2010–2019
Atail Silepen Sihpw Mwahuo
Epreil 2017


Atail Silepen Sihpw Mwahuo

Sises Krais, atail Silepen Sihpw Mwahuo kin pereniki apwali Sapwellime sihpw soumwahu kan en kehlailda.

Kitail kin wehwehkihla kupwuren Samatail Nanleng ni atail kin kasawiada uwen laud en limpoak me E sapwellimaniki ong me dipanakan oh esehla duwen E kin katohrepeseng dihp oh irail me dipanakan. Wehwe wet sewesei kitail en “esehla mehlel ni pwung kupwure, me pwung kan, oh wiewiahkan”1 oh iei pahson en atail kin pwoson Ih oh Sapwellime Ieros, Sises Krais. En Sounkomouro poakehng kitail detehn atail souitarakan kin kahrehiong atail karaniala Ih oh kangoange kitail ni atail kin pwupwidi en pwurehng koluhla oh alasang Ih. Ni atail kin kereniong duwehla Ih kitail kin esehla apwalih mehteikan duwehte me E kin wia, mendahkihla mwoahmw oh wiewiahkan.

Wiepen katoahrepeseng wiewia sansalkan en aramas emen oh aramaso me wia pahson en ehu pwuken soaiLes Misérables,,sang sounnting en France Victor Hugo.2 Ni tepdahn soai o, soun wadawado kapehse Bienvenu Myriel, pisop en Digne, oh koasoaia kahpwal me pisopo aiahneki. E konehng en pwarek ohl emen me sansalki uwen eh sohte kamehlele Koht oh tohn ah kousapwo kin kailongki ih pwehki mwekid suwed kan me ohlo wiadahr nan French Revolution?3

Soun wadawado koasoaia me pisopo nin duwen ahnepatail kak sohte pwungki ohlo. Soun wadawado eri peidengki: “Ni soangen mwoahmwote, e konehng silepen sihpwo en kailongki sihpw me diren rihpw ni kilio?”4 Ni eh wia en pisopo pasapeng, soun wadawado nda; “Soah!” I eri wia lepin kahs kaperen wet: “Pwe soangen sihpw dahmen met!”5

Nan pwuloi wet, Hugo karasa en ohlo wiewia suwed ko ong en sihpwo rihpw ko oh karasa pisopo ong silepen sihpw men me sohte pweieksang sihpw men me ahneki soumwahu. Pisopo poakepoakehla oh mwuri nan soaio pil kasalehda soangen lipoak ohte ong emen ohl tohrohr, me wia inondehn akder nan soaio, Jean Valjean, me aramas mwamwahleki oh pil apwtehn kapidohi sang nan kalipwuhs. Pwehki pisopo mahkehng oh poakehng Jean Valjean kahrehda e wekidala ah mour.

Pwehki Koht kin ketin doadoahngki soumwahu pwehn kawehwe dihp nan pwuhk sarawi, kitail kak idek, “Ia mwoamwen en Sises Krais ketin mahsani atail soumwahu suwed kan—dipatail kan? Pwe ni mehlel, Sounkomouro mahsaniher me E “sohte kak pwungkihla dihp pak ehu”;6 eri ia mwoamwen E kak mahsani kitail, nan dipatail kan , oh sohte rerekihda kouwahlap?

Pasapengo me mengei oh sansal. Silepen Sihpw Mwahu menet,7 Sises Krais kin ketin wiahki soumwahu en Sapwellime sihpw kan anahne kamwahula, epwel mwahu oh limpoak. Silepen sihpw menet, atail Silepen Sihpw Mwahuo kin kupwur perenki Sapwellime sihpw kan en kehlailda sang arail soumwahu.

