Toeni Luhlahp
Oruh in Pwacye nuh sin God ac Orekma Lal
Toeni Luhlahp ke Ohktohpa 2022


Oruh in Pwacye nuh sin God ac Orekma Lal

Kuht nohfohn enenuh in suk luhlahlfongi lasr sifacna ke Jisus Kraist, kitong ke lasr, auliyak ke ma koluk lasr, ac pwacye nuhsel God ac orekma Lal.

Ohktohpa tari ah, kunweyucki nga, weluhl Prestuhn M. Russell Ballard ac Elder Jeffrey R. Holland, in muhtwacta United Kingdom, suc kuht nohfohna tuh oruh kuhlwacnsap ekihn misineri ke kuht fuhsr ah. Kuht eis pacl sacohk lasr in luti ac fahkwack, ac oacyacpac ahkmoulyeack sramsram mahtuh ke Alu uh fin Acn British suc ma pahpah tuhmacn pahpah tuhmacn pahpah mahtuh kiyuck ah Heber C. Kimball ac mwet weluhl ah elos pa misineri emeet we ah.1

Prestuhn Russell M. Nelson, el ahksruhksruhkyekuht ke kunohkohn se inge, esam lah tiac kacna sikyak in kunweyucki Mwet Sap tolu in muhtwacta ke acn elos kuhlwacnsap ekihn misineri ke elos fuhsr ah. El fahk lah kena lal pa in srihsrngiyucki elan muhtwacta ke acn el kuhlwacnsap kac ah. El isrwacsr ac ahkuhtweyac lah e fin oasr mwet tolu ke Mwet Sap ma kuhlwacnsap ke misin ke acn sefanna ke yac 60 tari ah, na elos e eis pacna kunohkohn se inge.

Petsac
Heber C. Kimball

In ahkoeyuc nuh ke kunohkohn se ingacn, nga sifil riti Moul lal Heber C. Kimball sihmlac sin tuhlihk mukul se nuhtin nahtuhl, Orson F. Whitney, suc tok pahngpahng el nuh ke Mwet Sap. Puk se inge utuckuh nuh sihk sin ninac sacohklacna se kiyuck ah ke nga tuh yac 7 ah. Kuht ahko in som nuh ke aluiyacn This Is the Place Monument ke Julahe 24, 1947, sel Prestuhn George Albert Smith.2 El ke nga in etuh yohk kacn mwet somlah luhk met, Heber C. Kimball.

Puk se inge nwacnwack ma yohk srihpac se Prestuhn Kimball el oraclah suc yohk kalmac nuh sesr misenge. Meet liki ngac e akacsruhi ke pohloh kahs se inge, lwelah nga in fahk kuhtuhsrihk ma kac.

Ke Mwet Pahluh Joseph Smith el sruhuh Nien Kaclpous Liberty, Mwet Sap Brigham Young ac Heber C. Kimball ma kunwaclos, ke elyah na upac se, in karihngihn lihlihlyak luhn Mwet Luhlahlfongi fin acn Missouri. Lihlihlyak se inge tuh oracni u na luhlahp se ke srihpen sap se oreklac sel Kafuhnah Lilburn W. Boggs.3

Apkuhran in yac 30 tohkoh Heber C. Kimball, suc tuh oasr ke Prestuhnsi Se Met, nuhnkuh ke ma mahtuh ke fihl se meet ah, luti, “Lwelah nga in fahk nuh suwos, lah puhs suwos e liye pacl se ma kowos ac puhla fosrngah nuhkwewa, ongaiyac ac mwe ahkkoluk ma kowos kuh in kuhtanglah, ac puhs inkacnek e utuckot nuh suwos lah kowos pwacye nuh sin God ac nuh ke orekma Lal.”4

Heber el tahfwelah: “In kuh in muhtweng ke ma upac e tuhkuh uh, e wo in oasr yurum sifacna etuh se ke ma pwacye ke orekma se inge. Ma upac ingacn e fahkwack mukul se kuh muhtwacn se ma tiacna eis etuh la kuh fahkwack se la kac lah elos e puhtatlac. Fin sonna oasr luhlahlfongi fokoko se yurum, moul in suwohs, ac pahng nuh sin Leum ac tiac tui nekena kom eis sie. Fin kom tiacna kom tiac kuh in tu. … Pacl sac fin tuhkuh wacngihn mukul kuh muhtwacn kuh in moullac ke etwacack luhn mwet sahyac. Kais sie e tuhfah kolyuck ke kahlwem se selos sifacna. … Fin wacngihn yurum kom tiac kuh in tu; ne ohinge suk luhlahlfongi fokoko lom kacl Jisus ac fungyang nuh kac, tuh ke pacl se mwe sruhf inge tuhkuh kom e tiac tuhlaklakwack ac puhtatlac.”5

