Templi õnnistused

Tempel on paik, kus ollakse „maailmas, aga mitte maailmast”. Kui te olete mures, kui teie meelt ja hinge rõhub vajadus langetada tähtsaid otsuseid, minge oma muredega templisse ja te saate vaimset juhatust.

Me peame saama tunnistuse ja harda tunde, et tempel on Issanda koda. Selleks, et hoida templit pühana ja kutsuda Vaimu õnnistama neid, kes tulevad siia oma talitusi ja lepinguid tegema, ei tohi miski, mis pole puhas, templisse siseneda. Nii on meile õpetatud. Aupaklikkus templis on hädavajalik, et Vaim võiks seal kõik päevad ja tunnid kohal viibida.

Kui ma poisike olin, viis isa mu New Yorgist Long Islandilt Salt Lake City templi juurde, et võiksin seal ringi jalutada, templit käega puudutada ja arutada, kui tähtis on minu elus tempel. Just tookord tegin ma kindla otsuse, et ühel päeval naasen ma sinna templitalitusi saama.

Issand on käskinud prohvetitel kogu ajaloo vältel, igal evangeeliumi ajajärgul, temp-leid ehitada, et Tema rahvas võiks saada osa templitalitustest. Moosest ja iisraellasi õnnistati kaasaskantava templi ehk kogudusetelgiga, kus püha talitustööd tehti Moosese seaduse järgi ja kus Issand käis vajadusel Moosesega rääkimas. Kuningas Saalomon ehitas Jeruusalemma ilusa templi, mis hiljem hävitati. Seejärel, Kristuse teenimistöö ajal, ehitati Jeruusalemma veel üks tempel.

Mormoni Raamatust saame teada, et Nefi ehitas templi „Saalomoni templi eeskujul” (2Ne 5:16). Teised nefilaste prohvetid, nende seas ka Jaakob ja kuningas Benjamin, õpetasid rahvast templi juures (vt Jb 1:17; Mo 1:18).

Tähendusrikas on ka see, et kui ülestõusnud Issand Jeesus Kristus ilmus aastal 34 pKr nefilastele, tuli Ta templi juurde (vt 3Ne 11:1–11).

Prohvet Joseph Smith õpetas: „Kiriku asutamine pole täiuslik, ega saagi olla enne, kui on valmis saanud tempel, kus on kohad preesterluse talituste läbiviimiseks.”¹

Kirtlandi tempel oli esimene tempel sel viimsel ajal ja tal oli tähtis osa preesterluse võtmete taastamisel. 3. aprillil 1836 ilmutas end Joseph Smithi palve peale Kirtlandi templis Jeesus (vt ÕL 110). Päästja ilmus hiilguses ja kiitis Kirtlandi templi oma kojana heaks. Tookord ilmutasid end ka Mooses, Eelijas ja Eelija, et anda üle preesterluse võtmed. Malakia lubaduse kohaselt taastas Eelija pitseerimisväe võtmed, et saaksime tunda rõõmu templiõnnistuste täiusest.

Meie teerajajatest esivanemad ehitasid valmis Nauvoo templi ja tegid seal pühasid talitusi. Nauvoo tempel oli esimene tempel, kus viidi läbi templianni ja pitseerimistalitusi. Need andsid jõudu teerajajatele, kui nad läksid Siionisse Soolajärve orus ja teel üle tasandike raskustega võitlesid. Neid õnnistati pühas templis väega. Abikaasad pitseeriti teineteisega. Lapsed pitseeriti oma vanematega. Paljud nende pereliikmeist surid teel, kuid nad teadsid, et see ei tähenda nende jaoks lõppu. Nad olid pitseeritud templis kogu igavikuks. Hiljem ehitasid pühad president Brigham Youngile antud ilmutuse kohaselt läände veel teisigi templeid.

Tänaseks on töötavaid templeid 130. Need võimaldavad ustavatel Kiriku liikmetel kõikjal üle maailma minna Issanda kotta, saada seal oma templitalitused ja sõlmida Temaga lepinguid.