Sounkomouro mahsaniher me E pahn “apwalih sapwellime pelin sihpw duwehte silepen sihpw men,”8 “rapahki [me] salongalahr, … kapwurehdo [me] kin kohkohseli mwahl akan, … kidimpene oahlahn [me] lipwalipwada kan, … oh kamwahwihala [me] soumwahu kan.”9 Detehn Israel me sopwoson sansalki eh mihla nan dihp “ohla, oh topwedi, oh soahn,”10 Sounkomouro kangoange, panawi oh inouki en kakehlailiada.11

En Sounkomouro doadoahk pohn sampa ni mehlel sansalki limpoak, sapan oh kadek. E sohte ketin loalapiki ah ket seli pohn elen Kaleli oh Sudia, kumwutingki mwoamwen me dipanakan. E sohte ruksang irail pwehki me kamasepwehk. Soah, E ketin konot rehrail.12 E ketin sewesehda oh kapaiahda, pwekada oh kamarainda, oh ale per oh pahtou weliankihda koapworopwor oh popohl. Pwehki Ih silepen sihpw mwahu me E kin ketin rapahki kitail oh diar kitail oh ketikiheng kitail meleilei oh koapworopwor.13 Atail wehwehki Sapwellime sapan oh limpoak kin sewese kitail en pwosonla Ih—koluhla oh kakehlailda.

Rongamwahu en Sohn koasoaia duwen en Sounkomouro limpoak ong me dipan emen. Sounnting oh parisih kan wahdohng Sounkomouro lih emen me re diar wiewia dipen nenek. Irail nda me liho konehng kamakamala nin duwen kosonned en Moses. Sises ketin sapeng arail kadipadip ngidingid kan oh mahsani, “Mehmen rehmwail me sohte dipe, iei ih me pahn tapihada kate lih menet.”

Soun kadip ko ahpw kohkohpeseng, “oh Sises eri ketin kalapwukala, oh lihohte me patopato mwowe.

“Sises eri ketida … sohte mahsani emen ahpw lihohte, e ahpw keinemwe rehn liho, Ia irail? Sohte emen me luhwehdi pwe en kedipeiuk?

Liho ahpw patohwanohng, Sohte emen Maing. Sises eri mahsanih, I sohte pil pahn kadeikuhkada. Kohwei oh sang met kohla ke dehr pwurehng wiahda dihp.”14

Mehlel, Sounkomouro sohte kupwurki nenek. Ahpw E sohte pil keriahla liho. E ketin kangoange liho en wekidala ah mour. Liho pwungkihla en wekila pwehki sang ni Sapwellime limpoak oh mahk. Nan Pwuhk Sarawi me Kawehwehdi sang Joseph Smith kadehde duwen en liho alehda mour en tohnpadahk: “Oh liho eri kapinga Koht sang ansou o kohla oh kamehlele mware.”15

Pwehki limpoak en Koht, kitail sohte konehng kamehlele me E ketin kupwuriki oh kak kupwurehla dihp. E sohte ketin wia met. Sounkomouro ketdo sampa pwehn doareikitailla sang dipatail kan, ni mehlel, sohte ketin doareikitaillanan dipatail kan.16 Soun kapeidek semen men, Zeezrom, ehu pako men lidipihki Amulek peidek wet: “Mesaia me ketiketdou kak komourla sapwellime aramas akan nan diparail kan? Oh Amulek sapeng oh ndahiong ih: I ndahiong uhk me e sohte pahn pwe e apwalehng Ih en kasohwe sapwellime mahsen. …E sohte kak doreirailsang nan diparail kan.”17 Amulek koasoia padahk mehlel ehu me patohwen pwehn pitsang dipatail kan, kitail anahne momourki “mouren koluhla mehlel,” me kin kahrehiong manaman en Soundoro en kapit kitailla.18

