Pahandama Jumalikku seadust rikkuma, patustama, tekitama ebamugavust või kahju; samuti kellelegi pahameelt või tüli tegema. Petetud vend paneb rohkem vastu kui tugev linn, Õp 18:19. Kui su parem silm sind pahandab, siis kisu ta välja, Mt 5:29. Kes pahandab ühe neist pisukesist, kes minusse usuvad, sellele oleks parem, et ta uputataks mere sügavusse, Mt 18:6 (ÕL 121:19–22). Kui sinu vend või õde sind pahandab ja tunnistab üles, tuleb sul leppida, ÕL 42:88. Millegi muuga ei pahanda inimene Jumalat kui need, kes ei tunnusta tema kätt ja ei kuuletu tema käskudele, ÕL 59:21.