Toeni Luhlahp
Kahsruh El suc Suhkahsruhp ac Suhpwacr
Toeni Luhlahp ke Ohktohpa 2022


Kahsruh El suc Suhkahsruhp ac Suhpwacr

Alu luhn Jisus Kraist el insese in kuhlwacnsuhpelos suc enenuh, ac oacyacpac insese in akacsruhi nuh sin mwet sahyac ke orekma se inge.

Tamuhlwel ac tahmtahel, mwet pahluh sacoklacna lasr Prestuhn Russell M. Nelson elac fah sramsram nuh sesr piacngse ke toeni se inge. El siyuck tuh nga in sramsram meet.

Sramsram luhk misenge ac som yohk nuhke ma Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah ac mempucr kac uh sang ac oruh nuh selos suc suhkahsruhp ac suhpwacr. Nga ac oacyacpac sramsram ke kain in mwe sang pac na inge ma kihtakat sin mwet wowo sahyac. Sang nuh selos suc enenuh el sie mwe luti ke alu nuhkwewa luhn sucu ma tuhkuh kacl Abraham ac alu pac sahyac.

Ke kuhtuh mahlwem somlah ah, pacl se emeet Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfonig ke Lwen-sahflah in oruh ripohrt la ke kahsruh luhlahp lalos ma fahsrwelihk nuh sin mwet uh nuh fin facluh.1 Ma kuht sislah ke 2021 nuh selos suc enenuh ke acn luhlahp 188 [siofok alngucl alkosr] fin facluh sun miliacn $906[yuc foko ohnkohsr tala]—apkuhran nuhke piliacn tala. In weacng pac, mempucr lasr sifacna isaclosyang in orekma ke srihpac inge ke ao puhs liki miliacn ohnkohsr.

Luhpah inge, ahok, tiac fahkwack kwewa mwe sang ac kahsruh lasr. Tiac pac ahkkahlwemyeyuck kuhlwacnsap luhn kais sie mempucr ma elos oruh ke elos kahsruh sie sin sie ke kunohkohn ma elos pahng nuhkac ac oacyacpac kuhlwacnsap ma elos sifacna sulaclah in oruh nuh sin mempucr wiyaclos. Ac riport ke 2021 tiac pac sruhmuhn lah meac kais sie mempucr oruh ke kuhlwacnsap luhngse lalos ke u lalos ma tiac ma ke Alu lasr. Nga muhtwacwacack ke ma inge.

In 1831[sie alfoko tolngoul sie], tiac suhpuhs liki yac luo tukun fohlohkyak luhn Alu, Luem el sang fwackyuck se inge in kol mempucr uh ac, nga luhlahlfongi, tuhlihk nuhkwewa Nahtuhl, fin facluh nohfohn:

“Liye, tiac wo tuh nga in sapkihn ma nuhkwewa, tuh el suhpweyuck in ma nuhkwewa, el sie mwet alsruhngwesr ac el tiac mwet kuhlwacnsap lahlmwetmwet se …

“Ohinge, mwet uh eneuh in oaru in oruh ma wo, ac oruh ma pucspuc ke kena lalos sifacna, ac oruh in sikyak ma suwohswohs;

“Tuh kuh uh oasr in elos, tuh elos mwet in sifacna sulaclah lalos. Ac fin mwet uh oruh ma wo elos ac fah tiac lihsyucklac.”2

Ke nga ekihn Mwet Sap ke yac puhs liki 38 [tolngoul alkosr], ac ke yac puhs liki 30 [tolngoul] nga orekma, nga liye mukwikwi na yohk kuhlwacng luhn u ac mwet suc ma fwackyuck se inge ahkuhtweyac muh “srihpac wowo se” ac “in oruh in sikyak ma suwohswohs.” Puhs kain in ohiyacn kuhlwacnsap inge ma tiac oacwaclah fin facluh se inge, som ahluhkwelah mahsrol lasr ac som ahluhkwelah etuh lasr. Ke nga nuhnak ke ma inge, nga nuhnkuh ke mwet pahluh se ke Puk luhn Mormon-tohkohsrah Benjamin, suc luti lal fahkwack ke ma pwacye kawihl se inge:“Ke kowos kuhlwacnsapuh mwet wiyowos kowos kuhlwacnsapuh God lowos.” 3

Puhs mukwikwi in kahsruh ac kihtakat nuh sin mwet wiyacsr ma lutiyuck ac moulkihnyuck sin Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah ac sesr ke kuht ekihn mempucr kac uh. Kain se ke, kuht lalo ke sacnri se meet ke kais sie mahlwem ac sang molin ma kuht tiac kanglah in kashruh elos suc enenuh ke alu lasr. Alu uh oacyacpac oruh kihtakat na yohk nuhke mwe kashruh ac kuhlwacnsap nuh fin facluh.