En Sounkomouro limpoak oh mahk kin waikitail lahng Ih.19 Sang ni Sapwellime Tomwo, kitail solahr men mih nan dipatail kan.20 Kupwuren Koht me sansal ong dahme pwung oh mwahu Reh oh dahme sapwung oh dipan. Met sohte wehwehki me E ketin kupwurki kitail en rotala oh ideidawehn Ih. Soah, Samatail Nanleng ketin kuwpurrki Sapwellime kan en ese oh men pilada en duwehla Ih21 oh warehng soangen mour me E sapwellimaniki.22 Ni atail men pilada met, Sapwellimeh kan kin kapwaiahda arail sohso sarawi oh tungoalenkihla mehkoaros me E sapwellimaniki.23 Pwehki kahrepe wet, soun kaweid kan en Mwomwohdiso wet sohte kak wekidala kosonned akan en Koht de padahk kan sang Kupwure, pwehn mengeila oh ndandla.

Ahpw nan atial wie songosong en ideidawehn Sises Krais, Sapwellime karasaras en kadek ong me dipan akan me inenen sansal. Kitail, me dipan akan, anahne, duwehte Sounkomouro, apwalih mehteikan ki atail kadek oh limpoak. Kitail pil pwukoahki sewese oh kapaiada, pwekada oh kamarainih, oh kihsang masak oh pahtou oh weliankihdi koapworopwor oh popohl.

Sounkomouro panauwih aramas akan me kin suwediki mehteikan me re wiahkin irail samin oh kin men kadeik mehteikan me dene re dipan sang irail.24 Iei padahk keng pwoatet me Sounkomouro wiahieng irail kan me kin “liki me irail me pwung oh kin kasohwe mehteikan.” E mahsaniada karasaras pwoatet:

“Aramas riemen kohdahlahng kapakap nan Tehnpas Sarawio, emen ira Parisi men, a emen sounrik daksis.

“Parisio kesihnenda oh wia eh kapakap nin duwe met: Maing Koht I kapingkalahgnankihong komwi ei sohte kin noahrok, mwersuwed, kamwahl oh ei sohte duwehte sounrik daksis menet.

“I kin kaisihsol pak riau nan wihk ehu, oh I kin meirongki eisek kis ehu sang ni mehkoaros me I ahneki.

“A sounrik daksiso kesihnen ekis dohlahsang, e ahpw sohte men saradalahng nanleng, pwe ihte me e wiewia, pikipikir nan mwaremware, ndinda, Maing Koht komw ketin kupwure ie pwe aramas dipan emen ngehi.”

“Sises eri mahsani, “Kumwail en ese pwe ohl menet pwungla rehn Koht ahpw pwurala ni imweo; a meteio soh. Pwe me kin aklapalapki pein ih, pahn tikitikla; a me kin aktikitingki pein ih, pahn lapalapala.”25

Padahk wet ong kitail inenen sansal, me dipan men me kin kolkoluhla kin karani Koht sang mehmen me dene ihme pwung oh kin kasohwe mehteikan.

Wiewiahn aramas me dene irail me pwung oh kin kadeik mehteikan pil mie nan mwein Alma. Ni en aramas oko “tapiada kauwada oh kakehlailiala mwomwohdisou … mwomwohdisou tepda pohnmwahso … oh aramas akan me towehda mwomwohdisou tepda pohnmwahsohki pein irail, irail eri tepda uhpene nan pwungarail, oh tepda kaloke irail kan me sohte kamehlele dahme irail kin kamehlele.”26

Kalokolok wet keinepwidi: “Mie kosonned kehlail ehu kokouda ong tohn mwomwohdisou me ketihtihki me sohte aramas emen me ieiang mwomwohdisou en uhda oh kaloke irail akan me sohte iang towehda mwomwohdisou, oh solahr uhpene pahn wiawi nan pwungarail.”27 Padahk en kaweid ong Souleng en Imwin Rahn-akan duweduwehte. Kitail sohte konehng ale pwukoahn kaloke aramas nan mas loale oh likin Mwomwohdiso wet.

