildi ahnsoun atail kahpwal kan. E kin koaloalomwahu oh kakehlaka, e kin kasalehda mehlelpen rongamwahu, oh e kin kalaudehla atail limpoak ong Kauno oh Sapwellimen Koht seri kan koaros. Mie lapalahn anahnepen soangen kapai pwukat, ahpw sampah wet monokehlahr oh solahr katapaniki.

Wihk koaros ni atail kin tungoale kamadihpw sarawi, kitail kin wiahda inou sarawi en “tamataman ih ahnsou koaros,” Kauno Krais Sises, oh Sapwellime tounmetei. Ni atail kin kapwaiada inou sarawi wet, kitail kin alehda inou me “sapwellime Ngehno pahn ieiang kitail ahnsou koaros.”5

Ia mwomwen kitail pahn wia met?

Keieu, kitail en nantiheng warohng Ngehno.

Ngehn Sarawio kin ieiang irail ko me kin “ngoahngki tamataman Kauno arail Koht rahn koaros.”6 Nin duwen Kauno ketin mahsanih, kitail anahne “pwilikihdi mehkan me pid sampah wet, oh ahpw rapahki soang kan me mwahu sang,”7 pwe “Ngehn en Kauno sohte kak ketiket nan tehnpas me sohte sarawi.”8 Ahnsou koaros kitail anahne nantiheng peikiong kosonned en Koht, onopiki pwuhk sarawi kan, kapakap, kohla nan tehnpas sarawi, oh mehlelehng iren pwoson keisek-siluh, me mahsanih kitail en “mehlel, mwakelekel, kadek, pwung, oh … wia me mwahu ong aramas koaros.”

Keriau, kitail anahne inengieng alehda Ngehno.

Kauno ketin inoukidahr, “I pahn ndahiong uhk nan omw madamadau oh omw mohngiong, sang ni Ngehn Sarawi, me pahn tiada pohmw oh me pahn ketiket loalomw.”9 Tepin ahi wehwehki duwen met ni ai wie doadoahk en misineri nan Scotch Plains, New Jersey. Ni menseng ehu nan Sulai ngehi oh iangei ahniki pepehm en rapahkida aramas emen me pwursang ni Temple Square. Se letelet ni wenihmw en Elwood Schaffer. Ah Mrs. Schaffer soingkitala.

Ni e pahn ritingedi wehnimwo, I pehmada en wia mehkot me I saik wia mwowe oh me I sohte pwurehng wia sangete ahnsowo! I kihdi nehie nan wehnimwo oh idek, “Mie aramas nan ihmwe me pahn inangih rong aht padahk?” Nah serepeino me sounpahr 16, ede Marti, me inengieng rong, oh e kapakapkier kaweid aio mwohnte rahn me se kohlau. Marti tuhwong kiht, oh kedekedeo, eh nohno ahpw tepda rongorong. Ira koaros iangala Mwomwohdiso wet.

Kilel
Elder Rasband ni eh misineri

Pwehki Marti eh papidaislao, aramas 136 [epwiki-siliakan-wenemen], iangahki tohto en pein eh peneinei, papdaislahr oh wiahda inou sarawi en rongamwahu. Ia uwen ei kapingki ahi idawehn Ngehno oh kihdi nehie nan wenihmwo rahno. Marti oh ekei tohn eh peneinei patehng kitail rahn wet.

Kesiluh, kitail anahne kilelehdi ahnsou me Ngehno kin ketdo.

Nan pein ahi mour palilaud en ahnsou me Ngehno kin ketdo rehi e kin kihong ie pepehm loaleiet. Ke pahn pehmada nan lepin lokaia kan me sansal ong uhk, oh me kin “kamwekidida loalomw.” Medewe mahs mehn Nihpai ko ni ar wia rongorong Kauno eh ketin kapakapkin irail: “Oh pokon en aramas ako rongehr oh ahpw kadehdehki; oh mohngiongarail kan langadahr oh irail ahpw wehwehkier nan mohngiongarail kan Sapwellime mahsen en kasakas kan.”10 Re pehmada audepen Sapwellime kapakapo. Ngilen Ngehn Sarawio kin kisin ngilen mwenginingin kis.