Enenuh in oasr sesr kais sie luhlahlfongi fokoko ke orekma luhn God6 ac orekma usrnguck lal Jisus Kraist. Ke sapta 76 ke Doctrine and Covenants elakihn tohkohsrah in wolacna tolu ac kapsra tohkohsrahi luhn celestial nuh ke faht ah. Na kapsra pac tohkohsrahi luhn terrestial nuh ke mahlwem ah.7

Mwe nuhnak wowo se in motko lah faht ah oasr kahlwem la sifacna, tuhsruhk mahlwem ah kahlwem ma srweyucki kuh “kahlwem ngihsrweyucklac.” In sruhmuhn ke tohkohsrahi luhn terrestrial, fuhs se inge 79 fahk, “Pa inge mwet ma tiac oaru nuh ke luhlahlfongi ke Jisus.” Kuht tiac kuht in usrui tohkohsrahi luhn celestial ac muhta yurin God Pahpah ke kahlwem ngihsreyucklac; kuht enenuh luhlahlfongi lasr sifacna ke Jisus ac wosasuc Lal.

Kuht muhta ke facl se ma ma koluk uh sikyak upac8 ac insiacn mwet uh forlah liki God ke srihpen ahkluhkuhk luhn mwet.9 Sie srihkasrak na wowo ke ma suhmuhslah ma Heber C. Kimball el elyahi sruhmuhn ke eis luhlahlfongi ke orekma luhn God ac Jisus Kraist pa ke kahs in kahsruh lal Alma nuh sin tuhlihk mukul tolu nahtuhl ah—Helaman, Shiblon, ac Corianton.10 Luo sin tuhlihk mukul nahtuhl inge elos pwacye nuh sin God ac nuhke orekma Lal. Tuhsruhk sie tuhlihk mukul nahtuhl inge oruh sulaclah na koluk. Nuh sihk ma na yohk srihpac se ke kahs in kahsruh lal Alma ah ke el oruh in kahlwem nuh selos ekihn pahpah se in wo nuh sin tuhlihk nahtuhl.

Elyah se emet lal Alma ah, oacna Heber C. Kimball, pa kais sie in oasr luhlahlfongi fokoko la ke Jisus Kraist ac in pwacye nuh sin God ac orekma Lal.

Ke mwe luti na wowo se lal Alma nuh sin tuhlihk mukul se nahtuhl ah Helaman, el oraclah olwelah na kahlwem se muh elos suc ma “fihliyac luhlahlfongi lalos ke God fah kahsreyuck ke ongaiyac lalos, ac fosrngah lalos, ac mwe kweok lalos, ac fah sruhkyuckyak ke lwen sahflah.”11

Alma el eis eklac se ke el liye lipufacn se, suc tena kacna muhta sikyak. Nuhnak tuhkuh sin Nguhn Muhtahl kacna sikyak. Nuhnak inge yohk srihpac oacpacna sikyak luhn lipufacn se. Prestuhn Joseph Fielding Smith el luti: “Nuhnak nuh ke nguhnin mwet se ma tuhkuh sin Nguhn Muhtahl yohk kalmeyac liki na aruhruhma se. Ke Nguhn sramsram nuh sin nguhn uh, akucl se fihliyucki ke nguhnin mwet se upac in iyucklac.”12

Ma se inge kol kuht nuh ke kahs in luti lal Alma nuh sin tuhlihk mukul ahkluo se nahtuhl ah, Shiblon. Shiblon el wo, oacna tuhlihk mukul se wiyacl ah Helaman. Mwe ahkkweye se nga luhngse elakihn uh oasr ke Alma 38:12, suc ritiyuck ip srihsrihk, “Liyacacng tuh kom in kutongyac nohfohn kena lom, tuh kom in kuh in sesseslah ke luhngse.“

Kutongyac el kahs na usrnguck se. Ke kuht kahsruhsr ke ohsr uh, kuht orekmakihn bridle in kol ohsr soko an. Kahs ma e oacna uh pa kol, karihngihn, kuh kutongyac. Wuhlweacng Mahtuh ahkkahlwemye nuh sesr lah kuht sasa ke engan ke kuht e eis mahno in ikoac.13 Mahno se tiac koluk—kahto ac yohk srihpac—tuhsruhk ke kena lasr, fin tiac orekmakihn wo ac fal, kuh in srikuhtwelihk liki God ac orekma Lal ac ahkkolukyelah na upac luhlahlfongi lasr uh.

