2009
Ootamist väärt
Oktoober 2009


Ootamist väärt

Kui me läksime Argentiinas Buenos Aireses oma koguduse noortega templisse surnute eest ristimisi tegema, ootasime mõned minutid eesruumis. Seejärel palusid templitöötajad minna meil koridori lõppu, kus olid mõned toolid, ja oodata seal.

Oli laupäev. Templisse oli tulnud palju inimesi üle kogu Argentiina. Istusime vaikselt kaks ja pool tundi. Mu pähe hakkasid kerkima mõtted, mis polnud just kõige ilusamad: „Miks nad lasevad meil nii kaua oodata? Ma olen väsinud. Parem kui ma poleks siia üldse tulnud. See on aja raiskamine.”

Ma tõusin püsti ja hakkasin koridoris ringi kõndima. Peagi tuli üks templitöötaja ja ütles: „Noored, palun ärge kaotage kannatust! Ma saan aru, et te olete kaua oodanud, aga teate mis? Vaimumaailmas on miljonid inimesed oodanud seda hetke terveid sajandeid ja ma võin teile kinnitada, et nad ootavad oma korda suure elevusega. Vennad ristivad ja kinnitavad ning teevad kõik, mis nad suudavad.”

Kui ta seda oli öelnud, hakkas mul häbi. Sain aru, et olen isekas. Kuidas ma siis ei raatsi loovutada oma aega nende heaks, kes on nii pikki aastaid oodanud ning kel puudus minu võimalus kuulda tõelisest Kirikust ja saada ristitud maa peal!

Templitöötaja tuli taas välja ja hakkas nimetama meie koguduse liikmete nimesid. Üks õde ulatas meile enam-vähem parajad valged riided. Kui me need selga olime pannud, põimis ta me juuksed patsi ja sidus kinni valge paelaga.

Seejärel läksime paljajalu ristimisruumi istepinkide juurde. Vaibad olid nii pehmed ja kohevad, et tundus, nagu ei kõnnikski me maa peal.

Kui jõudis kätte minu kord, olin sama närvis kui oma ristimispäeval. Templitöötajad olid meie kõigiga nii kenad ja kannatlikud, et see lausa hämmastas mind.

Kui ma basseinist välja tulin, ootas üks õde mind suure valge rätikuga, lai naeratus näol. Vahetasin riided ja läksin ruumi, kus mind kinnitati. Sama õde, kes oli andnud mulle rätiku, tuli koos minuga ja tänas mind, et olin nõustunud Issanda tööd tegema.

Templist lahkudes mõistsin, et see oli olnud üks ilusamaid elamusi mu elus. Tempel on püha paik ja Issanda Vaim on seal Tema suurt tööd juhtimas. See on väärt igasugust ootamist!

Illustratsioon: John Zamudio