2010–2019
Koul kan me kitail kak Koulki oh me kitail sohte kak Koulki
Epreil 2017


Koul kan me kitail kak koulki oh sohte kak koulki

I kapakapki me emen emen kitail pahn tengetengedi ni pwoson nan pwihn en koul wet.

“Mie marain nan ngeni rahnwet,” Eliza E Hewitt me ntingiada, “Me inenen lingan oh marain sang marain en mesenleng en sampah, pwe Sises iei kamarainpei.” 1 I kamehleleiong kumwail me e apwal kitail en koulki koul en mahs kaselel wet kitail ahpw sohte sinsirei. E sohte kak wiawi! Ahpw rahnwet I men doadoahngki ahi ansou mwahu me mweimweiong ie oh koasoia wehwehn ehu ire nan koul pwoatet, pwe en kak sewesei kitail nan rahn akan me kitail apwaliki koul de sirei, oh pil “ansou en meleilei oh peren”sohtekin wiawi.2 Ma mie ansou me kowe de irail kan me ke poakpoake sohte kak koulki koul kaselel kan me kumwail kin rongasang mehtei kan, I peki rehmwail en tamataman mwahu iren koulet me mahsanih, “Sises ketin karonge koul kan me [kumwail] sohte kak koulki.”2

Soahng kei me wiwiawi ni atail wia Sapwellimen Koht seri kei me mihmi nan sampah suwed wet, ekei ahnsou e kin apwal, ahnsou me atail pwoson oh palingenitail kin ale kasongsong. Songsong pwukat kak kohda sang ni atail luwet, de luwet en mehteikan de pil luwet en mour, ahpw sohte lipilip en kahrepe, kitail diarada me e kak karehiong atail sohla koulki koul me kitail uhdahn men koulki oh kihsang koapwoaroapwoar en “peren [nan] pali ngenitail”3 me Eliza Hewitt ntingihda nan ehu ire kau.

Eri dahme kitail pahn wia soangen ansou pwuko? Ehu mehkot, kitail anahne kolokol iei sapwellimen Pohl kaweido “koapwoaroapwoarki mehkot [me] kitail sohte kin kilang … ni kanengamah oh awiawih.”4 Soangen ansouo atail pwoson pahn lalaudla me kitail sohte pahn lemehiong, kitail pahn men mihmi oh nennenla rongorong mehteikan, alialehdi kakehlailpatail sang ni ngilen koul kan me kitail wie rongorongo, Me tohto kitail ahniki “kahpwal en esehla koul” ahpw atail pwoson pahn kehlaila oh atail koul kan pahn mwahula ma kitail pahn patehng irail kan me kehlail oh ngilamwahu en koul. Met pahn duwehte atail kin nanantiong palingenitail, kitail pahn kehlailda ma kitail pahn patehng irail me pwoson akan, pwe kitail en kak karaniala Sapwellimen Koht Iehroso, me kasalehda karasaras en Semeo. Kitail kak alehdi kakehlapatail sang Ah kin karonge atail souitar akan oh ale koapwoaroapwoar sang ni Ah weliankitaildi rehn Semeo ong komourpatail. Eri kitail kesinenda Limwah oh pil keseihnenda Reh, tengetengediong nan Sapwellime Mwomwohdiso oh tengetengediong nan Sapwellime wehi. Mehlel “ansou me Kauno kin karanih kitail” kitail kak kehn meleilei nan atail mohngiong [oh] wahn Sapwellime kalahngano pahn kohdo.”5

Ansou me kitail kin pehmada me ngilen atail koul kan tikitik sangehr dahme kitail kin medewe me kitail kin kilang de rongasang mehtei kan, I men idek rehtail ahpw mehlel irail me pwulopwul en Mwomwohdiso wet, en tamataman me sang ni mwomwen atail wiawihda ngihl koaros nan Sapwellimen Koht pwihn en koulo wekpeseng. Ngihl kei mie—soprahn oh alto, tener oh beis—pwe en kak wiahda koul ngilamwahu. Mie lih en wiahda koul wadawad riemen nan Mwomwohdiso wet ntingiada dene, Sapwellimen Koht koaros mie douwarail nan pwihn en koulo.” 6 Ansou me kitail pahn pwilikihda atail koahiek oh idawehnla dahme kitail medewe me mwahu me duwehte irail soun netinet kan de soun wie kasdoh kan—kitail kin luhs sang ngilamwahu me Koht ketkiong kitail ansou me E ketin kapikada sampah liseliping wet.