Kuht srihke sramsram ke kena luo—ma se meet an, ahngyahng, ac ma se ahkluo an, kena koluk.14 Ma usrnguck se in etuh lah kwewana fin tiac kutongyucki kuh karihngihnyuck e kuh in oraclah ma na upac, luhslah orekma luhn Nguhn, ac srikuhtwelihk liki God ac orekma Lal. Ma koluk uh tuhkuh ke ohiyac nuhkwewa in nwekuhtlac ke petsac okahrkahr ac tiac kawihl.

Ke kuhtuh sucu uh, tiac ma mah se sin mukul ac muhtwacn pahyuck ahngyahng in uni mukul tuhma kuh muhtwacn kiyac kuh tuhlihk nahtuh. Ke Julahe ah nga tuh wi toeni se ke United Kingdom All-Party Parliamentary Forum fin acn London.15 Orekma suhlallacl nuh sin muhtwacn ac tuhlihk fuhsr pa sruhmuhnyuck yohk ac elyah se nuh fin facluh nohfohn. In weacng pacna suhlallacl inge, kuhtuh puhla kahs ma ahkkolukyaclos. Mwe fahkwack luhn sucu ahkkahlwemye nuh sesr lah “suc ahkkolukye nuh sin muhtwacn kiyac kuh mukul tuhma kuh tuhlihk nahtuhlos … fah sie lwen tu nuhnuhnkweyuck ye muhtuhn God.”16

Prestuhn Nelson el fokoko in ahkuhtweyac ma inge; ekweyah.17 Nuhnak muhnahs otwelah ke nuhnak lom an lah ninac kuh pahpah finne ahkkolukye kom kuh tiac, nimet ahkkolukye mukul tomom kuh muhtwacn kiom kuh tuhlihk nuhtum an ke mwe ahkngal kuh kahs in ahkkoluk kuh ke nuhnak.

Ke pacl lasr misenge uh sie elyah na yohk uh pa amaci ac sramsram in ahkkoluk ke srihpen ma raunikuhtlac. Puhs elyah sikyak ke srihpen ahngyahng ac kahs in ahkkoluk tuh ahollah srihpac, mwe sramsram, ac kahs suhnak. Puhs mwet pihlesruh kahs in kai luhn Mwet Lahngo nuh sel Mwet Sap mahtuh, Peter, in suk ohiyacn Kraist pa nuh ke etuh nuhnak, muhtweng, efahl, kuhlwacng, ac luhngse.18 Elos oacyacpac pihsrwaclah ohiyac Kraist suc pa puhsisacl.

Sie pac kahsruh in tulokihn ahngyahng ac kutongyac kena uh pa, kuht enenuh in moul in wo ke kuht karihngihn nuhnak, kahs, ac mukwikwi lasr uh. Kuht enenuh in fahsr liki petsac koluk, lohacng nuh ke ma kuht muhta liye lohm sesr ah, ac fahsr liki oacna sie mukwikwi suhfal.

Ma se inge us kuht nuh ke kahs in kai lal Alma nuh sin tuhlihk mukul se nahtuhl Corianton. Tiac oacna tuhlihk mukul wiacl ah, Helaman ac Shiblon, Corianton el puhtatyang nuh ke tahfonglac luhn mahno.

Ke srihpen Corianton el puhtatyang nuh ke ma suc tiac kuh in misac, enenuh na Alma elan lotwel ke auliyak. El enenuh in lotwel ke upaciyacn ma koluk uh ac fuhkah in auliyak.19

Na kahs in kai lal Alma pa in kutong, tuhsruhk nuh selos suc tahfonglac, in auliyak. Prestuhn Nelson el oruh kahs in kahsruh lal nuh sin mempucr ke toeni luhlahp ke Eprel 2019 ke auliyak. El fahk arulacna kahlwem lah auliyak ke pacl nuhkwewa ma na yohk srihpac se nuh ke moul lasr uh. “Auliyak uh tiac pa mukwikwi sikyak se; el ma ahkfahsryeyuck se. Pa inge ki in puhla engan ac mihslac in nuhnak uh,” el luti. “Auliyak lwen nuhkwewa pa inkacnek nuh ke moul nwacsnwacs, ac nwacsnwacs uh use kuh fokoko.”20 Fin Corianton el oruh ma Prestuhn Nelson el fahk inge, elac kuh in sa na auliyak ac nuhnkuh ke ma wo. Tahfonglac luhlahp ac fah tiac sikyak.