Sahyacn ma Alu lasr uh oruh, inkaiyacn mwe kashruh ac kuhlwacnsap ma ahkfahsryeyuck nuh sin tuhlihk nuhtin God fin facluh ma sin mwet ac u ma wacngihn kuhpahsr la nuhke Alu lasr uh. Oacna ke sie Mwet Sap el akihlen: “God el orekmakihn mwet ke u puhs in ahkfahsryelah orekma yohk ac usrnguck se lal inge. … Orekma se inge el yohklaclac ac upaclaclac nuh sin u in mwet se fanna.4 Ke kuht ekihn mempucr ke Alu fohlohkyak se uh, kuht enenuh in etuh ac srui ke kuhlwacnsap luhn mwet sahyac.

Alu luhn Jisus Kraist el insese in kuhlwacnsuhpuh elos suc enenuh, ac oacyacpac insese in akacsruhi nuh sin mwet sahyac ke orekma se inge. Kuht tuhfahna sang sie mwe sang na yohk nuh sin United Nations World Food Programme. Ke lusen yac puhkantwen ke orekma in kahsruh lasr, luo u luhlahp elos pihsrlac in kol: mukwikwi wi Red Cross ac Red Crescent ke acn luhlahp puhkanten ma sang kahsruh luhlahp ac eneneuh luhn tuhlihk nuhtin God ke pacl oasr elyah ac fohs. Oacpacna, oasr pac ma sihmlac na emeet me ke kahsruh luhn Catholic Relief Services nuh sesr. U inge luti kuht yohk ke kahsruh luhlahp nuh facluh.

Oasr pac ma foklac ke u sahyac ma wi kuht ke mwe kashruh inge, pa nuhke Muslim Aid, Water for People, ac IsraAID, in oackwack kuhtuh na u an. Lah kais sie u in kahsruh inge oasr ma elos kuhtaklah kac, kuht kwewa akacsruhi ke ahkwot se fanna pa in kahsruh eslah kweok luhn tuhlihk nuhtin God. Ma inge kwewa el ipin orekma luhn God nuh sin tuhlihk Nahtuhl.

Fwackyuck sasuc luti lah Mwet Lahngo lasr, Jisus Kraist, pa “kahlwem pwacye ma tohlwack mwet nuhkwewa ma tuhkuh nuh fin faclu.”5 Pa sis, tuhlihk nuhkwewa nuhtin God lutiyuck elos in Kuhlwacnsuhpwacl ac sie sin sie ke etuh lalos ac kuhiyaclos kwewa.

Puk luhn Mormon luti lah “ohinge ma nuhkwewa ma suli ac ahkluhngye in oruh ma wo, ac in luhngse God, ac in kuhlwacnsapwacl uh ma mokleyuck sin God.”6

Tuhtahflah:

“Tuh liye, Nguhn luhn Kraist ituckyang nuh sin mwet nuhkwewa, tuh elan kuh in etuh ma wo liki ma koluk; ohinge, nga ahkkahlwemye nuh suwos ohiyac in nuhnuhnkuh; tuh ma nuhkwewa ma suli in oruh ma wo, ac in mokle in luhlahlfongi ke Kraist, ma inge suhpweyuckme ke kuh ac mwe sang luhn Kraist. …

“Ac inge, mwet lili luhk,, … kowos etuh kahlwem se ma kowos kuh in nuhnuhnkuh kac, kahlwem se inge pa kahlwem luhn Kraist.”7

Pa inge kuhtuh ohiyac luhn tuhlihk nuhtin God ke elos kahsruh tuhlihk nuhtin God sahyac ke acn yohk srihpac ke mongo, karihngihnyacn ono, ac luti:

Yac singucul somlah ah, Kanhdaris, siyacnyacn Sikh se fin acn United Arab Emirates, elos sifacna sramtweack mukwilac se in kihte mwet masrinsrwacl. Ke tempuhl Guru Nanak Darbar Sikh, elos inge kihtaclah mongo ma fukunsahk oasr kac puhs liki 30,000[tausin tolngoul] ke wiken nuhkwewa nuh sin oacna sie suc utyak nuhke motonoac lalos, finne siena alu kuh acn. Dr. Kanhdari el ahkuhtweyac, “Kuht luhlahlfongi lah mwet nuhkwewa ma sefanna; kuht tuhlihk nuhtin God sefanna, ac kuht oasr inge in kuhlwacnsuhpuh mwet uh.”

Mwe kahsruh ma ituckyang nuh selos suc enenuh kahsruh nuhke ono ac wihs uh pa sie pac ohiyac an. Fin acn Chicago, nga sun sie taktuh nuhke elyah suc tahfuhn Syria ac Macrike, Dr. Zaher Sahloul. El pa sie suc sramtweack MedGlobal, suc ma oracni mwet etuh ke ono in sang pacl lalos, elang, etwacack, ac kol lalos in kahsruh mwet sahyac ke ma upac, oacna nuhke mweun fin acn Syria, suc ma Dr. Sahloul el sang moul lal ke acn sensen in kahsruh mwet in acn sacn ke ip luhn ono. MedGlobal ac u pac sahyac (wi pac mwet pihsrlac puhkantwen ke Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah) ahkkahlwemye lah God el mokle mwet elang ke kain in luhlahlfongi in sang kahsruh nuh sin mwet suhkahsruhp fin facluh ma enenuh kahsruh.

