Nuhtlema, nuhtlemine Vt ka Vastandlikkus, vastuseis Inimeste või inimrühmade korralekutsumine või karistamine, aitamaks neil end parandada või tugevamaks saada. Ära põlga Kõigevägevama karistust! Ii 5:17 (Õp 3:11). Õnnis on mees, keda sina, Jehoova, karistad, Ps 94:12. Kõik Kiri on antud noomimiseks, parandamiseks, 2Tm 3:16. Keda Issand armastab, seda ta karistab, Hb 12:5–11. Issand peab vajalikuks oma rahvast talitseda, Mo 23:21–22. Kui Issand ei talitse oma rahvast, siis nad ei pea teda meeles, Hl 12:3. Issand rääkis Jeredi vennaga ja talitses teda, Et 2:14. Neid nuheldi, et nad võiksid meelt parandada, ÕL 1:27. Keda ma armastan, neid ma ka nuhtlen, et nende patud võiksid saada andestatud, ÕL 95:1. Kõiki neid, kes ei talu nuhtlemist, ei saa pühitseda, ÕL 101:2–5. Minu rahvast tuleb paratamatult nuhelda, kuni nad õpivad kuulekust, ÕL 105:6. See, kes ei talu nuhtlemist, ei ole minu kuningriigi vääriline, ÕL 136:31.