Met kaidehn koaros me iang pwihn en koul sarawio kak tepte wia ngihl me re pwukoahki nan pwihn en koulo! Wekpeseng en ngihl nan pwihn en koulo uhdahn pahn kopwungla—atail pwukoah rahnwet I kak nda pwukoahn werek en Sises Krais—ahpw ansou me kitail pahn alehda ngihlatail kan oh kasalehiong sampah, Samatail Nanleng pahn mweidong kitail en koulki pein ngilatail kan ahpw kaidehn ngilen emen. Kitail koaros sohte unsek, Kauno kupwurki emen emen kitail en iang pwukoah nan pwihn en kemweit me koasoandier sang Rehu, oh E inoukihda me E pahn sawas nan pwukoah wet.8 Kamehlele pein kowe oh pil kamehlele Ih. Dehr katikala ahmw warohng de wiahki mehkot sohte katepe dahme ke wiwia. Dahme kesempwal ke dehr soikala ahmw pwukoa nan koulo. Dahme karehda? Ahki ke kesempwal oh sohte me kak welian uhk. Ehu ngihl sohte nan atail pwihn en koul kalaimwun wet pahn karehda nghil teikan ah pahn luwetala, iangahki irail kan me pepehm me irail sohte iang pwihn en koulwet de iang pwihn en Mwomwohdiso wet.

Ahpw I pil men kakehlail ih kumwail koaros en ahniki pwoson kesempwaliki koul kan me apwal ong kumwail en koulki. Pwehki kahrepe kei I ngehi pil apwaliki ekei koul soangen koul me I anahne koulki —ahpw sohte kak— koulki.

Ni ahi kilang wiepen apwapwalih aramas e sohte pahrek nan sampah, I ekis suwediki iangih Eliza Hewitt koulki kapai kan me Koht ketkiongie ansouwet, oh popohl me E ketin ‘neknekid ongie’ powe.”7 Irehu kitail sohte kak koulki oh ahniki peren, oh popohl ni mehlel lau kitail pahn wauneki oh sewese irail me semwehwmeh kan, ni mehlel sohte emen me kitail pahn sewese pahn men mwenge ih meirla, de pouda oh masepwehkada. Sohte sewese me semwehmweh kan wia mehn keria ehu oh e pahn wiwiawi ehu pahr lel ehu pahr de ehu dih lel ehu dih. E pahn kawehla paliwar, kawehla pali ngehn, kawehla peneinei, oh kawehla atail ouraman kan. Ma mie mehkot me kitail pil kak wia pwehn katikala soangen kahpwal wet, me duwehte dahme Sises ketin kapwkapwurehieng kitail en wia, mwein ekei me paisuwed nan sampah pahn pehmada “peren oh popohl nan palingenirail,” kakete ehdin arail kehn nan arail mour.

I pil diarada me apwal ken koulki koul kaperen de kaselel limwahn irail kan me ahniki kahpwal en pali war oh madamadau, ekei pak arail katoutou kan kin wiwiawite mendahte sawas me kohsang rehn toahkte kan, sounsawas kan, sounkaweid en mwomwohdiso kan, oh tohn peneinei souleng kan. I kapakapki me kitail sohte pahn mweidong Sapwellimen Koht serih kan en kelehpwkihla— arail kahpwal akan, nsensuwed kan, de manokeiraila, pak tohto irail sohte kak kasalehda arail peren oh pwoson me mihmi loalarail. Ni atail pahn wiwia wen atail kak en seweseirail, kitail pil kak kapakap kin irail, kihong irail kapai, koulkiong irail koul en pwoson lau lel rahn me Krais pahn ketdo oh “kamwahuihrailla”oh limwihasang pilenmesen irail me kin sengisengki arail kahpwal akan.

Oh ehu rahn I koapwoaroapwoarki me aramas koaros me mihmi nan sampah pahn ehu pene oh doadoahngki arail koahiek kan oh koasoiahda me kesik oh ngihl kamedek, kamaramas oh lemei kaidehn ih ahl me kak wekidala wekpeseng kan. Sangete mahs, kalohk ehu sang nanleng ong kitail me ihte ahl me kak kamwahuiala soangen mwekid pwukat iei poakohng Koht oh kolokol Sapwellime kosonned akan, me pahn kak kahrehiong kitail en kak alehdi komouro sang ni atail pahn poakohng emen emen nin duwen atail wia mehn mpe. Soukohp Ether padahngki me kitail pahn koapwoaroapwoarki me mie sampah kaselel ehu. Wadwadek oh medemedewe mwurin sounpar kid kei me Moroni pwangakihda mahwin- oh kamaramas- e nda me “ahl kaselel ong nan sampah iei ihte rongamwahu en Sises Krais. 8

Iawen kaping me kitail ahniki nan pwungen soangen kahpwal pwukat, me kin kohdo, nan ehu ehu ansou kan, ekei koul me kitail diarada me kitail solahr kak koulki, pwehki soangen kahrepeh kei. E kin wiawi ansou kan me atail pepehm kan loal oh sohte me kin ese, mehndahte e sarawi, me karehda arail sohte kak kasalehda—duwehte Cordelia ah poakpoake ah pahpao, ni ah nda: “Ahi limpoak … laudsang louweiet. … I sohte kak kihlong ahi mohngiong nan eweiet.” 9 Soahng pepehm sarawi kan me kin kodohng kitail e kin apwal kitail oh palingenitail en kawewehda wen laud—duwehte Sapwellimen Sises me E ketin wiahiong seri en Nihpahi kan. Irail me iang kadedeh dahme wiawio re ntingihdi:

“Mas me sohte iang kilang, pil salenge me sohte iang rong … soahng mwahu kaselel kan me kitail kilang oh rong me Sises ketin masanihki Semeo; 

“… Sohte lowe me kak koasoia, pil sohte aramas kak ntingiada, pil sohte mohngiong en aramas kak wiahda soahng laud oh kopwuriamwei me kitail kilang oh rong dahme Sises Krais ketin masanih.10

Soangen ansou mwahu pwukat sohte me koasoia pwehki irail mwomwehda me re sohte rong de kilang, mehnda ma e mengei, irail sohte kin wauneki.