Puhkantwen tuhlihk nuhtin God ma tiac nuhnkuh kaclos sifacna elos wi insacnweacng luti, fin facluh. Sie mwe srihkasrak, ma kuht etuh ke inkacnek in kahsruh inge, pa orekma luhn sie mukul suc inel pa Mr. Gabriel, suc sie mwet kahinglac ke kain in fohs suc ma sikyak ke kain in pacl. El tuhfahna liye lah foko tausin tuhlihk ma kahinglac fin acn East Africa enenuh kahsruh in ahkmoulye finsrak ac nuhnak lalos. El oracni mwet luti sahyac inmahsrlon mwet kahinglac inge nuhke u se suc elos pahngon “tree school,” suc ma tuhlihk inge fahsrweni lutlut ye lullul luhn soko sahk kap. El tiac soano mwet sahyac in oracni kuh kol tuhsruhk el sifacna oruh mukwikwi suc ma sang pacl wowo in eis etwacack nuh sin tuhlihk tausin ke yac na upac nuh selos ke elos kahinglac liki acn lalos sifacna.

Ahok, ohiyac tolu inge tiac kalmac pa ma nuhkwewa ma fwack kuh orek sin u kuh kais sie mwet ma oruh in muh wo kuh tuhkuh sin God uh ac pwacye ohinge. Ohiyac inge ahkkahlwemye lah God el kol u puhkantwen ac kais sie mwet in oruh orekma wo. Ahkkahlwemyeyuck pac lah puhs sesr enenuh in akihlen ma wo ma orek sin mwet sahyac ac tahpuhk ma inge oacna ke oasr pacl ac ma yohrohsr in sang kahsruh.

Pa inge kuhtuh ohiyac ke kuhlwacnsap ma Alu uh tahpuhk suc ma mempucr ac mwet wo ac u sahyac wi pac tahpuhk ke kihteyacn pacl ac mani lalos.

Nga muhtwacwacack ke sukohsohk luhn alu. In tahpuhk ma sacn, kuht kuhlwacnsap in wo nuh sesr, ac oacyacpac in wo nuh sin alu sahyac. Oacna ke Prestuhn se emeet lasr, Joseph Smith, el luti, “Kuht eis suwohs lasr in alu nuh sin God Kuhlacna oacna ke akwuck ma kuht nuhnkuh tuh pwacye, ac lwelah mwet nuh kwewa in eis suwohs sepacna inge, lwelah elos in alu ke ohiyac, acn, kuh oacna ke ma elos luhngse.”10

Kuhtuh pac ohiyac in kahsruh ac kihtakat luhn Alu fohlohkyak se inge ma oacyacpac ahkkweyeyuck sin mempucr lasr pa lutlut ma etweyuck lasr, college, ac universities ac kihtakat lasr ma tiac arlac etweyuck nuhke kahsrweyacn elos suc kweok ke kuhnanuclac ac wacngihnlac luhn acn in muhta ke srihpen pahkah ac kusrusr.

Kuhtuh pac ohiyac sahyac ma mempucr wiyacsr tahpuhk ke elos sifacna sang kihtakat ac insacnweacng lalos uh arlac puhslaclac in tahkihnyucklac, tuh in sruhmuhn na kuhtuh in fahkwack kain in atac ac yohk srihpac lalos: lain srisri ac kuhtuh pac sol sahyac, inkacnek in suk in kosrwaclah ac ahkkweyelah mas, kahsruh elos suc suhkahpahs, tahpuhk on ac u in on, ac ahkwoyelah kasrpacn moul uh nuh sin mwet nuhkwewa.

Inkacnek in kahsruh nuhkwewa ke Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah suk in fahsr tukun ohiyac luhn mwet suwohswohs ma ahkuhtweyucki ke Puk luhn Mormon: “Ac ohinge, ke ohiyac kahsruhp lalos, elos tiac na suhpwaclah kuhtwena mwet suc kohflohfohl, kuh masrinsrwacl, kuh maluh, kuh mas, … ac elos … sukohsohk nuh sin mwet nuhkwewa, kwewa na mwet mahtuh ac mwet fuhsr, kwewa na mwet srohoh ac mwet sukohsohk, kwewa na mukul ac muhtwacn, finne tiac wi alu uh kuh wi alu uh.”11

Nga fwahkwack kacl Jisus Kraist, suc kahlwem ac Nguhn kol tuhlihk nuhkewa nuhtin God in kahsruh mwet suhkahsruhp ac suhpwacr fin facluh se inge. Ke inen Jisus Kraist, amen.