Nan Kadehde Meringo, Elaisa akamahiong samworo en Paal kan. Samworo ko kasik “ngilen” Paal en peidihdo rasehngete nansapwe oh ahpw saunda kisiniei en arail meirongo. Ahpw sohte ngihl ehu oh sohte kisiniei.11

Oh mwuhr, Elaisa wia kapakap. “Eri, KAUN-O ahpw ketin kotehla wasao, oh ketin kadarodo kisinieng kehlail ehu me itikada dohl akan oh pwalangpeseng paip akan—ahpw KAUN-O sohte ket nan kisiniengo. Mwurin kisiniengo, rerrer en sahpw ahpw wiawi—ahpw KAUN-O sohte ket nan rerrer en sahpwo:

“Mwurin rerrer en sahpwo, kisiniei ahpw lulda—ahpw KAUN-O sohte ket nan kisinieio. Oh mwurin kisinieio, kisin ngilen mwenginingin kis wiawi.”12

Kumwail eseier kisin ngihlo?

Preseden Monson padahngki, “Nan mour wet, kitail en esehla mahsen en Ngehno.”13 Ngehno kin mahsenki lepin mahsen kan me kitail kin “pehmada.” Pepehm pwukat kin ngil tikitik, kamwekidih kitail, en wia mehkot, nda mehkot, de kihda pasapeng. Ma kitail pahn seukauti de sohte nsenohki atail kaudok, pwehki atail kesempwaliki ineng en sampah kan, e pahn apwal ong kitail en pehm mehkot. Nihpai ndahiong Leiman oh Lemuel duwen Ngehn Sarawio, “Ekei pak kumwa rongehr ngileo; oh e kin mahsanihong kumwa ni kisin ngihl mwenginingin kis, ahpw kumwa sohte kak pehmada, pwe kumwa sohte kak pehmada lepin mahsen kan.”14

Nan Suhn samwalahro I ahniki pwukoa doadoahk en kohla South Amerika. Se pahn seilongki rahn eisek kohla Colombia, Peru oh Ecuador. Mie lapalahn rerrer en sahpw me kemehla aramas tohto oh kidalap en aramas ohla, oh e kauwehla diren ihmw oh wasahn kousoan nan kanihmw riau nan Ecuador. I ahniki pepehm me se anahne kohla rehn souleng kan me kin mihmi nan kanihmw riauo. Se sehse ma se kak lella wasa ko pwehki ahl akan ohla. Ni mehlel, mie me ndahiong kiht me se sohte kak lella wasa ko, ahpw pepehmo sohte kak sohrala—eri, se meid pai pwehki eh pweida aht kak lellahng kanihmw riauwo.

Pwehki ar apwtehn esehda me se pahn pwarek, I kasik me sounkaweid en priesthood malaulauhte me pahn kohpene. Ahpw, ni aht lella ni ehu ehu stake center, ihmw sarawi ko dirkihla aramas. Ekei irail me keieu kehlail, me tepin iangala mwomwohdiso wet, kakehlaka towe teikan en patehng irail kaudok oh pehm Ngehn Sarawi nan mourarail kan. Towe kan me tohn arail peneinei oh mehn mparail mehsang nan rerrer en sapwo wie mwomwohd me keieu mwowe. I ahniki pepehm I en kihong irail koaros me iang kohpene, kapai en wahnpoaron. Mendahte I kesikesihnen mwowe, e duwehte me pwil pehi kat pohn moangen emenemen oh I ahpw pehmada mahsen en Kauno pwilipwilwei.

Kilel
Elder oh Sister Rasband nan South Amerika

Kaidehkin ihte me I wia. I pil ahniki pepehm en kosoiong irail duwehte me Sises Krais ketin wie ni ahnsou me e pwarohng mehn Amerika. “E ale neirail kisin seri kan… oh kapairailda, oh kapakapkin irail ohng Sahmo.”15 Se mih Ecuador, se wiwia Sapwellimen Sahmo doadoahk, oh irail me Sapwellime serikan.

Kepahieu, kitail anahne mwekidki tepin kamwekid.

