Õpiabid
Juuda


Juuda

Vanas Testamendis Jaakobi ja Lea neljas poeg (1Ms 29:35; 37:26–27; 43:3, 8; 44:16; 49:8). Jaakob õnnistas Juudat, et temast saab loomulik juht Jaakobi poegade seas ja et valitseja (Jeesus Kristus) on tema järeltulija (1Ms 49:10).

Juuda suguharu

Juuda suguharu võttis pärast Kaananimaale elamaasumist juhtimise enda peale. Tema peamiseks rivaaliks oli Efraimi suguharu. Mooses õnnistas Juuda suguharu (5Ms 33:7). Pärast Saalomoni valitsemist sai Juuda suguharust Juuda kuningriik.

Juuda kuningriik

Rehabeami valitsusajal jagati Saalomoni valdused kaheks eraldi kuningriigiks peamiselt kadeduse tõttu, mis valitses Efraimi ja Juuda suguharude vahel. Lõuna- ehk Juuda kuningriiki kuulus Juuda suguharu ja suurem osa Benjaminist. Selle pealinn oli Jeruusalemm. Tervikuna jäi see Jehoova kummardamisele ustavamaks kui Põhjakuningriik. Juuda polnud nii kaitsetu põhjast ja idast tulnud rünnakute vastu ning ülemvõim jäi Taaveti perekonna kätte kuni Babüloni vangistuseni. Juuda kuningriigil õnnestus jääda alles veel 135 aastaks pärast rahvarohkema ja vägevama Iisraeli kuningriigi laostumist.

Juuda puutükk

See viitab Piiblile kui Juuda koja ülestähendusele (Hs 37:15–19). Viimsel ajal, kui Iisraeli koja erinevad harud kokku kogutakse, kogutakse kokku ka nende pühad ülestähendused. Need pühakirja ülestähendused täiendavad üksteist ja moodustavad ühise tunnistuse, et Jeesus on Kristus, Iisraeli Jumal ja kogu maa Jumal (2Ne 3; 29; JST, 1Ms 50:24–36).