Riei ohl oh lihoko, kitail mihmi nan sampah ehu me koul tohto me kitail sohte kak de saikinte koulki. Ahpw I men peki kumwail en menlau mimihte nan pwihn en koulo oh pereperenki ngilen koul kaselel kan koaros—koul en Soundor limpoako.”11 Paiamwahu pwe wen totohn kitail koaros mie douatail, mie pere ong emen emen kitail. Mie pere ong irail kan me kin peidengki pak ehu me pid arail pwoson oh mie pere ong irail kan me peipeidengki lel rahnwet. Mie pere ong irail kan me kin lokaiahki ehu soangen lokaia, kawawih ehu soangen tiahk, oh me kin kihpene soahng kei sang nan wehi en sampah. Mie pere ong irail kan kiripw, ong me pwopwoud, ong peneinei laud, oh me sohte neirail seri. Mie pere ong irail me arail nsenen saledek weksang dahme uhdahn koasoandi. Ni mehlel mie douwen aramas koaros me poakohng Koht oh wauneki Sapwellime kosonned akan ni keneinei mehn wia sosohngpen wiwiahn aramas akan, ma limpoak en Koht me pahn wia ngilen atail koul kan me kitail kin koulkiong mehteikan, mehlel e pahn karehiong irail kan me rongorongo pahn peikiong Ih oh ihme wia kih en koulo. Iangahki kosonned en limpoak oh pwoson, koluhla oh kadek, mie pere nan pwihn en koul ong koaros me men iang.12 “Kokihdo his kowe,” Samatailo masanihong emenemen kitail, ahpw E pil kapatahiong, “Kedehr leme ken mihmi nan dahme ke mihmi loale.”Kitail sirei oh tamataman me Koht kak wiaiong kitail soahng laud sang dahme kitail leme.

Ngihl kan nan pwihn en koul kalaimwun wet iei Sapwellimen Koht koasoandi en peren ong kitail, kitail kak aktikitikla oh idahwen Sapwellime mehn pihto oh nanantihong koulki koul kan me kitail sohte kak koulki lao, kitail pahn kak koulking koulkiong “[atail] Nahnmwarkio koul en sarawih ngilamwahu kan.”13 Eri ehu rahn, atail koul kaselel kan pahn duwehte koul me nda:

Kitail pahn koul oh ngisngis iang karis en nanleng,

Hosanna, hosanna ong Koht oh Simpwulo! …

… Ni Sises Ah Ketdihdo pohn dakepe kisiniei!14

I kadedeh me awao pahn leledo, me Samatail Koht Nanleng pahn pwurehng kadaredohng sampah Sapwellime Iehroso, met E pahn ketdo oh Kaunda oh kakaun nin duwen Nahnmwarki en nahnmwarki kokolahte. I kadedeh me iei ih Sapwellime Mwomwohdiso kopwurpwurdohu met oh ihme pahn wahdo padahngk kan oh tiahk sarawi kan en rongamwahuo ong aramas koaros. Ansou me Sapwellime padahk “pahn kipehdi sampah oh lelong wasa koaros,”15 Sises pahn pwurehng ketdo ni poh komwokomw.”16 E pahn mie marain laud sang nanleng ong palingenitail kan rahno. Inou en awa wet ah pahn kohdo, I kapakapki ni mwaren Sises Krais, amen.

Irah kan

  1. “Mie Marain nan Ngeni Rahnwet,” Hymns, no. 227.

  2. Hymns, no. 227.

  3. Hymns, no. 227.

  4. Romans 8:25.

  5. Hymns, no. 227.

  6. Bill Staines, “All God’s Critters Got a Place in the Choir,” in Laurel Thatcher Ulrich and Emma Lou Thayne, All God’s Critters Got a Place in the Choir (1995), 4.

  7. Hymns, no. 227.

  8. Tehk Ether 12:4, 11.

  9. William Shakespeare, King Lear, act 1, scene 1, lines 79–80, 93–94.

  10. 3 Nephi 17:16–17; emphasis added.

  11. Alma 5:26; see also Alma 26:13.

  12. Tehk 2 Nephi 26:33.

  13. Hymns, no. 227.

  14. “Ngehn en Koht,” Hymns, no. 2.

  15. Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith (2007), 142.

  16. Hymns, no. 227.