Tamataman mahsen en Nihpai. “Oh I sohte ese mehkoaros me I pahn wia mahs, eri Ngehno ahpw kahluwa ie. E nda, “I ahpw kohlahte.”16

Eri kitail uhdahn anahne kapwaiada. Kitail anahne en kin likih tepin pepehm kan me kin kohdo. Ekeipak kitail kin medmedewe ma pepehm en ngehno de pein atail madamadaw te. Ma kitail kin tepier peikasalki pepehmo ni keriapak, pil lella kesilipak en pepehmo---oh kitail koaros wiahier soahngo----kitail kin uhd kasowehla Ngehno; kitail kin sohte kamehlele kaweid en Koht. Soukohp Joseph Smith mahsanih, “Ma ke pahn peikiong tepin kamwekid kan me ke pahn pehmada, ke pahn pwung palilaud en ahnsou.”17

Met me kepero: dehr kasik anapi pahn posada pwehki ahmw kapwaiada ngilen Ngehn Sarawio. Tamtaman, ke wiewia doadoahk en “kisin ngil mwenginingin kis.

Ni ahnsou me I pwukoahki misin presiden nan New York, I iang nait misineri kei mwonge nan wasahn mwonge nan Bronx. A kisin peneinei pwulopwul ehu pidelong mwohndi karanih kit. Mwomwerail uhdahn mwahu en alehda rongamwahu. I wie tetehk nait misineri ko ar wie mwomweit rehi oh iapw tehkala peneinei-o kanekehla kenerail mwonge oh pidohi. Ngehi eri nda, “Elder ko, mie mehkot me kitail anahne esehla rahnwet. Kumwail kilang peneinei mwahu me pidelong nan wasahn mwongeht. Dahme konehng kitail en wia ahnsouo?”

Emen elder ko mwadangete sapeng. “I medmedewe ien kesihnenda oh kohla rehrail oh kosoiong irail. I kehn, apw I sohte wia.”

I nda, Elder ko, “Ahnsou koaros kitail anahne kapwaiada keiou en pepehm. Me ke pehmadahu iei Ngehn Sarawi mwo!”

Keiou en pepehm kan me kamarain sang nanleng. Ni ahnsou me re kin kadehdehiong kitail, kitail anahne kasawihada oh tehk mwahu. Pwe Ngehno me kin kalapw kamwekidih kitail en sewese aramas anahn, ahpw mehlel peneinei oh kempoakepatail kan. “Eri … kisin ngihl mwenginingin kis-o, me kin mwenginingin oh lellong wasa koaros,”18 kin idihong kitail ahnsou mwahu en padahki rongamwahu, kadehdehki Kapwurpwurdohn rongamwahu oh Sises Krais, oh pwe kitail en sewese aramas oh kapitala emen seri en Koht.

Soahng wet me duwehte “tepin sawas.” Nan palilaud en kanihmw kan, me kin tepin sawas nan ahnsoun lokolok, apwal mwuledek, de kahpwal iei firemen, polihsmen de toahkte—ni ahnsou me re kin pwarada dehngki en wararail ko wie piripir, oh kitail kin kapingki mehlel ar sawas. Sapwellimen Kauno koasoandio sohte sansal duwehte soahngo ahpw mie anahnepen sawas karuaru. Kauno ketin mwahngih duwen anahn kan en Sapwellime seri kan koaros—oh mwahngih ihs me onopadahr en kihda sawas. Ma kitail pahn patowahn ong Kauno nan atail kapakap en ninmenseng kan me kitail onopadahr, e pahn kupwurei kitail en sawas. Ah ma kitail pahn kihda sawas, eri e pahn kalapw kupwurei kitail oh e pahn sansal ong kitail me kitail wiwia dahme Preseden Monson kadahniki “Sapwellimen Kauno doadoahk.”19 Kitail me pahn tepin sawas ni palingehn wiewia sawas sang powe.

Ma kitail pahn tetehk mwahu kamwekid en Ngehn Sarawi me kin kohdohng kitail, kitail pahn keirda nan ngenin kaudiahl oh kin aliale kamarain oh kaweid sang Ngehno. Kauno mahsanih, “Likih Ngehno me pahn kahluwaiukalahng wia me mwahu.”20

Kitail en mehleliong kamwekid pepehm en Kauno pwe e mahsaniher: “perenda, pwe I pahn ieiang uhk.”21 E kin kahluwaikitail sang ni Ngehn Sarawio. Kitail en mour kereniong Ngehn Sarawi, mwadang kapwaiada tepin pepehm me kin kohdo, oh ese me e kohdo sang rehn Koht. I kadehdehki manaman en Ngehn Sarawi en kahluwai kitail, sinsilei kitail, oh en pil ieiang kitail, ni mwaren Sises Krais, ahmen.