Kahs in kai sahflah ma Alma el sang nuh sin tuhlihk mukul nahtuhl ah pa kuhtuh mwe luti na yohk srihpac ke ma suhmuhslah uh. Kuhpahsr nuh ke Iwaclah oreklac sel Jisus Kraist ah.

Alma el fahkwack lah Kraist elac eslah ma koluk uh.21 Fin tiac ke Iwaclah luhn Mwet Lahngo, mwe luti sahflah suwohs se nuh kac uh pa in kaiyucki.22 Ke srihpen Iwaclah luhn Mwet Lahngo, pahkomuhta kuh in kahsrwelos suc auliyak ac oruh elos in kuh in fohlohk nuh yurin God. Kuht ac oruh wo in nuhnkuh ke mwe luti na wowo se inge.

Wacngihn sie kuh in fohlohk nuh yurin God ke orekma wowo lalos sifacna; kuht nuhkwewa enenuh kahsruh ke kihsaclah luhn Mwet Lahngo. Kuht nuhkwewa oasr ma koluk la, ac ke srihpen Iwaclah luhn Jisus Kraist kuht kuh in eis pahkomuhta ac weluhl God muhta.23

Alma el oacyacpac sang kahs in kai na wowo nuh sel Corianton suc ma pac nuh sesr kuht fin auliyak, tiac elyah lah ma koluk lasr uh fihsrwacsr kuh upac oacna Corianton ah. Fuhs 29 ke puk lal Alma sapta 42 rit ohinge,” Ac inge, wen nuhtihk, nga kena tuh kom in lwelah ma inge in tiac sifil ahkfohsye kom, ac lwelah tuh ma koluk lom muhkwena in ahkfohsye kom, tuh mwe ahkfohs ingacn fah iskowi nuh ten nuh ke auliyak.”

Corianton el orekmakihn kai lal Alma ac auliyak ac kuhlwacnsap arulacna wo. Ke srihpen Iwaclah luhn Mwet Lahngo, unweyucklac kuh in orekmakihnyuck nuh sin nuhkwewa.

Ke pacl lal Alma, ke pacl lal Heber, ac oacyacpac ke pacl lasr uh kuht enenuh in suk luhlahlfongi lasr sifacna ke Jisus Kraist, kutongyac kena lasr uh, auliyak ke ma koluk lasr, ac sokwack mihslac ke Iwaclah luhn Jisus Kraist ac in pwacye nuh sin God ac nuh ke orekma Lal.

Ke sie sramsram tuhfahna tari ac oasr pac ke lutu ac, Prestuhn Russell M. Nelson el fahk ohinge: “Nga ngihsre sum in sifacna us luhlahlfongi lom kacl Jisus Kraist. Orekma nuh kac. Sruokyac na. Karuhnguhnwacng. Ahkmoulye in muh kapwack. Na tuhpan ma usrnguck e sikyak ke moul lom an.”24

Nga kuloh lah kuht e tuhfah lohng sel Prestuhn Nelson. Nga fahkwack lah Prestuhn Nelson el pa mwet pahluh luhn Leum ke lwen lasr uh. Nga luhngse ac sruikihn nuhnak wolacna ac kolyuck kuht eis sel uh.

In ekihn sie Mwet Sap luhn Leum Jisus Kraist, nga fahkwack na pwacye etuh luhk ke kuh luhn Mwet Lahngo ac ma pwacye ke Iwaclah Lal ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe Kahsruh

  1. Liye Ronald K. Esplin, “A Great Work Done in That Land,” Ensign, Julahe 1987, 20: “Ke Jun 13, Elder Kimball, Orson Hyde, Joseph Fielding, ac kawuck se lal Heber’s suc pa Willard Richards som liki acn Kirtland nuh England. Fin acn New York, ke Jun 22, Canadians Isaac Russell, John Goodson, ac John Snyder som weluhlos. Misineri itkohsr inge som nuh Liverpool ke aok soko pahngpahng Garrick.” (Liye pwepuh Heber C. Kimball, 1837–1866; Puk ac pwepuh lal Willard Richards, 1821–1854, Church History Library, Salt Lake City.)