Templi põhieesmärgiks on võimaldada meile talitusi, mis on vajalikud ülenduse saamiseks selestilises kuningriigis. Templitalitused juhatavad meid Päästja juurde ja annavad meile Jeesuse Kristuse lepituse kaudu võimaldatud õnnistusi. Tempel on parim teadaolev tarkuseülikool, mis annab meile teadmisi ja tarkust maailma loomise kohta. Templianni juhised annavad suuniseid, kuidas surelikkuses elada. Templiand tähendabki andi või kingitust. Talitus koosneb tervest reast juhistest, kuidas peame elama, ja lepingutest, mida sõlmime, et elada oma Päästjat järgides õigemeelselt.

Teine tähtis talitus on selestiline abielu, kus abielupaar pitseeritakse kokku kogu igavikuks. See abieluleping võimaldab lastel saada pitseeritud oma vanematega ja lepingus sündinud lastel kuuluda igavesse perekonda.

Õpetuses ja Lepingutes õpetatakse: „Mille iganes sa pitseerid maa peal, see saab pitseeritud taevas; ja mille iganes sa seod maa peal minu nimel ja minu sõna kaudu, ütleb Issand, see saab igavesti seotud taevais.” (ÕL 132:46)

Kui paar põlvitab altari ees, olen ma pitseerijana teadlik oma rollist Issanda esindajana. Ma tean, et see, mis on pitseeritud maa peal, on sõna otseses mõttes pitseeritud taevas – see ei kuulu tühistamisele, kui need, kes pitseeritakse, jäävad ustavaks ja peavad vastu lõpuni.

Ma olen jälginud aastate jooksul paljusid abielupaare, kes on suutnud hoida abielu tugeva ja elujõulisena, kes on jäänud truuks templis sõlmitud lepingutele. Nendel õnnelikel paaridel on palju ühist.

Esiteks, abikaasad teavad, kes nad on – nad on Jumala pojad ja tütred. Nende eesmärgiks on elada ükskord jälle koos oma Taevase Isa ja Tema Poja Jeesuse Kristusega. Nad püüavad vabaneda loomupärase inimese käitumisest (vt Mo 3:19).

Teiseks, nad tunnevad õpetust ja teavad, kui tähtsad on päästvad templitalitused ja templilepingud ning kui vajalikud on need igaveste eesmärkide saavutamiseks.

Kolmandaks, nad otsivad pigem Jumala riigi igavesi õnnistusi kui ajutist mammonat.

Neljandaks, need paarid mõistavad, et kui nad pitseeritakse ajaks ja kogu igavikuks, on nad valinud endale igavese kaaslase – aeg teistele silma heita on möödas! Enam pole vaja otsida!

Viiendaks, need paarid mõtlevad kõigepealt oma kaasa ja alles siis iseenda peale. Isekus suretab tundemeele. Suheldes palves Issandaga, kasvavad abikaasad kokku, mitte lahku. Nad suhtlevad teineteisega ega lase iial väikestel asjadel paisuda suurteks. Nad räägivad aegsasti „väikestest haavumistest”, kui kartus teist solvata on väike. Kui siis rõhk keedukannus kasvab ja kann vilistama hakkab, pole ohtu, et kibestumine kannul kaane pealt ära lennutaks. Parem veidi auru välja lasta, enne kui kaas pealt minema lendab. Nad on valmis vabandama ja andeks paluma, kui on oma kallile haiget teinud. Nad väljendavad teineteisele armastust ja saavad lähedasemaks. Nad ülendavad ja teevad teineteist tugevamaks.

Tempel on püha hoone, püha paik, kus tehakse hädavajalikke päästvaid talitusi, mis valmistavad meid ette ülenduseks. Tähtis on kindel teadmine, et meie ettevalmistused pühakotta minekuks ning osavõtt talitustest ja lepingutest on olulisimad sündmused meie surelikus elus.

Me tulime vabatahtlikult Isa Jumala juurest siia surelikku prooviaega vabad valima, teades, et „kõigis asjades on vastandlikkus” (2Ne 2:11). Meie eesmärk on võtta kätte kogu Jumala sõjavarustus ja panna vastu „paheliste tulistele nooltele” usukilbi ja Vaimu mõõgaga (vt ÕL 27:15–18), pidada vastu lõpuni ning jõudes selleni, mida kutsutakse igaveseks eluks, olla väärilised seisma ja elama Jumala Isa ja Tema Poja Jeesuse Kristuse juures kogu igaviku.