Irail kan me kalokolokehr pwehki sohte lipilipil en kahrepe ese uwen kamedek en sapairair oh peirin. Ni ei pwulepwulo oh koukouson Europe nan 1960 kan, I pehm me I kin kalap kamakam pwehki ei wia mehn Amerka oh pwehki ei iang towehda Mwomwohdiso wet. Ekei iengei tohn sukkuhl kan kin kapwukoahkin ie arail sapwungki koasondi kan en US ong wehin liki kan. I pil ahnekihdi kahpwal pwehki dene ahi mwomwohdisou kin kasohwe mour en wehi kan me I wie koukouson loale oh pwehki e weksang arail mwomwohdiso kan. Mwuri, nan ekei wasa nan sampa, I pil kilangehr uwen kalokolok me wiawi pwehki peirin oh kailok ong irail kan me pohn kilirail oh arail mour weksang en tohn wasa pwuko.

Kalokolok kin wiawi ni soangen mwoamw kei: kasohwe, kamasak, kamakam, de kailongki, liaktohrohr oh keinapwi de kailongki mehteikan. Kitail anahne irehdi peirin me kin kahrehda wiewia suwed kin wiawi ong irail kan me ahneki ehu soangen madamadau. Peirin kin keirda, ekei pak, ni irairdi en saledek en kasalehda lamalam.28 Aramas koaros, iangahki tohn mwomwohdiso, ahneki pwung en kasalehda arail lamalam mwohn wehi pokon. Ahpw sohte me kolokol manaman en kailongki mehteikan ni arail kasalehda arail lamalam.

Poadopoad en Mwomwohdisou kasalehda me mie kadehde tohto en kailok oh peirin ong towehkan. Ia uwen eh pahn kansensuwed ma kitail kin wiahiong irail dahme kin wiawi ong kitail. Sounkomouro padahngki me “kumwail [en] wiahiong mehteikan me kumwail kin anahne aramas akan en kin wiahiong kumwail.”29 Pwe ma kitail anahne wahu, kitail anahne kasalehda wahu. Palilahsang, atail wekila mehlel kin wahdo “ohpampap, oh mohngiong karakarahk,” me kin luke “Ngehn Sarawi” oh audehkin kitail “limpoak mehlel,”30 limpoakpene sang nan kapehdomwail”31 ong mehteikan.

Atail Silepen Sihpw Mwahuo sohte kin wekila oh kupwure me pid dihp oh me dipanakan duweduwehte rahn wet oh ni ansou me E ketiket pohn sampa. E sohte kin ketin suwedikin kitail pwehki dipatail kan, detehn E kin, ekei ansou, kupwukupwure, “Pwe soangen sihpw dahmen met!” Uwen E ketin poakehng kitail E ketikihda elen atail kak koluhla oh mwakelekelada pwe kitail en kak pwurala Reh oh Samatail Nanleng.32Ni atail pilada met, Sises Krais pil ketikidahr karasaras me kitail en idawehn, pwehn kasalehda wahu ong koaros oh sohte kailongki aramas.

Ni atail wia Sapwellime tohpadahk kei, kitail anahne alasang Sapwellime limpoak oh poakehng emen emen ni mehlel oh akedei pwe sohte me pahn pehm me e lekidekla, kelehpwla de sohla koapworopwor. I kadehde me Sises Krais iei atail Silepen Sihpw Mwahuo, me kin poakehng oh kesempwalkin kitail. E ketin mwahngi kitail oh pwilikidier Sapwellime ieias ong Sapwellime sihpw.33 E pil ketin ieiaskin kitail oh kupwurki kitail en esehla Ih oh pwoson Ih. I poakehng oh kesempwaliki Ih, oh I kaping kalahngan mwuledek ong Ih, ni mwaren Sises Krais, amen.

Iren kaweid kan

  1. Lectures on Faith (1985), 38.

  2. Pwuk en soai Les Misérables, sang Victor Hugo (1802–85), soaia koasoai pen Jean Valjean me dipkihda dihp tikitik ehu ni eh pirapahla loapw en pilahwa ehu pwehn kamwengehki ah peneinei. Ni eh selikihdi soupar 5, Valjean uhd senseliki sounpar 19 wiewia doadoahk toutou pwehki ah soangen wai ehi sang nan kalipwuhs ahpw sohte pweida pak pahieu. E kapidohi sang nan kalipwuhs wiahla aramas suwed oh lengeriner men.