  2. Acn se inge This Is the Place Monument {Pa inge Acn Fal} oasr an ke lacfahl eir nuh Salt Lake City, Utah, ke inwaclihn Emigration Canyon suc ahkfuhlwactye yac ahk 100 ma Mwet Luhlahlfongi ai fin acn Salt Lake Valley ke Julahe 24, 1847. Yot in acsmakihn inge sruhlwacllah Brigham Young, Heber C. Kimball, ac Wilford Woodruff.

  3. Oasr ke infulwen 8,000 ac 10,000 Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah ma kahingkuhnlah mwet ahkfohs kuh u in ahkoluk fin acn Missouri ke yac 1839. Ye kohkoh lal Brigham Young ac Heber C. Kimball, u se oreklac in muhta oracni kuhfa enenweyuck, ac oraclah inkacnek lalos nuh ke mile 200 (320-km) elos fahsr ke ohu nuh Illinois. Kuhtuh mwet wo fin acn Quincy elos kahsruh Mwet Luhlahlfongi inge ke acn in muhta ac mongo. (Liye Saints: The Story of the Church of Jesus Christ in the Latter Days, vol. 1, The Standard of Truth, 1815–1846 [2018], 375–77; William G. Hartley, “The Saints’ Forced Exodus from Missouri,” ke Richard Neitzel Holzapfel ac Kent P. Jackson, eds., Joseph Smith, the Prophet and Seer [2010], 347–89.)

  4. Ke Orson F. Whitney, Life of Heber C. Kimball: An Apostle, the Father and Founder of the British Mission (1945), 449; akuhtweyac wo ituckyang.

  5. Ke Orson F. Whitney, Life of Heber C. Kimball, 450.

  6. Liye Moses 1:39; liye pac “The Work of Salvation and Exaltation,” section 1.2 in General Handbook: Serving in The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints, ChurchofJesusChrist.org. Kuht tuhkuh nuh yurin Kraist ac kahsrel God oruh orekma Lal ke kuht moulkihn wosasuc luhn Jisus Kraist, kahsrelos suc enenuh kahsruh, suli nuhkewa in eis wosasuc, ac oracni sucu uh nuh tok ma pahtpaht. Oacyacpac liye ke Doctrine and Covenants 110, suc sang ki in ahkfahsrye orekma nuh ke molwelah.

  7. Liye pac 1 Corinthians 15:40–41.

  8. Liye Doctrine and Covenants 45:27.

  9. Liye Doctrine and Covenants 45:29.

  10. Alma el tuhlihk mukul se nahtuhl Alma mwet pahluh. El pa mwet nuhnuhnkuh fuhlwact ke muhtuhnfacl sac ac prist fuhlwact ac mwet pahluh. Moul lal eklac ke el tuh fuhsr ah ke ma se el tuh sun.

  11. Alma 36:3.

  12. Joseph Fielding Smith, “The First Presidency and the Council of the Twelve,” Improvement Era, Nohfempuh. 1966, 979.

  13. Liye Job 38:7.

  14. Liye Alma 39:9. Alma el kael Corianton, “Nikmet sifilpac ukwaclah kena luhn motom.”

  15. All Party Parliamentary Group, Parliamentary Sessions, Tuste, Julahe 5, 2022, “Preventing Violence and Promoting Freedom of Belief.” {Akwacngihnyelah Ahkmas ac Pahtok Sukohsohk in Luhlahlfongi}

  16. The Family: A Proclamation to the World,” ChurchofJesusChrist.org; liye pac Patrick Kearon, “He Is Risen with Healing in His Wings: We Can Be More Than Conquerors,” Liahona, Mei 2022, 37–39.

  17. Liye Russell M. Nelson, “What Is True?,” Liahona, Nohfempuh 2022, 29.

  18. Liye 2 Peter 1:5–10.

  19. Liye Alma 39:9.

  20. Russell M. Nelson, “We Can Do Better and Be Better,” Liahona, Mei 2019, 67, 68.

  21. Liye Alma 39:15.

  22. Liye Alma 42:16.

  23. Liye 2 Nephi 25:23.

  24. Russell M. Nelson, Facebook, Ohkohs 1, 2022, facebook.com/russell.m.nelson; Twitter, Ohkohs 1, 2022, twitter.com/nelsonrussellm; Instagram, Ohkohs 1, 2022, instagram.com/russellmnelson; liye pac “Choices for Eternity” (miting luhlahp ke mwet fuhsr fin facluh, Mei 15, 2022), broadcasts.ChurchofJesusChrist.org.