Pühakirjades kasutatu kohaselt tähendab sõna kade armukadedust või kahtlust, et kellelgi läheb paremini. Vastavalt pühakirjadele pole õige ihaldada midagi, mis kuulub kellelegi teisele.
Peavanemad kadestasid Joosepit ning müüsid ta ära Egiptusesse, Ap 7:9 .
Ligimesearmastus ei ole kade, 1Kr 13:4 (Mn 7:45 ).
Kui olla iseennast täis, tõuseb sellest kadedust, 1Tm 6:4 .
Kus on kadedust, seal on korratust ja igat halba asja, Jk 3:16 .
Jumal on käskinud, et inimesed ei tohi olla kadedad, 2Ne 26:32 .
Nefi rahva seas ei olnud kadetsemist, 4Ne 1:15–18 .
Akiis hakkas tundma kadedust oma poja vastu, Et 9:7 .
Vabastage end kadedusest ja kartusest! ÕL 67:10 .
Inimeste kadedus ja viha on saanud minu tavaliseks kaaslaseks kõigil minu elupäevil, ÕL 127:2 .