    Pwehki rekohd en dipehkan, Valjean sohte kak diar doadoahk, mwenge oh wasahn kouson. Pwangada oh mwarosala, e ahpw diar wasahn kouson rehn pisop Digne, me kasalehiong Valjean sapan oh limpoak. Ni eh wasa pwongla, Valjean ahpw sohla ah koapworopwor oh pirapahsang en pisopo dipwisou kesempwal kei oh sopohla.

    Valjean poardi oh kapwurpwurla rehn pisopo. Ni eh sohte me kak kawehwe oh me Valjean sohte kasik, pisopo padahkihong pwolihs kan me ih me kiheng Valjean dipwisou kesempwal ko oh ngidingidki me Valjean en pil ale metehn kol kandehla riau. . (Tehk Hugo, Les Misérables [1987], pwuhk 2, irelaud 10–12.)

  3. Tehk Hugo, Les Misérables, pwuhk 1, irelaud 10.

  4. Soun wadawado idek, Toutefois, la gale de la brebisdoit-elle faire reculer lepasteur? (Hugo, Les Misérables pwuhk 1,irelaud 10, pali 67). Gale,, nan pali en apwali mahn, me pid sohte lipilipil soumwahu de ohlahn kilin mahn sang kisin mwahs me kin sansalada ni winen mahno kin mwerasang oh rihpw kin pwarada. (“mange” in English). Lepin pwuloi wet kawehwehdier ni soangen mwoahmw kei nan English.

  5. En soun wadawado koasoai kemen kouruhro me pid emen tohn pokono ieiMais quelle brebis! Me kawehweh pe koasoaia “Ahpw soangen sihpw toantoal dahmen met.”

  6. Doctrine and Covenants 1:31.

  7. Tehk Sohn 10:11, 14; Alma 5:38; Doctrine and Covenants 50:44.

  8. Aiseia 40:11.

  9. Isikiel 34:16.

  10. Aiseia 1:6.

  11. Tehk Aiseia 1:18.

  12. Tehk Luhk 15:1–2.

  13. Tehk Madiu 18:11.

  14. Tehk Sohn 8:3–11.

  15. Joseph Smith Translation, Sohn 8:11 (in Sohn 8:11, footnote c).

  16. Tehk D. Todd Christofferson, “Abide in My Love,” Liahona, Nohpempe 2016, 48.

  17. Alma 11:34, 37.

  18. Tehk Helaman 5:10–11.

  19. Tehke 3 Nephi 27:14–15..

  20. Nan mwehi kapw wet, Sounkomouro kawehwe me: “Me kin kawehla kosonned, oh sohte kin kapwaiahda kosonned, ahpw soang en pein wiahla kosonned, oh men mihni nan dihp, oh kin patehng nan dihp, sohte kak mwakelekel kihda kosonnedo, de pil mahk, kadeik oh kapwung. Kahrehda irail uhdahn mihmihte nan samin” (Doctrine and Covenants 88:35).

  21. Tehk 2 Nephi 2:26–27.

  22. Tehk Doctrine and Covenants 14:7; 132:19–20, 24, 55.

  23. TehkRomans 8:16–17; Doctrine and Covenants 84:38.

  24. Tehk Madiu 23:13.

  25. Luke 18:9–14.

  26. Alma 4:4, 6, 8.

  27. Alma 1:21.

  28. Tehk Oxford English Dictionary, “bigotry” oh ”intolerance,” oed.com.

  29. Madiu 7:12.

  30. Moroni 8:26.

  31. 1 Piter 1:22.

  32. Tehk Articles of Faith 1:3.

  33. Tehk Sohn 10:11–15.